küsimusele: Mida nimetatakse...... Mis on......... Definitsioon peab olema korrektne. • Rööpkülikuks nimetatakse nelinurka, mille küljed on paralleelsed. • Rööpkülikuks nimetatakse nelinurka, mille vastasküljed on paralleelsed. • Kõrvunurkadeks nimetatakse kaht sellist nurka, millel on üks ühine haar. • Kõrvunurkadeks nimetatakse kaht sellist nurka, millel on üks ühine haar ja teised haarad moodustavad sirge. Madis Lepik, Enn Nurk, Aksel Telgmaa, August Undusk Matemaatika 8. klassile, Koolibri Kõik defineerimisel kasutatud mõisted peavad olema ise tuntud (defineeritavad). Nii tekivad teatud mõistete ahelad. Defineeri ruut * rombi kaudu * ristküliku kaudu * rööpküliku kaudu * nelinurga kaudu. Jada alguses olevadi mõisteid ei defineerita ning neid nimetatakse algmõisteteks. Algmõisted on näiteks punkt, sirge, tasand, ruum, arv, hulk.
Kokkuvõte Eesmärk oli koostada abimaterjali 7.ndatele klassidele. On küll kulunud palju paberit ja aega, kuid see kõik vabast tahtest. Eesmärk sai täidetud ja loodan, et see aitab nii õpetajaid kui ka õpilasi. 4 Kasutatud kirjandus Matemaatika õpik, 7. klassile Autorid: Enn Nurk, Aksel Telgmaa, August Undusk Kirjastus Koolibri ,,Türi" Autorid: Anneli Kenk, Olev Kenk OÜ Saarakiri ,,Türi"- Kilde kihelkonna ja linna arengust III osa Koostanud: Kaarel Aluoja Kirjastus Kuma Kasutatud programmid http://armoredpenguin.com/wordsearch/ http://discoveryeducation.com/free-puzzlemaker/ 5
REFERAAT Planeet Saturn Koostaja:Kristo Paju Juhendaja: Meeli Telgmaa Torma 2003 9 klass Kasutatud lingid: 1.Universum:http: http://opik.obs.ee/osa5/ptk06/tekst.html 2. Taevakehade esmane liigitus: http://hot.ee/ylle5555/page3.html 3. Päikesesüsteem:http://www.kadrina.edu.ee/andres/unirel/psystem.htm 4.Planeet: http://hot.ee/paikesesysteem/saturn.html ; http://www.miksike.ee/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/saturn.html http://opik.obs.ee/osa2/ptk07/ Sisukord 3. Universumi teke 4. Taevakehade esmane liigitus 5
ruutvõrrand. graafikud" ALGEBRALISED 40. 26. 10. 06 Üksliige. MURRUD. 41. 26. 10. 06 Algebralised murrud. Hulkliige. Vestlus. Kasutavõpevara: 1) T. Tõnso Matemaatika 9. kl Mathema,1998 2) E. Nurk, V. Paat, A. Telgmaa Matemaatika kordamisülesandeid põhikoolile Koolibri, 1999 3) T. Lepmann jt, Matemaatika IX klassile, Koolibri 2002 4) A. Kauge Matemaatika ülesanded põhikooli kursuse kordamiseks Avita, 2000 5) Põhikoli lõpetajale matemaatika eksamist 2002 Argo, 2002 6) A. Lind Matemaatika põhikooli õpilasele Ilo, 2001 7) E. Pais, Matemaatika 9. klassile I osa, Avita, 2002 8) K. Kaldmäe, Kontrollud tööd 9. klass, Avita, 2005
minu ootustele ning neid oli hea teha . Selles töös õppisin , et ristsõnu pole tegelikult nii kerge teha kui paistab ning ristsõna peab välja nägema selline , et seda oleks tore ja mõnus lahendada . Ristsõna peab olema selge , et sellest aru saada ja oleks võimalik lahendada. 24 Kasutatud kirjandus Telgmaa, Aksel 2002. Matemaatika õpik 6 klassile 1.osa , Tallinn. www.siter.google.com./site/tiiralm2/matemaatika. www.teaduskool.ut.ee/orb.aw/priew www.kool.ee?219 Lisa: 6 . http://www.kool.ee/?632 7. http://www.kool.ee/?630 8. www.teaduskool.ut.ee/orb.aw/class=tile/action=preview/id=4755/Eukl_1_ee.pdf 25
mitmeid ideid sellest juba rakendatud, peeti otstarbekaks alustatud uuendusi jätkata. Koolikursuse üheks keskseks mõisteks tõusis hulga mõiste ja selle rakendused. Asuti koostama uusi õpikuid, mis oleksid kooskõlas uue üleliidulise programmiga. See üleminek ümbertöötatud õpikutele algas 1967/68. õ-a ja jõudis lõpule 1973/74. õ-a. Õpikute autoriteks olid E. Etverk, A. Vihman (need kaks olid ka eelmise sarja autoriteks), O. Prinits, K. Velsker, A. Telgmaa, E. Nurk ja A. Undusk. Kõige ulatuslikumalt tõi muudatusi materjali käsitlusse K. Ariva. Tema rakendas ka Weyli aksiomaatikat ruumigeomeetria käsitlemisel XI klassis, samuti rakendas julgelt hulgateooria mõisteid põhikooli geomeetrias (näiteks defineeris ta rööpküliku järgmiselt: rööpkülikuks nimetatakse kahe mitteparalleelse riba ühisosa). 1977. a ilmus NLKP Keskkomitee määrus Üldhariduskoolide õpilaste
Lahendus. 462 2 156 2 231 3 78 2 77 7 39 3 11 1 13 13 1 1 Arvude vähim ühiskordne on 2*3*7*11*2*13 = 12 012. 13 10. Kasutatud kirjandus http://matemaatika.edu.ee/sisu/0009/tabel.html - algarvude tabel http://matemaatika.edu.ee/ - matemaatika põhivara 5. ja 6. klassile Matemaatika V klassile 1. osa; Aksel Telgmaa, Enn Nurk, 2002 Koolimatemaatika entsüklopeedia; Elts Abel, Mati Abel, Ülo Kaasik, 1998 Koolimatemaatika käsiraamat; Kalle Velsker, Endel Jürimäe, 2001 14
Heino Kostabi 5 3 8 Jüri Rätsep 0 1 1 1 4 7 Hillar Eller 1 2 2 1 0 6 Aavo Mölder 0 0 2 1 3 6 Jüri Liim 0 0 1 3 1 5 Kaljo Ellik 3 0 2 0 0 5 Eldur Parder 0 2 1 1 1 5 Uno Anton 0 0 1 2 2 5 Lehte Sööt (Hainsalu) 0 0 2 1 1 4 Juhan Telgmaa 1 0 1 0 1 3 Tõnis Mets 0 0 1 0 0 1 Ants Järvesaar 0 0 1 0 0 1 Jaan Lippmaa 0 0 0 0 0 0 Kokku 135 335 772 567 613 2422 Istungeid kvartalis 16 21 36 36 36 145 "Rahva Hääl", 25. oktoober 1991.
Tallinn: Avita Kaldmäe, K., Kontson, A., Matiisen, K., Pais, E. (2005). Matemaatika 7.klassile II osa. Tallinn: Avita Nõmmiste, K. http://www.koolielu.edu.ee/kyllin/materjalid/pi_ajaloost.pdf (22.05.2012). Pais, E. (1998). Matemaatika 7.klassile II raamat. Tallinn: Avita (2009). Pi Day. http://www.mathgoespop.com/2009/03/pi-day.html (22.05.2012). (2012). Pi Day. http://en.wikipedia.org/wiki/Pi_Day (22.05.2012). (2010). Pi päev. http://miinor.wordpress.com/2010/03/30/pi-paev/ (22.05.2012). Telgmaa, A., Nurm, E. (2002). Matemaatika VI klassile 1.osa. Tallinn: Koolibri Things to do this Pi day. http://www.piday.org/stuff/ (22.05.2012). Tõnso, T. (1998). Matemaatika VIII klassile. Tallinn: Mathema Veelmaa, A. (2000). Matemaatika VIII klassile. Tallinn: Mathema LISAD Lisa 1. Pi arvutamine enne 20. sajandit Lisa 2. Pi päeva kook
(1997) Statistika loengumaterjale. Tallinn. 59 lk. 9. Niglas, K. (2008) Statistilise andmetöötluse pakett SPSS 14.0: põhikursus. Tallinn: TLÜ Kirjastus. 79 lk. 10. Paas, T. (1998) Kvantitatiivsed meetodid majanduses (majandusmatemaatika). Tartu. 268 lk. 11. Philips, K. (2004) Statistika loengukonspekt. Tartu Ülikool. 12. Sauga, A. (2003) Majandusmatemaatika I. Loengukonspekt. Audentese Ülikool. Tallinn. 78 lk. 13. Sikk, J. (1996) Majandusmatemaatika ülesannete kogu. Tartu. 67 lk. 14. Telgmaa, A. (1997) Rahandusküsimusi koolimatemaatikas. Tallinn: Avita. 97 lk. 15. Tiit, E.-M., Möls, M. (1997) Rakendusstatistika lühikursus. Tartu. 144 lk. 16. Tooding, L.-M. (2001) Andmeanalüüs sotsiaalteadustes. Tartu. 174 lk. 17. Tooding, L.-M. (2007) Andmete analüüs ja tõlgendamine sotsiaalteadustes. Tartu: TÜ Kirjastus. 390 lk. 85 Matemaatika ja statistika 2008/2009
df diferentsiaal dnf kõrgemat järku diferentsiaal MAJANDUSMATEMAATIKA I 77 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Luigelaht, V., Reiman, E. Koolimatemaatika põhikursus. 1. ja 2. osa. 3. trükk. Tln, Valgus, 1993. 2. Levin, A., Tõnso, T., Veelmaa, A. Matemaatika XI klassile. Tln, "Mathema", 1995. 3. Telgmaa, A. Rahandusküsimusi koolimatemaatikas. Tln, AVITA, 1994. 4. Kummer, J. Funktsioonid ja nende tuletised majandusarvestustes. Tln. "Avita", 1996. 5. Paas, T. Kvantitatiivsed meetodid majanduses (majandusmatemaatika). 6. Sikk, J. Majandusmatemaatika ülesannete kogu. Tartu, 1996. 7. Dowling, E.T. Theory and Problems of Introduction to Mathematical Economics. 2/ed. McGraw-Hill, 1992. 8. Hoffmann, L.D., Bradley, G.L
annaabi.ee 
