• Tema ehitamine nõudis hinnaguliselt üle 2,5 miljardi dollari • Kuna teleskoop asub väljaspoolt Maa atmosfääri ei ole piltidel näha valgusreostust ja neid ei ähmasta atmosfäär. • Kosmoseteleskoop Hubble on aidanud aru saada mitmest astrofüüsika põhiprobleemist. • Üks hubble teleskoobi saavutusi on optilises lainealas teravate fotode tegemine. Nt Suure Vankri tähtkujus tehtud universumi süvavaatel võib näha üle 1500 galaktika • Tänu Hubble teleskoobile muutus pulseerivate tähtede mõõtmine täpsemaks Hubble kosmoseteleskoop kui kunagi varem • Mõni nädal pärast kosmosesse saatmist ilmnes probleem teleskoobi optilise süsteemiga. Viga parandati 3 aasta pärast lisades teleskoobile uue komponendi. Hubble teleskoop enne ja pärast optilist probleemi WFC3-ga lähisinfrapunakiirguses tehtud pilt Carina udu piirkonnast "Mystic Mountain"
Hubble'i Tema kosmoseteleskoop on Euroopa kosmoseagentuuri ja USA kosmoseagentuuri ühisprojekt pikaajalise kosmoses paikneva teleskoobi loomiseks. Esimesed ideed sellisesest kosmoseteleskoobist sündisid 1940ndatel aastatel, kuid teleskoop ehitati valmis aastatel 1970-1980. Orbiidile lennutati 1990. Teleskoobil on 2,4m reflektorteleskoop, mis paigaldati maalähedasele orbiidile.Oma nime sai teleskoop Ameerika astronoomi järgi. Lisaks teleskoobile kuuluvad varustusse 3 kaamerat ja 2 valguselainepikkuse määrajat ning mitmeid muid aparaate. Lainepikkuse määrajad lahutavad kosmoseteleskoopi jõudva valguse laiali. Sellised pildid võimaldavad määrata kosmose objektide keemilist koostist, temperatuuri, magnetvälju. Teleskoop on varustatud arvutitega, mis annab võimaluse 24h jooksul võimaluse jälgida mõnda kosmose objekti. Vaatlusandmed salvestatakse ja saadetakse edasi maale. Tänu neile suudab
Teleskoobid Kosmoseteleskoop Hubble´i kosmoseteleskoop Lainepikkuse määrajad lahutavad kosmoseteleskoopi jõudva valguse laiali erinevateks lainepikkusteks. Niisugused pildid teevad võimalikuks määrata kosmoseobjektide keemilist koostist, temperatuuri, magnetvälju. Arvutite kaudu saab kosmose teleskoobile anda 24 tundi kestvaid vaatlusülesandeid mõne kosmoseobjekti jälgimiseks. Vaatlustulemused salvestatakse ja saadetakse edasi Maale. Tänu neile suudab teleskoop teha teravaid pilte kosmoseobjektidest, mida maapealsed teleskoobid ei suuda. Hubble´i kosmoseteleskoop tiirleb ümber Maa umbes 500 km kõrgusel maapinnast. Astronoomide meeskond töötab temaga kaugjuhtimise abil. Kui võimalik, kasutab kosmoseteleskoop ühe kosmoseobjekti vaatlemiseks mitut erinevat instrumenti.
maapealsete teleskoopide ees fotosid ei ähmasta atmosfäär. Alates kosmosesse saatmisest 1990. aastal on sellest saanud üks tähtsamaid instrumente astronoomia ajaloos. Hubble'i teleskoobil on olnud suur osa paljude tähtsate avastuste tegemises. Aastate jooksul, mil Hubble'i teleskoop on orbiidil töötanud, on neljal korral teostatud ka keerukaid remonditöid. USA astronautide esimene külastus kosmosetelskoobi juurde toimus 1993 aasta detsembris. Siis paigutati teleskoobile optikat korrigeeriv moodul, millega kõrvaldati peapeegli ebaõigest kujust tekkinud moonutused. Teine külastus toimus 1997.a. veebruaris, kui vahetati osaliselt välja ning paigaldati uus aparatuur. Kolmas külastus toimus 1999.a. detsembris, mille käigus asendati osa rikkis olevat tehnikat. NASA pidi langetama otsuse kosmoseteleskoobi Hubble saatuse kohta, kas risk mehitatud süstiku remondilennul on õigustatud või oleks
Kolmekümne meetrine Teleskoop teine on suur Magalhaesi teleskoop. Eurooplased aga kavandavad hoogsalt Euroopa Eriti Suurt Teleskoopi. Kolmekümnemeetrine teleskoop: Nagu nimigi ütleb on teleskoobi peapeegli läbimõõt 30 meetrit. Peegli moodustavad 492 kuusnurkset segmenti mõõtudega 1,4 meetrit. Teleskoop on USA ja Kanada ühisprojekt, mille maksumuseks hinnatakse üle 300 miljoni dollari. Teleskoop on varustatud adaptiivse optikaga mis võimaldab saada väga täpsed nurklahutused. Teleskoobile on planeeritud mitmesuguste lahutustega ja eri spektripiirkondades töötavaid spektrograafe ning pildikaameraid. Instrumente vahetatakse kiiresti, vähem kui kümne minutiga. Teleskoobi asukohaks saab kas põhjapoolkeral asuv Mauna Kea või lõunapoolkeral asuv Armazonese mägi. Esimesed vaatlused loodetakse teha aastatel 2017-2018. Suur Magalhaesi teleskoop: USA ja Austraalia ühisprojektina valmiva vaatlusriista peapeegel
Kepler-78b asub umbes 400 valgusaasta kaugusel Maast ning 1,5 miljoni kilomeetri kaugusel oma tähest. Eksoplaneedi pinnatemperatuur ulatub teadlaste hinnagul 2000 kraadini. (8) Oma ülikõrge temperatuuri tõttu on välja teeninud hüüdnime „The hell planet“ ehk põrguplaneet. 7 4.3.2 Sinine planeet, kus sajab klaasi Planeet HD 189733b avastati 2005. aastal, kuid teadlased said 2013. aastal tänu Hubble’i teleskoobile selle värvi teada. 63 valgusaasta kaugusel asuva eksoplaneedi temperatuur võib küündida kuni 900 kraadini. (8) NASA ja Euroopa kosmoseagentuuri kosmoseteleskoop Hubble jälgis planeedi liikumist pikka aega ja mõõtis selle valguse muutumist. Nüüdseks on selge, et kui inimene saaks seda taevakeha lähedalt vaadata, paistaks see sama sinisena kui Maa kosmoselt tehtud fotodel. Astronoomid oletavad, et taevakehale annavad sinise värvi ränioksiidi sisaldavad mineraalid
Seega kaob vajadus varasemaid vaatlusriistu iseloomustanud "kavalate" monteeringute järele. Süsteemi valiku määrab hind ja töökindlus. Suured teleskoobid on, nagu varem öeldud, eranditult reflektorid. 1980-test aastatest alates kasutatakse üksnes asimutaalset kahvelmonteeringut ning Naschmidti fookust. See, nn. BTA-süsteem võeti esmakordselt kasutusele NL 6-meetrise teleskoobi juures ja ta lubab viia miinimumini lisaks teleskoobile ka kupli mõõtmed. Viimaste teleskoopide (nagu ESO 8-meetrised ning USA Sloan'i teleskoop) jaoks on ehitanud vaid "pool torni" - et teleskoopi pole kõrguses vaja pöörata rohkem kui 90 kraadi, puudub vajadus sfäärilise kupli järele. Seda asendab vertikaaltelje ümber pöörlev "kast", mille katus ja üks külg lahti käivad. Väikeste amatöörteleskoopide juures on kasutusel kõik monteeringud. Asimutaalne "kahvel" koos Newtoni fookusega moodustab nn. Dobsoni süsteemi, mis on kõige
Seega kaob vajadus varasemaid vaatlusriistu iseloomustanud "kavalate" monteeringute järele. Süsteemi valiku määrab hind ja töökindlus. Suured teleskoobid on, nagu varem öeldud, eranditult reflektorid. 1980-test aastatest alates kasutatakse üksnes asimutaalset kahvelmonteeringut ning Naschmidti fookust. See, nn. BTA- süsteem võeti esmakordselt kasutusele NL 6-meetrise teleskoobi juures ja ta lubab viia miinimumini lisaks teleskoobile ka kupli mõõtmed. Viimaste teleskoopide (nagu ESO 8- meetrised ning USA Sloan'i teleskoop) jaoks on ehitanud vaid "pool torni" - et teleskoopi pole kõrguses vaja pöörata rohkem kui 90 kraadi, puudub vajadus sfäärilise kupli järele. Seda asendab vertikaaltelje ümber pöörlev "kast", mille katus ja üks külg lahti käivad. Väikeste amatöörteleskoopide juures on kasutusel kõik monteeringud. Asimutaalne "kahvel" koos Newtoni fookusega moodustab nn
On päikesevarjutus. Kui päikeseketas on Kuu poolt täiesti kaetud, siis on täielik päikesevarjutus. Kui Kuu katab osaliselt Päikese, siis on osaline päikesevarjutus. Iga Kuu loomise ajal ei toimu varjutusi, sest tavaliselt ei ole Maa, Kuu ja Päike täpselt ühes reas ning Kuu ei kata Päikese ketast.teleskoop- võimaldab:suurendada vaatenurka, koguda valgust suuremalt pinnalt, täpselt määrata vaatesuunda maa suhtes. valides teleskoobile hästi väikese fookuskaugusega okulaari, saame muuta nähtavaks kuitahes väikesed nurgad. Suurt teleskoopi ei saa käes hoida, ta on monteeritud liikumatule alusele. Liikuva teleskoobi asendit liikumatu aluse suhtes saab aga väga täpselt mõõta ja see loob eelduse märksa täpsemate tähekaartide koostamiseks. Samuti on mõõdetav ka teleskoopi läbinud valgus, ja seda üsna mitmes mõttes. Pannes teleskoobi
kasutatava kosmosesüstiku Space Shuttle'i loomisega oli aeg hakata mõtlema suurema kosmoseteleskoobi peale, mis oleks oma läbimõõdult võrreldav maapealsetega, atmosfääri segava mõju puudumise tõttu aga ületaks neid tulemuslikkuselt, seda eriti lahutusvõime osas. 1973. aastal moodustas NASA teadlaste rühma sellise teleskoobi projekti väljatöötamiseks ja 1977 eraldas USA kongress selle elluviimiseks raha. NASA andis tulevasele teleskoobile tuntud ameerika astronoomi, universumi paisumise avastaja Edwin Hubble'i (18891953) nime. Hubble'i kosmoseteleskoobi (ingl k Hubble Space Telescope, lühend HST) peapeegli läbimõõdu 2,4 m määrab kosmosesüstiku lastiruumi laius, suurem ei mahuks ära. Sellelt tagasipeegelduvad kiired langevad 0,34 m läbimõõduga abipeeglile, mis suunab nad peapeegli keskele tehtud ava kaudu selle taha, kus asuvad vaatlusriistad. Korraga saab HST pardal olla viis erinevat vaatlusriista
Seega kaob vajadus varasemaid vaatlusriistu iseloomustanud "kavalate" monteeringute järele. Süsteemi valiku määrab hind ja töökindlus. Suured teleskoobid on, nagu varem öeldud, eranditult reflektorid. 1980-test aastatest alates kasutatakse üksnes asimutaalset kahvelmonteeringut ning Naschmidti fookust. See, nn. BTA-süsteem võeti esmakordselt kasutusele NL 6-meetrise teleskoobi juures ja ta lubab viia miinimumini lisaks teleskoobile ka kupli mõõtmed. Viimaste teleskoopide (nagu ESO 8-meetrised ning USA Sloan'i teleskoop) jaoks on ehitanud vaid "pool torni" - et teleskoopi pole kõrguses vaja pöörata rohkem kui 90 kraadi, puudub vajadus sfäärilise kupli järele. Seda asendab vertikaaltelje ümber pöörlev "kast", mille katus ja üks külg lahti käivad. Väikeste amatöörteleskoopide juures on kasutusel kõik monteeringud. Asimutaalne "kahvel" koos Newtoni fookusega moodustab nn
Formuleeris inertsiseaduse. Avastas, et atmosfääri rõhk kahaneb kõrguse kasvades. Tuletas valguse murdumisseaduse.Mis võimaldas täiustada optikariistu. Pani aluse optikale kui eraldi teadusharule. Tõi ausse uuesti füüsika ja matemaatika. Avastas refleksid. Huygens (14. aprill 1629, Haag 8. juuli 1695, Haag) oli madalmaade füüsik, astronoom ja matemaatik. Huygens huvitus eriti loodusteaduste rakenduslikest külgedest ning sai hakkama mitmesuguste leiutistega. Õnnestus saada teleskoobile 98x suurendus. Avastas Orioni udukogu. Määras Marsi pöörlemisperioodi ja seda üsna täpselt. Leiutas pendelkella. Leiutas projektori, mida nimetati algselt imelaternaks. Optikas rajas Huygens valguse laineteooria (Huygensi printsiip), uuris kaksikmurdumist, täiustas läätsteleskoopi liitokulaari ehk Huygensi okulaariga. Mehaanikas uuris ta elastsete kehade põrget, tsentripetaaljõudu ning pendli võnkumist.
Fraunhoferi reflaktorit. Aasta hiljem telliti fotograafilisteks vaatlusteks ka Petzval tüüpi objektiiviga fotokaamera. Teleskoop saabus Tartusse ja paigaldati 1911. aasta hilissügisel. 1927. aastal ehitati Petzvali kaamerast iseseisev astrograaf. 1947. aastal remonditi Zeissi teleskoopi. Siis vahetati välja ka objektiiv. Uue Zeissi objektiivi fookuskaugus oli aga kuuskümmend sentimeetrit lühem, seega lühendati remondi käigus ka teleskoobi toru. 1949-1950. aasta talvel kinnitati teleskoobile kaks kümne sentimeetrise läbimõõduga fotokaamerat, Apo Tessari objektiividega. Pärast astronoomide lahkumist Tõraverre on teleskoopi kasutatud peamiselt huvilistele Kuu ja kõige muu näitamiseks, mis tähistaevas sünnib. 1994. aastal teostas Leo Utter teleskoobi põhjaliku remondi, mille käigus õnnestus tuvastada ka teleskoobi orginaalvärv. See oli valge ja salatiroheline. (4) Foto 12. Zeissi reflaktor. Autor teadmata, koht teadmata, aeg teadmata. Allikas
kukkunud nii hästi välja kui esimene. Nadezdin paneb sind selle kuuekümne nelja rubla eest kirjutama kuus kahekümne raamatu ülevaated 53 kokaraamatute, naljaraamatute, reisijuhtide... BELINSKI: Ei, see töö on prantsuse novellide tõlkimine "Teleskoobile"... Ma tõlgin Paul de Kocki... STANKEVITS: Oo, nii et sa hakkad tõlkijaks. See on täiesti teine asi. See on härrasmehe amet. BELINSKI: Sa kiidad heaks. STANKEVITS: Aga... sa ei oska prantsuse keelt. BELINSKI: Ma tean, et ma ei oska. Kas sa saad mulle sõnastikku laenata? (Vestluse katkestab Natalie Beyer, kes hüüab lava tagant:) NATALIE: Nikolai! Nikolai!
annaabi.ee 
