ülesannete lahendamine, mängimine, vestlemine vanematega, isegi magamine on oluliselt sisukamad ja tervislikumad. Uuringud kinnitavad, et ülemäärane telerivaatamine mõjub õppeedukusele pärssivalt, seega kui eesmärgiks on head õpitulemused, ei tohiks lubada lastel piiramatult teleri ees istuda. Igapäevane pikaajaline telerivaatamine tekitab vaimset loidust ja pidurdab kehalist arengut, muuhulgas soodustab ülekaalu teket. Väga tähtis on juba varakult kehtestada telerivaatamise reeglid. Peaks piisama tunnist vaatamisest päevas. Kujutlusvõime ja loovuse arenemise seoses on telepilt liiga intensiivne. Näiteks animafilmi, milles on reeglina kasutusel erksad värvid ja võrreldes reaalse maailmaga ei näe laps pooltoone, varje jms. Taas on tegemist liigselt tugeva ärritajaga ning laps, kes on telepildile iseloomuliku visuaali sees, on ühtlasi ka väga tugevate aistingute käes: ,,Tajutava
saatejaamade seadmed. Taasloodud foonikas on vimalik kuulata magnetlindile salvestatud muusikat ja snalisi saateid. Fotostendid tutvustavad tollaseid raadiotegijaid ja eksponeeritud raadiovastuvtjad raadiotehase Punane RET tegevust. Nituse tele-osas nitab 130 fotost koosnev pildimaterjal hetki Eesti Televisiooni poolsajandist. Tekstiraamatud, milles on teleajaloo iga kmnendi kohta paar leheklge, lisavad teavet nii ETV kui ka erakanalite ajaloost. Eksponeeritud televiisorid annavad levaate telerivaatamise ajaloost Eestis. Insener Mati Themaa ehitatud-korrastatud seadmete abil on nitusel vimalik nha Nipkowi kettaga televiisori 30 realist telepilti (1937. a oli sellised ligikaudu 50) ja 1955. aastal toodetud postkaardi suuruse ekraaniga televiisori KVN-49 vesiluubiga suurendatud telepilti. 1999.aastal toimus -Tulmenitus Tri raamatukogus. 2000.aastal toimus-"Ringhlingu saatejaamad Jrvamaal" ja raadiovastuvtjate vljapanekRaadionitus Oisu muuseumis . 2001
langeb sobimatu sisuga võrguflirdi ohvriks. Sama näitaja on Euroopa Liidus keskmiselt 60%. · Eestis on internetikasutusele vähemalt ühe piirangu seadnud mõnevõrra väiksem hulk emasid-isasid (32%) kui Euroopas keskmiselt (38%). · Samas kuulub Eesti koos Taani, Rootsi, Hollandi ja Islandiga nende väheste Euroopa riikide hulka, kus vanemad peavad reeglite kehtestamist interneti kasutamisele olulisemaks telerivaatamise piiramisest. · Vanemad kontrollivad laste internetikasutust mitmel viisil kasutatakse nii arvutiaja piiramist, lapsega koos arvuti taga viibimist kui vestlemist internetikasutuse teemal. Neid strateegiaid eelistatakse selgelt tehnilistele, arvuti konfigureerimisega seotud meetoditele. · Eesti puhul on tehniliste sekkumisvahendite kasutamine Euroopa keskmisest tasemest oluliselt madalam (vastavalt 7% ja 27,6%). Ka Eesti koolides kasutatakse
Reeglite raames võib teha omapoolseid muudatusi. (samas: 187) Vastake kõigile lapse küsimustele tõsiselt ja nii täpselt, kui oskate.(samas:187) 17 KAS TÄISSÕNAMEETODIL LUGEMA ÕPPIMINE ON KAHJULIK? Eesti päevalehe artiklis põhjal ei oska 20 protsenti Prantsuse lastest I kooliastme lõpuks korralikult lugeda. See on päris suur arv. Kirjutamisega on lugu veel kehvem. Internetikeele mõjude, väheste emakeeletundide ja liigse telerivaatamise kõrval on risti löödud veel üks suursüüdlane: 1970. aastatel alguse saanud täissõnameetodil lugema õpetamine. (Podekrat 2007) Laps õpib tervet sõna korraga ära tundma. Vaatab kaarti EMA või COCA-COLA ja jätab sõnakuju meelde. Hiljem ette juhtuvaid tundmatuid sõnu tuletatakse sarnasuse printsiibil. Lapsed õpivad sel viisil päris kiiresti, ainult et loevad sageli "Coca-Cola" ka siis, kui kirjas on "Cora-Cota". (samas)
üleastumist. Autoritaarsete vanemate arvates pole reegleid tarvis lastele selgitada. Nad eeldavad, et lapsed alluvad vanemlikusele.. Tiese äärmuse moodustavad kõikelubavad vanemad (vähenõudlikud ja vastuvõtlikud). Nad kehtestavad vähe reegleid. Sellised vanemad ei püüa oma autoriteeti peale suruda, kehtestavad vähe piiranguid, ei kontrolli nii palju. Kipuvad mitte hoolima kindlatest kellaaegadest (näiteks magamamineku aja või telerivaatamise suhtes) ja karistavad harva. Nad esitavad laste ka vähe nõidmisi, mis puudutavad näiteks mänguasjade ärapanemist, koolitöid või majapidamistöid. Kolmas lähenemisviis jääb kahe äärmuse vahele: Autoriteetsed vanemad – kasutavad oma võimu, kuuid võtavad vastutasuks endale ka kohustuse reageerida laste arvamustele ja mõistlikele soovidele. Sellised vanemad kehtestavad käitumisreeglid ja hoolitsevad selle eest, et neid täidetaks;
se vähem, üksteist kuulatakse vähem, loetakse vähem, meis- fantaasia järgi nii, et ta suudaks seda ise taluda. 44 SOTSIAALPSÜHHOLOOGILISED RISKITEGURID SOTSIAALPSÜHHOLOOGILISED RISKITEGURID 45 Teler Televiisorit vaadates selline hingeline kaitsefunktsioon ei Arutage lastega, mida võiks ette võtta telerivaatamise asemel: ja mängida lauamänge, lugeda, teha sporti või meisterdada. Är- tööta. Telerist tulevate õudusstseenide puhul saab laps ainult tarbimine. kas kõrvale vaadata või teleri välja lülitada. Seda saaks ta aga gitage lapsi lugema ning lugege iga päev väiksematele lastele
• Me selgitasime, kuidas oodata, kuni õpetaja sinu nime nimetab (kui sul on käsi püsti ja sa põlve edasi kantud vaesus ning vanemate pikaajaline töötus, positiivse suunamise puudumi- tahad sõna...). ne, distsiplineerimine, väärtused ja rollimudelid, telerivaatamise määr ja saadete sisu, mida • Me selgitasime, kuidas kasutada oma „seesolemise häält“ (valju hääle asemel), jagades oma isegi väga väikesed lapsed näevad, kuritarvitavad „suhted“, kehv toitumus, vanematepoolne mõtteid klassi ühise õppetöö ajal. (või õdede-vendade poolne) nauteainete tarbimine – kõik need lapse elu aspektid avaldavad