– enamik suurematest ettevõtetest põhinevad väliskapitalil ● Reaalselt tegutseb elektroonika- ja elektriseadmete tootmises ligi 200 ettevõtet Elektroonikatööstus Eestis ● Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmises on suuremateks ettevõteteks: – Ericsson Eesti AS (valmistab mobiilsidevõrguseadmeid) – Enics Eesti AS (elektroonikaosad tööstus- ja meditsiiniseadmetele) – Scanfil OÜ (telekommunikatsiooniseadmed) ● Arvutite tootjaist on suurim AS Ordi – Erinevalt haru üldisest suunast on arvutite müük suunatud põhiliselt siseturule Elektroonikatööstus Eestis ● Elektriseadmete tootmises on suurimaks ettevõtteks ABB AS(toodab põhiliselt elektrijaotusseadmeid ja voolugeneraatoreid) ● Teised suuremad ettevõtted: – Ensto Ensek AS (elektrijaotusseadmed ja juhtaparatuur) – AS Konesko (elektrimootorid ja -seadmed)
E L E KT ROO NIL ISE D J ÄÄ T M E D LAURI PIISANG TALLINN 2010 MIS ON ELEKTROONILISED J ÄÄTMED? Elektroonilised jäätmed tekkivad enamasti kas üle jäänud, oma aja ära elanud või töökõlbmatuks muutunud elektroonikaseadmetest.Elektroonikaseadmed jagatakse EV määruse nr 376 järgi kümnesse kategooriasse: 1. Suured kodumasinad 2. Väikesed kodumasinad 3. IT- ja telekommunikatsiooniseadmed 4. Tavatarbijale määratud seadmed 5. Valgustusseadmed 6. Elektri- ja elektrontööriistad ( va suured paiksed tööstuslikud tööriistad) 7. Mänguasjad, vaba aja ja spordivahendid 8. Meditsiiniseadmed (va kõik implatandid ja nakatanud tooted) 9. Seire- ja valveseadmed 10. Automaadid. Kõigil neil kategooriatel on ka alamkategooriad, mida siinkohal välja tooma ei hakka. Jäätmed, mida vaieldamatult kõige rohkem tekib, on kolmandast valdkonnast IT- ja
1. ELEKTROONILISED JÄÄTMED Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed on elektri- ja elektroonikaseadmed, mis on jäätmed direktiivi 75/442/EÜT artikkel 1(a) mõistes, kaasa arvatud kõik komponendid, koostisosad, mis on toote osad tootest loobumise hetkel. (Joomla, 2008) Elektri- ja elektroonikaseadmed jaotatakse järgi 10 kategooriaks: 1. Suured kodumasinad; 2. Väikesed kodumasinad; 3. IT- ja telekommunikatsiooniseadmed; 4. Tavatarbijale määratud seadmed; 5. Valgustusseadmed; 6. Elektri- ja elektrontööriistad ( va suured paiksed tööstuslikud tööriistad); 7. Mänguasjad, vaba aja ja spordivahendid; 8. Meditsiiniseadmed (va kõik implatandid ja nakatanud tooted); 9. Seire- ja valveseadmed; 10. Automaadid. (Seadmete kategooriad, 2008) Elektroonilised jäätmed on taastöödeldavad jäätmed, kuna neid on võimalik taaskasutada.
Tähtsamad tooted on tselluloos, paber, mööbel. 60% toodetest läheb ekspordiks. Masina- ja metallitööstus Terasesulatamine – teras kõrge kvaliteediga – maailmas hinnatud. Autotööstus – väga suures kriisis. Toodetakse veel lennukeid (sõja- ja reisilennukeid), mitmesuguseid seadmeid (laeva- ja lennukimootorid), kodumasinaid (õmblusmasinad, külmkapid jne). Telekommunikatsiooniseadmed – kõrgtehnoloogia Keemiatööstus on kõrgel järjel. Farmaatsiatööstus – kõrgtehnoloogia. Muud- kummitooted jne. 5. TOIDUANIETETÖÖSTUS Kasutab 70% Rootsi enda põllumajandussaadusi, suur osa eksporditakse. Disain, turustus, reklaam. REGIOONID GÖTALAND Siia jäävad Skone madalik ja Läänerannik, on riigi viljaait, tähtsal kohal on toiduainete tööstus. Läänerannik on kalastuspiirkond. SVEALAND
Kogu elektroonikatööstuse käive oli 34 864 mln DKK. Arvestades elektroonikatoodete tootmise suurt spetsialiseerumist kogu maailmas, on ka Taani ekspordi ja impordi mahud küllaltki suured. 1998. a eksporditi tootmisotstarbelisi elektroonikatooteid 19,3 mld DKKi, komponente 3,7 mln DKKi ja tarbeelektroonikat 5,9 mld DKKi eest. Kogu elektroonikatoodete eksport oli 28 965 mln DKKi. Tähtsamad ekspordigrupid olid raadio ja telekommunikatsiooniseadmed, arvutis jmt. Peamisteks ekspordi sihtriikideks olid ELi maad, kuhu viidi 65% kogu elektroonikatoodete eksporttoodangust, järgnesid EFTA maad, 9% ja USA 1,6%ga. 1998. a imporditi enam kui eksporditi. Tootmisotstarbelisi elektroonikatooteid tood sisse 25,1 mld DKKi, komponente 5,7 mln DKKi ja tarbeelektroonikat 5,9 mld DKKi eest. Kogu elektroonikatoodete import oli 36 756 mln DKKi. Kaubagrupid kattuvad enam-vähem
Tänaseks on Rootsi üks maailma juhtivaid riike investeeringute mahult kõrgtehnoloogiasektorisse ning sellega seotud teadusuuringutesse. Teadus- ja arendustegevuse investeeringud moodustasid 2003. aastal 4% SKP-st (97 mld SEK), millega Rootsi on R&D investeeringute osas inimese kohta maailmas esikohal. Traditsioonilised tööstusettevõtted arendavad koostööd uute teenuste sektoritega, pidamaks sammu karmis maailmakonkurentsis ning loomaks kõrgemat tarbijaväärtust. 3.13.IT- ja telekommunikatsiooniseadmed Rootsi telekommunikatsiooni turg kasvas intensiivselt kuni 2000. aastani. Vahepealsest tugevast langusest kogu tööstusharus maailma mastaabis, ollakse taas jõutud väikese kasvu staadiumisse. Telekomi- ja IT-sektor on omavahel tihedalt läbi põimunud, kusjuures ettevõtetest domineerib Rootsi turul ülekaalukalt Ericsson. Antud valdkond annab lisaväärtust umbes 150 miljardit SEK-i ning moodustab 15% Rootsi kaupade ekspordi väärtusest, pakkudes tööd 72 000 inimesele. 3.14
Tabel 8- Tööjõu jaotumine sektoritesse 2011 ja 2008. aastal. (2012) (2008) Sektor Osakaal Sektor Osakaal Põllumajandus 1,8% Põllumajandus 1,1% Tööstus 27,3% Tööstus 28,2% Teenindus 70,9% Teenindus 70,7% 4.1 Tööstus ja tähtsamad ettevõtted IT ja telekommunikatsiooniseadmed Telekomi- ja IT-sektor on omavahel tihedalt läbi põimunud, kusjuures ettevõtetest domineerib Rootsi turul ülekaalukalt Ericsson. IT ja telekommunikatsioonisektor oli üks nendest sektoritest, mis kasvas ka majanduskriisi aastatel 2008-2009. Viimase viie aastaga on töötajate arv antud sektoris kasvanud 27%. 2011. aastal kavatses 80% ettevõtetest lähiajal lisatööjõudu palgata. Transpordivahendite tootmine
uurimistöö aruanne põhjal. definitsioon elektri- ja elektroonikaseade seade, mis vajab töötamiseks elektrivoolu või elektromagnetvälja, ning seade selle voolu ja välja tekitamiseks, suunamiseks ning mõõtmiseks ja on mõeldud kasutamiseks pingel mitte üle 1000 V vahelduvvoolu ning mitte üle 1500 V alalisvoolu korral Elektri ja elektroonikaseadmete kategooriad ning kategooriate alaliigid vaata määruse lisa 1. ·Väikesed ja suured kodumasinad, tarbeelektroonika, IT ja telekommunikatsiooniseadmed moodustavad enamuse EES-jäätmete kogustest -(umbes 70-75%). Kodumajapidamisseadmete kasutusiga kõigub 7-30aastani, keskmine kasutusiga loetakse 10-15 aastat. biojäätmed Looduses toimuv pidev bioloogiline aineringe. Aineringe lõpus laguneb orgaaniline aine mineraalaineteks, CO2 ja veeks. Looduses valitseb tasakaal ja ainevahetusprotsess on täielik, kuid inimene suudab uute ainete loomisega seda tasakaalu rikkuda.
Ostjad on mõjuvõimsad, kui neil on läbirääkimistel suurem mõjuvõim kui ettevõtjatel (eriti kui nad on hinnatundlikud). Ostjad kasutavad oma võimu peamiselt selleks, et avaldada survet hindade alandamiseks. Klientidel on läbirääkimistel mõjuvõim juhul, kui: • ostjaid on vähe või igaüks neist ostab ühe müüja kohta suures koguses; suurtes kogustes ostjad on eriti mõjukad kõrgete püsikuludega valdkondades, nagu telekommunikatsiooniseadmed ja pakendamata kemikaalid; • tooted on standardiseeritud või ei eristu teistest – kui ostjad usuvad, et leiavad iga kell samaväärse toote, kipuvad nad müüjaid üksteise vastu üles ässitama; • neil on müüjaid vahetades väikesed vahetamiskulud; • müüjad on liiga kasumlikud – siis võivad ostjad hakata ise vajaminevat toodet valmistama, nt karastusjookide- ja õlletootjad on pikka aega hoidnud
annaabi.ee 
