vähemkõlbliku liigiga, selle tulemusel söögiks kõlbliku liiki püütakse vähem. 70. Mülleri mimikri Mülleri konvergents. Nähtus, kus erineva evolutsioonilise arenguteega mittesöödavate või mürgiste liikide hoiatusvärvus on kujunenud sarnaseks. 71. molekulaarne kell aitab määrata evolutsiooni ajalist kulgu DNA nukleotiidide ja aminohapete järgnevuste põhjal. Igal liigil tekivad mutatsioonid erineva sagedusega ja seda mutatsioonide tekkesagedust nimetataksegi molekulaarseks kellaks. Selle järgi saab kindlaks teha näiteks kui kaugel ajal minevikus on lahknenud erinevad liigid, perekonnad, sugukonnad ja teised taksonoomilised üksused. näitab molekulaarse evolutsiooni konstantsust 72. organismi geneetiline koormus -tähistab tõenäosust, et indiviid sureb kahjuliku alleeli tõttu enne järglaste andmist 73. preadaptatsioonid (mõiste ja näide) - tunnus, mis antud tingimustel ei oma kohastumuslikku tähtsust, kuid
Amesi test seisneb selles, et vaadatakse, kas uuritaval ainel (nt roti maksakoe ekstraktil) on võime tekitada histidiini mitte sünteesiva bakteri Salmonella typhimurium'i teatud mutatsioone. 4. päritavus h2 , vist laiemas tähenduses 5. molekulaarse kella hüpotees, tunnused Molekulaarne kell aitab määrata evolutsiooni ajalist kulgu DNA nukleotiidide ja aminohapete järgnevuste põhjal. Igal liigil tekivad mutatsioonid erineva sagedusega ja seda mutatsioonide tekkesagedust nimetataksegi molekulaarseks kellaks. Selle järgi saab kindlaks teha näiteks kui kaugel ajal minevikus on lahknenud erinevad liigid, perekonnad, sugukonnad ja teised taksonoomilised üksused. 6. vähisupresssorgeenid ja nende funktsioonid Geene, mis normaalses olukorras hoiavad ära rakkude piiramatu proliferatsiooni ja kontrollivad homeostaasi olulisi protsesse, nimetatakse kasvaja-supressorgeenideks. Kasvaja-supressorgeen P53 võib maha suruda vähirakkude kasvu ja
Jaotame kohordi esinemissagedust liikmed kroonilise juhtudel ja B hep olemasolu kontrollidel. järgi 2 rühma. Jälgime Võrdleme tekkesagedust neil, kel on kr hep ja neil kel pole. 5. a. Vaatlusepi. tulemit või ekspositsiooni uuritakse neid uurijapoolselt mõjutamata. b. Mõjutusepi uurimus on disainitud testimaks hüpoteese läbi ekspositsiooni mõjutamise = katse. c. (Agregeeritud andmeid kasutavad uuringd, mis hindavad ekspositsiooni ja või tulemi
kasvatab mitmekesisust populatsioonide vahel. Nt väike isoleeritud populatsioon võib lahkneda läbi geenitriivi mõju suuremast populatsioonist. 6. Seleta mõistet molekulaarne kell. Kui konstantne üldiselt selle kiirus on eri organismide vahel ja millest see sõltub? Molekulaarne kell aitab määrata evolutsiooni ajalist kulgu DNA nukleotiidide ja aminohapete järjestuste põhjal. Igal liigil tekivad mutatsioonid erineva sagedusega ja seda mutatsioonide tekkesagedust nimetataksegi molekulaarseks kellaks. Molekulaarne kell on konstantne ehk mutatsioonid fikseeruvad konstantse kiirusega. Tegelikkuses eri liikide vahel päris konstantne ei pruugi olla. Sõltub nt paljunemisviisist (suguline või mitte). 7. Millest on tingitud molekulaarse kella põlvkonnaefekt? Milline on ligikaudne mutatsioonikiirus inimesel 1 põlvkonna kohta? Molekulaarsel kellal on põlvkonnaefekt, mis seisneb selles, et põlvkonnapikkus
mõjutamata. 7. Selgita populatsiooni diversiteediparameetrit Θ (teeta) ja seda defineerivat valemit! Mis on lihtsaim viis teeta väärtuse hindamiseks DNA järjestuste alusel? Teeta on kahe järjestuse vaheline keskmine erinevus. Kuna keskmiselt elas kahe geeni ühine eelasgeen 2Ne põlvkonda tagasi, siis järelikult lahutab kahte geeni 2 korda 2Ne põlvkonda ehk 4Ne põlvkonda. Kui teame mutatsioonide tekkesagedust ühes põlvkonnas, siis saame arvutada välja teeta ehk kahe järjestuse vahelist keskmist erinevust θ=4Neμ. 8. Selgita lühidalt, mis on “skyline” mudel populatsiooni efektiivse suuruse hindamiseks. Ne= uk(k-1)/2. Ne pop.suurus ajal; u aja pikkus; k liinide arv. Lävendist lühemad intervallid liidetakse naabriga. 9. Mis on populatsiooni efektiivne suurus Ne? Nimeta mõned Ne alaliigid.
Retsessiivne mutatsioon saab avalduda ainult homosügootses olekus, dominantne avaldub aga koheselt. 2. Hulkraksetes organismides sõltub mutatsioonist põhjustatud fenotüübilise efekti avaldumine ka sellest, millal ja mis tüüpi rakus mutatsioon on tekkinud. Näiteks kõrgemate loomade puhul eristatakse somaatilisi ja sugurakkudes tekkinud mutatsioone (germinal mutations). Järgmisesse põlvkonda kanduvad edasi ainult viimased. Mutatsioonide tekkesagedust mõjutavad tegurid: (1) DNA replikatsiooni täpsus (2) DNA reparatsiooni efektiivsus (3) Mutageensete faktorite olemasolu ja hulk keskkonnas 72. Spontaansed ja indutseeritud mutatsioonid. Mutatsioonitekke juhuslikkust tõendavad katsed. Spontaanne mutatsioonisagedus rakus on madal. Bakterites ja bakteriofaagides (bakteriviirustes) tekib spontaanseid mutatsioone sagedusega 10-8 kuni 10-10 nukleotiidipaari kohta generatsioonis, eukarüootse
tõenäosusega kahjulik. Sünonüümsetes positsioonides ka ennekõike mootoriks juhuslik triiv, v.a. mõned näited, kus sõltuvus vastavatest tRNA molekulidest on näidatud (codon bias). 6. Seleta mõiste molekulaarne kell? Mis tagab selle kella konstantse ,,tiksumise"? Molekulaarne kell aitab määrata evolutsiooni ajalist kulgu DNA nukleotiidide ja aminohapete järgnevuste põhjal. Igal liigil tekivad mutatsioonid erineva sagedusega ja seda mutatsioonide tekkesagedust nimetataksegi molekulaarseks kellaks. Selle järgi saab kindlaks teha näiteks kui kaugel ajal minevikus on lahknenud erinevad liigid, perekonnad, sugukonnad ja teised taksonoomilised üksused. Pika aja vältel on fikseerunud asenduste kuhjumise kiirus võrdne neutraalsete mutatsioonide tekke sagedusega, sest kahjulikud elimineeritakse ja kasulike osakaal ebaoluline. See tagabki kella. 7. Millest on tingitud molekulaarse kella põlvkonnaefekt? Mutatsioonid tekivad replikatsioonil
Geen dnaE kodeerib replikatiivse DNA polümeraasi Pol III katalüütilist subühikut. Ligikaudu pooltes praeguseks sekveneeritud bakterigenoomidest on leitud 2 kuni 3 dnaE geeni homoloogi. Näiteks patogeenses bakteris Mycobacterium tuberculosis on nende geenide poolt kodeeritud valgud DnaE1 ja DnaE2. DnaE1 on replikatiivse DNA polümeraasi koostises, kuid DnaE2 osaleb stressi poolt indutseeritud mutageneesil. DnaE2 olemasolu suurendas antibiootikumiresistentsuse mutantide tekkesagedust ligikaudu 10 korda ja soodustas mükobakteri kolonisatsiooni katseloomade kopsudes. Ka Pol IV homolooge võib samal bakteril olla mitu. Alternatiivne DNA replikatsioon 75 Bakterikromosoomi replikatsiooni initsiatsioon toimub kindlast kohast, mida nimetatakse oriC-ks. Sellele piirkonnale seondub initsiaatorvalk DnaA, põhjustades DNA lokaalset lahtikeerdumist. Seejärel tuuakse
alates mutatsiooni kohast ühe nukleotiidi võrra nihkes ja selle tulemusena sünteesitakse translatsioonil hoopis teistsuguse aminohappelise järjestusega polüpeptiid, mis on kaotanud oma algse funktsiooni. Kolmenukleotiidse deletsiooni või insertsiooni tagajärjel jääb alles algne lugemisraam, küll on aga sünteesitud polüpeptiid vastavalt kas ühe aminohappe võrra lühem või pikem. Spontaansete mutatsioonide tekkesagedust mõjutavad: 1) DNA replikatsiooni täpsus; 2) DNA reparatsiooni efektiivsus; 3) Mutageensete faktorite olemasolu ja hulk keskkonnas. Kemikaalide poolt indutseeritud mutagenees 1927. a. näitas H. J. Muller, et röntgenkiirgus indutseerib äädikakärbsel suguliitelisi retsessiivseid letaalseid mutatsioone. Lisaks kiirgusele tõstavad mutatsioonisagedust rakus ka mitmesugused DNA-d kahjustavad ja modifitseerivad kemikaalid. Näiteks sinepigaas, mida kasutati II Maailmasõjas
alates mutatsiooni kohast ühe nukleotiidi võrra nihkes ja selle tulemusena sünteesitakse translatsioonil hoopis teistsuguse aminohappelise järjestusega polüpeptiid, mis on kaotanud oma algse funktsiooni. Kolmenukleotiidse deletsiooni või insertsiooni tagajärjel jääb alles algne lugemisraam, küll on aga sünteesitud polüpeptiid vastavalt kas ühe aminohappe võrra lühem või pikem. Spontaansete mutatsioonide tekkesagedust mõjutavad: DNA replikatsiooni täpsus; DNA reparatsiooni efektiivsus; Mutageensete faktorite olemasolu ja hulk keskkonnas. Kemikaalide poolt indutseeritud mutagenees 1927. a. näitas H. J. Muller, et röntgenkiirgus indutseerib äädikakärbsel suguliitelisi retsessiivseid letaalseid mutatsioone. Lisaks kiirgusele tõstavad mutatsioonisagedust rakus ka mitmesugused DNA-d kahjustavad ja modifitseerivad kemikaalid. Näiteks sinepigaas, mida kasutati II Maailmasõjas
annaabi.ee 
