TKA või TKF maksimaalne süvis kiilult (kas ahtris või vööris). Laeva kiilu veealuse madalaima punkti vertikaalne kaugus veepinnani. Peale maksimaalsete mõõtmete on veel olulised: LPP või LBP laeva pikkus loodsirgete (AP ja FP) vahel. Ahtri roolitelje ja vööri veetasandi puutepunkti vahel. AP ahtri loodsirge ja FP vööri loodsirge. D laeva parda kõrgus kiilult ülemise tekini. f vabaparda kõrgus ülemise tekini (määrab klassifikatsiooni ühing). TKM süvis kiilult miidlis e. TKM = 0,5(TKA + TKF). t trimm (varem ka diferent) e. t = TKF TKA. 1 LOA 2 AP f FP MP () LPP 4
Inimesi läks päästepaatidesse vähe. Muidu oli paat mõeldud 65 inimesele, aga peale lubati ainult 28 inimest. Ka järgmised vettelastud paadid olid peaaegu tühjad, näiteks paati nr 4 oleks mahtunud 40 inimest, kuid sinna läks ainult 13. Hädasignaalile vastasid paljud laevad, ent ükski polnud piisavalt lähedal, et õigeks ajaks õnnetuspaigale jõuda. Kõige lähemal olev laev RMS Carpathia oli 93 km kaugusel ning oleks Titanicuni jõudnud 4 tunniga. Kell 2 oli vesi tõusnud C-tekini ja laeva vöör oli vajunud vee alla. 2.05 kui viimane päästepaat lahkus, õnnistas orkester laeva. Pärast viimase päästepaadi lahkumist tõusis laeva ahter 45° nurga alla ja hakkas aeglaselt vette vajuma. Kell 2.10 hakkas laeva ahter kerkima juba üle veepinna. Laev vajus, vöör ees. Vee suure sissevoolu tagajärjel purunesid kere teraskonstruktsioonid ning laev murdus 3. ja 4. korstna vahelt pooleks. Laeva 2223 reisijast pääses eluga vaid 776.
puruneb tuletõrjemagistraal , samuti võib neid põhjustada vesi , mis laeva kõikumisel sisse tungib läbi veeliinist kõrgemal olevate kerevigastuste. Kui neid pindu pole võimalik likvideerida vee üle parda pumpamisega , tuleb vesi lasta allpool olevatesse ruumidesse , võimaluse korral t2ites need üleni , kui aga vabapind on v2ike või paikneb vahetult ruumi katva teki all osutub kõige tatsionaalsemaks ruumi täitumine kuni tekini pardataguse veega , mis sel juhul hakkab toimima ballastina tunduvalt parandab laeva püstuvust ja takistav kreeni suurenemist see , kui tõkestatakse vedellasti isevool ühelt pardalt teisele. Seetõttu tuleb vigastatud laeval sulgeda kuumaveepaakide , aga samuti kütuse ja veemahutite torustikud. Kui laeval on olemas ülevoolusüsteemid , mis omavahel ühendavad vastasparraste tühje ruume , peavad nende süsteemide ühendustorud üldjuhul olema alati avatud:
Põrkevahesein peab olema piisaval kaugusel, et ei saaks kokkupõrkel vigastatud, kuid mitte liiga kaugel, vältimaks suurt trimmi vööri üleujutamise korral. Reeglina on see vahesein minimaalsel lubatud kaugusel maksimaalseks lastimahutavuseks. Ahtri vahesein on hoidmaks dedvudi toru veekindlas sektsioonis. Tänapäeval võib leida laevadel lainelisi vaheseinu (corrugated bulkhead). Lainelisus võimaldab loobuda tavapärastest tugevdusribidest. Põrkevahesein peab ulatuma ülemise pideva tekini ja ahterpiigi vahesein peab tagama ahtriosa veekindluse. Kõik veekindlad vaheseinad peavad ulatuma ülemise pideva tekini, kuid kui vabaparrast mõõdetakse second tekist, peavad ulatuma need selleni Olenevalt laeva kasutusest, määrab SOLAS vaheseinte arvu. 22. Pillarid: ehitus, vajadus Tugipostid e pillarid (pillars) Tugipostide ülesanna on toestada ja tugevdada laeva kere, peavad vastupidama kokkusuruva jõuga (mitte kõverduma).
Breadth (beam) · TKA või TKF maksimaalne süvis kiilult (kas ahtris või vööris). · LPP või LBP laeva pikkus loodsirgete vahel (ahtri loodsirge AP ja vööri loodsirge FP) (konstruktiivse veeliini tasandi ja rooli pöörlemistelje ning vöörtäävi sisemise serva vahel); Length between perpendiculars (after / fore perpendicular) · D laeva parda kõrgus kiilult peateki alumise servani; Depth · f vabaparda kõrgus ülemise tekini f=D-T ( fmin määrab klassifik ühing); · TKM süvis kiilult miidlis e. TKM = 0,5(TKA + TKF); · t trimm, pikikalle (varem ka diferent), t = TKF TKA [cm]. · - kreeninurk, Heel angle Laeva põhitasandid · laeva laiust poolitava vertikaaltasapinnaga pikitasandiga ka tsentraaltasand, ka diametraaltasand (PT või DT) · laeva arvutuslikku pikkust poolitava vertikaalse, PT-ga risti oleva keskkaare- ehk miidli tasapinnaga
tulemuse saavutamiseks kasutatakse lisaks poolordinaate või ka harvem veerandordinaate, s.t. abstsissteljel on lisaks punktid L/2 või L/4. Trapetsteguri väärtused näiteks ühe poolordinaadi puhul ahtris ja vööris on järgnevas valemis L AWP = 2 ydx 2 L[ 0,25 y 0 + 0,5 y 0,5 + 0,75 y1 + y 2 + ... + y8 + 0,75 y 9 + 0,5 y 9,5 + 0,25 y10 ] = 2 L f ( A) 2 - L2 Nii arvutatakse kõigi veeliinide tasandite pindalad baasliinist kuni ülemise tekini. Saadud pindalade väärtustest koostatakse epüür, kus ordinaadiks on süvis, mis võimaldab arvutada mahulist veeväljasurvet ja ujuvuskeskme aplikaati KB mistahes süvisel. Ujuvustasandi kese F tegelikul veeliinil on alati laeva kalde puhul pöördetelje määraja trimmi arvutuste alus. Ujuvustasandi keskme F abstsiss XF arvutatakse tabelis. Kasutades ordinaatide momentide (inglise keeles first moment) arvutamisel õla kordajaid 1..
Nr 53 ,,Kaubalaevade juhtkonna kvalifikatsiooni-tunnistustest"(1938) Nr 87 ,,Ühinemisõigusest ja organiseerumisõiguse kaitsest"(1994) Nr 98 ,,Organiseerumisõigusest ja kollektiivse läbirääkimisõiguse kaitsest" (1994). Mõõdukiri Loa-maksimaalne ehk üldpikkus.B-maksimaalne laius.Tka-maksimaalne süvis ahtri kiilult.(Tkf- vööri).Lpp või LBP-laeva pikkus loodsirgete(ahtri loodsirge AP ja vööri loodsirge FP). D-laeva parda kõrgus kiilust ülemise tekini.f-vabaparda kõrgus ülemise tekini(määrab klassifikatsiooniühing).Tkm-süvis kiilult miidlis Tkm=0,5(Tka+Tkf).ttrimm( different)t=Tkf-Tka. AP-ahtri loodsirge.FP-vööri loodsirge.BL-baasliin.Q-Kreeninurk. Vabapardamärgistus Vabaparras (f)- parda kõrgus, mis on mõõdetud vertikaalselt laeva keskkaare kohalt peateki ülemisest servast kuni veeliinini .Minimaalne vabapardakõrgus lubatud täislasti korral jääks
................................................................75 5. Lisad ...........................................................................................79 3 1. Üldandmed laeva ja laevaseadmete kohta. 1.1. Üldandmed laeva kohta. Laeva nimi: M/S „Star“ Laeva mõõtmed: Üldpikkus 186, 0 m Pikkus perpendikulaaride vahel 170m Laius 27, 70 m Projekteeritud süvis 6, 50 m Süvis skaala järgi 6, 75 m Kõrgus 3nda tekini 9, 50 m Kõrgus 5nda tekini 15, 20 m Puhasmahutavus 4700 t Kiirus 27 sõlme Otstarve: RO-RO reisilaev ette nähtud reisijate, autode, karavanide ja treilerite veoks. Mahutab 2361 liinimeetrit kaupa ja 1900 reisijat. Autonoomsus: 4000 meremiili Laevale omistatud registri märk: Laeva meeskond: Päästevahendid, Fassmer SEL 10,5 150 inimest 4 tk Päästeparv, Viking DKS 100 101 inimest 18 tk Päästeparv, Viking DKS 50 51 inimest 2 tk Päästeplatvorm, Viking DKS 12 inimest 1 tk
vee rõhk) üle jäigale tugikontuurile (karkassile). Tavaliselt toetab väikse hulk tugevamaid ühesuunalisi talasid suuremat hulka nõrgemaid talasid, mis on nendega risti. Esimesi nimetatakse ristsidemeteks, teisi - põhisuuna taladeks. Vaata näidet tankeri põhjasillusest Vastavalt põhisuuna talade suunitlusele tuntakse talastiku põiki- ja pikisüsteemi. Talastiku põikisüsteem. Peasuuna talad on põiki laeva: pardast pardasse põhja- ja tekisillustes, põhjast tekini - pardasillustes. Plaadistus on pikkade servadega põiki laeva. Üldise pikitugevuse tagab välisplaadistus, tekisillus ja vertikaalkiil. Seda süsteemi kasutatakse enamasti väiksematel laevadel, kus suhe L/H on väike. Suurtel laevadel on see süsteem kasutusel pardasillustes. Puust purjelaevade ehitamiseks sobis selline süsteem suurepäraselt. Teraslaevade juures ei ole ta piisavalt efektiivne, kuid oli kasutusel kuni viimase ajani.
vee rõhk) üle jäigale tugikontuurile (karkassile). Tavaliselt toetab väikse hulk tugevamaid ühesuunalisi talasid suuremat hulka nõrgemaid talasid, mis on nendega risti. Esimesi nimetatakse ristsidemeteks, teisi - põhisuuna taladeks. Vaata näidet tankeri põhjasillusest Vastavalt põhisuuna talade suunitlusele tuntakse talastiku põiki- ja pikisüsteemi. Talastiku põikisüsteem. Peasuuna talad on põiki laeva: pardast pardasse põhja- ja tekisillustes, põhjast tekini - pardasillustes. Plaadistus on pikkade servadega põiki laeva. Üldise pikitugevuse tagab välisplaadistus, tekisillus ja vertikaalkiil. Seda süsteemi kasutatakse enamasti väiksematel laevadel, kus suhe L/H on väike. Suurtel laevadel on see süsteem kasutusel pardasillustes. Puust purjelaevade ehitamiseks sobis selline süsteem suurepäraselt. Teraslaevade juures ei ole ta piisavalt efektiivne, kuid oli kasutusel kuni viimase ajani.
vee rõhk) üle jäigale tugikontuurile (karkassile). Tavaliselt toetab väikse hulk tugevamaid ühesuunalisi talasid suuremat hulka nõrgemaid talasid, mis on nendega risti. Esimesi nimetatakse ristsidemeteks, teisi - põhisuuna taladeks. Vaata näidet tankeri põhjasillusest Vastavalt põhisuuna talade suunitlusele tuntakse talastiku põiki- ja pikisüsteemi. Talastiku põikisüsteem. Peasuuna talad on põiki laeva: pardast pardasse põhja- ja tekisillustes, põhjast tekini - pardasillustes. Plaadistus on pikkade servadega põiki laeva. Üldise pikitugevuse tagab välisplaadistus, tekisillus ja vertikaalkiil. Seda süsteemi kasutatakse enamasti väiksematel laevadel, kus suhe L/H on väike. Suurtel laevadel on see süsteem kasutusel pardasillustes. Puust purjelaevade ehitamiseks sobis selline süsteem suurepäraselt. Teraslaevade juures ei ole ta piisavalt efektiivne, kuid oli kasutusel kuni viimase ajani.
annaabi.ee 
