Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"tekimehhanismide" - 7 õppematerjali

Praktikaorganisatsiooni tutvustus
3
docx

Praktikaorganisatsiooni tutvustus

tervist. Laeval töötamine eeldab füüsilise ja vaimse koormuse ning meretingimuste talumist. Näiteks võivad laeval töötamist segada merehaigusest tulenevad peavalu- ja iiveldushood. 3 Madrus I Ordinary Seaman Vahimadrus II Watch rating deck department Madrus I on laeva tekimeeskonda kuuluv ja vastava ettevalmistuse saanud meresõidu spetsialist, kes võib töötada madrusena kõikidel laevadel. Tema põhilised tööülesanded on üldiste laevatööde teostamine ja tekimehhanismide ning seadmete tehnilised hooldustööd, kasutades selleks vajalikke tööriistu ja vahendeid. Madrus peab oskama kasutada: laeva sisesidevahendeid tööülesannete täitmisel ja hädaolukordades; avariivarustust ja täitma ohutusalaseid protseduure; laeva tekkimehhanisme. Vahimadrus II on laeva tekimeeskonda kuuluv ja vastava ettevalmistuse saanud meresõidu spetsialist, kes võib töötada madrusena kõikidel laevadel ja lisaks ka vahikoosseisus. Tema

Muu → Praktika aruanne
21 allalaadimist
Mehaanika KT 1 D
9
docx

Mehaanika KT 1 D

3.Kaitseseadmed 4.Mitmesuguste parameetrite mõõteseadmed B. Kasutatava energia järgi: 1.Elektrilised 2.Hüdraulilised 3.Pneumaatilised 4.Kombineeritud C. Toimiva mõjujõu järgi: 1.Lülitusseadmed 2.Väljalülitusseadmed 3.Ümberlülitusseadmed 5.Ümberjärjestusseadmed D. Laeval kuuluvuse järgi: 1.Laevajõuseadmete automaatikaseadmed 2.Laeva üldsüsteemide automaatikaseadmed 3.Laeva tekimehhanismide automaatikaseadmed 4.Raadio- ja navigatsiooniseadmete automaatikaseadmed Automaatsignalisatsioonisüsteemid, mis teavitavad heli või valgussignaaliga teenindavat personali, kui mõni kontrollitavatest parameetritest läheneb piirväärtusele. 3.Automaatsüsteemide funktsionaalsed skeemid ( koosta skeem, kirjelda, võimalik kasutusala laevas): Automaatjuhtimine ja automatiseeritud juhtimine. Sellie skeemi saaks kasutada

Mehaanika → Abimehanismid
42 allalaadimist
Metsalastid
9
doc

Metsalastid

külgkaldenurgavõi üleujutusnurga ordinaadini, kui see on alla 40°, ei tohi olla alla 0,08 meeterradiaani - püstuvusõla suurim väärtus peab olema vähemalt 0,25 m - metatsentriline kõrgus, arvestades vabapindade mõju, peab alati olema positiivne - algmetatsentriline kõrgus enne väljumist merele ei tohi olla alla 0,1 m. 17 3.6.2. Tekilasti stoovimine Tekilasti stoovimisel peab säilima juurdepääs meeskonna eluruumidele, tekimehhanismide juhtpultidele, pilsi mõõtetorudele ja päästevahenditele. Tekilast ei tohi segada navigeerimist. Enne laeva merele väljumist tuleb kontrollida pilsse, veendumaks, et lastimise käigus pole laeva korpus viga saanud ja et vesi ei tungi laeva. Enne lasti tekile võtmise algust tuleb: · trümmide luugid ja teised avaused tekil kindlalt ning veetihedalt sulgeda · kontrollida tormiluukide korrasolekut · eemaldada tekilt lumi ja jää

Merendus → Laevandus
31 allalaadimist
Laevaruumid ja ehituse detailid
34
doc

Laevaruumid ja ehituse detailid

Alumised värvikihid peavad konserveerima metalli ja tagama korrosioonikindluse. Neid nimetatakse krunt-värvideks. Neid võib olla 2-3 kihti. Seejärel kantakse algse katte värvid 1-2 kihti ja seejärel lõpliku katte värvid 2-3 kihti, mis peavad tagama kulumiskindluse. Kasutatakse spetsiaalseid selleks loodud tekivärve, mis on eriti kulumiskindlad ja ei karda merevee mõju. Teatud kohtades, kus liiguvad või töötavad inimesed (haalamisseadmete ja tekimehhanismide juhtpultide ümbruses kantakse tekile viimasena spetsiaalne libisemisvastase värvi kiht. Värvkate on odavaim tekikatte viis. Puitkate ehk tekiplangutus. Tekiplangutus kaitseb tekki nii korrosiooni, kulumise kui ka vigastuste eest ja osaleb teatud määral teki üld- ja kohaliku tugevuse tagamisel. Vööriosas kasutatakse pikiplangutust kus tekiplangud on paralleelsed diametraaltasandiga. Plangud kinnitatakse värvitud teki külge peitpoltide või piikide abil. Poldiaugud suletakse

Ehitus → Laevade ehitus
67 allalaadimist
Lastide üldised omadused ja transpordikarakteristikud
11
doc

Lastide üldised omadused ja transpordikarakteristikud

lastimisel-lossimisel ettevaatlikku ümberkäimist. Kastides lehtklaasi stoovimistegur on 1,1...1,4 m3/t. Sideaineid nagu tsementi, alabastrit, kipsi ja lupja tuleb hoida niiskumise eest. Niiskumisel nad moonduvad: kivistuvad ja muutuvad ehitusmaterjalidena kasutamiskõlbmatuks. Tsementi veetakse mitmekordsetes paberkottides või puust tünnides. Lastimis- ja lossimistööde käigus tekib palju tolmu, sest tsement pudeneb välja väga väikestest aukudest ja õmblustest. Tsemenditolm, sattudes tekimehhanismide hõõrduvatele osadele, põhjustab nende kiiremat kulumist, seepärast kaetakse tekimehhanismid enne tolmavate lastidega tööde algust kinni. Lastimisel tuleb jälgida, et laevale ei satuks katkised kotid või tünnid. Niiske ja vihmase ilmaga tuleb tsemendi lastimine peatada. Kottides tsemendi stoovimistegur on 0,8 m3/t. Kustutamata lupja veetakse hermeetiliselt suletud pakendis. Kokkupuutel veega kustutamata lubi paisub ja eraldab suurel hulgal soojust

Merendus → Laevandus
60 allalaadimist
Laevade ehitus EKSAM
39
doc

Laevade ehitus EKSAM

10.Laeva mahulised andmed. Lastimahutavus DISV- laeva mahuline veeväljasurve kuuptmeetrites BRT-kogumahutavus ehk brutomahutavus. BRT= 2,83 m3 See on kõigi laevaruumide ja kinniste tekiehitiste täielik ruumala BRT mahumõõdus, millelt on maha arvutatud kahekordse põhja ja mõningate teenistuslike ruumide ruumalad. Nii määrati 1969 aastani. NRT-registernetomahutavus. Sama, mis BRT, aga summaarne ruumide maht maha arvutatud (ruumid, mis ei sobi kommerskauba, reisijate, meeskonna, tekimehhanismide, navigatsiooniseadmete paigutamises) GT_ kogumahutavus NT-puhasmahutavus, arvutatakse VALEM: pilt Nii GT kui ka NT on ühikuta suurused. NT ei tohi olla väiksem, kui 0.3 GT, kui on väiksem, siis võetakse 0.3 GT 11. Laeva massiandmed. Kandevõime DISM-mass-veeväljasurve tonnides Laeva mass-veeväljasurve on võrdne laeva poolt väljasurutus vee massiga. Eristatakse kolme mass- veeväljasurvet. lt - tühislastis vv. Tühi laev+varustus+kättesaamatud vedellastjäägid

Merendus → Laevandus
112 allalaadimist
Meresõiduohutus ja laeva juhtimine
103
doc

Meresõiduohutus ja laeva juhtimine

keredetailide: talastiku, veetihedate vaheseinte, vaheseinte, topeltpõhja, lasti-ruumide ja pardaplaadistuse ülevaatus, remont ja vajaduse korral tugevdamine; kingstonite armatuuri, kingstonikastide ja -võrede ülevaatus koos remondiga; statsionaarsete ja abivee-eemaldusseadmete viimine täielikku töökorda; pilsside kuivendusseadmete: koguritorude, kaitsekarpide; pilsside endi ning õhu- ja mõõtetorude jne. puhastamine ja korrasoleku kontroll; tekimehhanismide ja -seadmete ette valmistamine tööks madalatel temperatuuridel, tuleb pöörata tähelepanu lahtistel tekkidel olevate mageda ja soolase vee torustike soojustamisele või eemaldada neist vesi; kõik seadmed ja mehhanismid, mille töö ei ole vajalik tuleb vooluvõrgust välja lülitada ja konserveerida; lisaks kõigele tuleb teostada kõik tavalised merelemineku eelsed kontrollid ja toimingud; kõik kontrollid ja toimingud kajastatakse logiraamatus.

Merendus → Ohutus ja ohuteave
57 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun