· ,,Avant-pop" seal võib kohata Kiwa näituseks valminud maalisarja vildikamaalid. 1969. aasta detsembris toimus Tallinnas kohvikus 'Pegasus' näitus, mille plakatil oli Leonhard Lapin kujutanud Campbelli supipurki. Sealt pärines ka näituse nimi ,,SOUP-69." Sedasama plakatit oli võimalik näha ka Kumu näitusel. Rühmitus ,,SOUP- 69" jättis endast maha väga tugeva märgi, teostadest otsustava pöörde ,,soojast" ja ,,hingestatud" kunstist ,,külma" ja ,,tehnitsistliku" mentaliteedi suunas. Rühmitus või endaga kaasa veidi hilinenult popkunsti-vaimustuse. Nagu pildilt näha võime, oli selle teose üleseshitus suhteliselt lihtne ent pilkupüüdev. Võib öelda, et teosega ei ole võibolla väga vaeva nähtud, samas kui hakata vaatama detaile, leiame, Joosep Lall , 12c et väga oskuslikult on kujutatud ülevalseisval lusikal varjudemängu. Ilmselgelt me sealt
pungikultuuri tegemisi (NB! Kui leiad eneses tahtmist kuidagi seda fondi toetada, kontakteeru Villu Tammega). Sest ega's punk Eestis surnud pole! Mis edasi? "Kitsamalt võttes on ka punki jaoks küsimus, kas jätkata oma action'it toetudes maailmakuulsustele või leida enda jaoks midagi täiesti originaalset. Vanusest tingituna tõusetuvad sellised küsimused vältimatult. Milline on punki suhe tänapäeva kommertsialiseeruvasse maailma, mil' ehedus ja loomulikkus asenduvad järjest enam tehnitsistliku plastmassiga? Kui kerge või raske on punkaritel siin, meie ajas, pisikeses kolka-Eestis olla? Isiksustena on punkid teatud mõttes veelahkmel. 20-aastasena püüab Eesti punk ennast rohkem analüüsida ja oma põhimõtteid painutada. Teda iseloomustab praegusel ajahetkel püüd muutuda tavalisemaks oma igapäevaelus. Toomas Pertelov: "Ma ei tea, mis see vanamoeliste räbaldunud rõivaste kandmine oli, see oli selline spontaanne, ma üldse ei mõelnud selle peale.", "Ma ei tea, kas ma tahaks
Kui leiad eneses tahtmist kuidagi seda fondi toetada, kontakteeru Villu Tammega). Sest ega's punk Eestis surnud pole! Mis edasi? "Kitsamalt võttes on ka punki jaoks küsimus, kas jätkata oma action'it toetudes maailmakuulsustele või leida enda jaoks midagi täiesti originaalset. Vanusest tingituna tõusetuvad sellised küsimused vältimatult. Milline on punki suhe tänapäeva kommertsialiseeruvasse maailma, mil' ehedus ja loomulikkus asenduvad järjest enam tehnitsistliku plastmassiga? Kui kerge või raske on punkaritel siin, meie ajas, pisikeses kolka-Eestis olla? Isiksustena on punkid teatud mõttes veelahkmel. 20- aastasena püüab Eesti punk ennast rohkem analüüsida ja oma põhimõtteid painutada. Teda iseloomustab praegusel ajahetkel püüd muutuda tavalisemaks oma igapäevaelus. Toomas Pertelov: "Ma ei tea, mis see vanamoeliste räbaldunud rõivaste kandmine oli, see oli selline spontaanne, ma üldse ei mõelnud selle peale.", "Ma ei
Lichtensteini teosed ei hinda kommertskultuuri ei heaks ega halvaks, kuid igatahes kujutamisvääriliseks. Punktide kasutamine tema hilisemas loomingus jätkub, kuid muutub formaalsemaks ja dekoratiivsemaks, nendega ta kaunistab ka keraamilisi objekte, näiteks kohviserviise. Teoseid: ,,M-Maybe" (1965), ,,Kui ma avasin tule" (1964). JAMES ROSENQUIST (s.1933) Rosenquist oli samuti huvitatud kommertstrükistest. Ta oli varem plakatimaalijana töötades omandanud sileda, standartse, tehnitsistliku värvikäsitluse. Erinevalt teistest kunstnikest ei toetu ta oma piltides ühele valmiskujundile, vaid koondab ootamatusse seosesse motiive või fragmente väga erinevatelt tsivilisatsioonide aladelt. Paljud Rosenquisti maalid on hiiglasuured. Mõnikord viitab ta oma teostes ,,kuumadele", aktuaalsetele teemadele, näiteks poliitilistele sündmustele või probleemidele ja annab pisut rohkem pidepunkte ühiskonnakriitilisteks tõlgendusteks. Paljud Rosenquisti teosed kõnelevad
realiseeerimata. Katkes Stalini võimga: Alexander (1883-1959) ja Viktor(882-1950) Vesnin VLADIMIR TATLIN 1885-1953 ALEKSANDR RODTSENKO 1891-1956 Just plakatikunst (esimene on konstruktivistlik luttide reklaam, teine õllele) EL LISSITZKY 1890-1941 tehnitsistlik kõnepult Leninile. ANTOINE PEVSNER 1886- 1962 !seos matemaatikaga! Disaini taoline skulptuur, plastik kui uus materjal. NAUM GABO 1890-1977. Kubismi tüüpi, veel rohkem tehnitsistliku suunitlusega (põhineb ka matemaatilisel võrrandil?) DE STIJL Piet Mondrian (1872-1944) keskne esindaja just maalikunstis Theo van Doesburg (1883- 1931) disainer ja maalija Gerrit Thomads Rietveld (1888- 1964) disainer ja arhitekt Püüd luua puhastele matemaatiliselt kirjeldatavatele nähtustele keskkonda. Ka peetud
kohviserviise. Teoseid: „M-Maybe“ (1965), „Kui ma avasin tule“ (1964). Roy Lichtenstein (1923 – 1997): Uppuv tüdruk (1963) Suur maal nr6 ● JAMES ROSENQUIST (s.1933) Rosenquist oli samuti huvitatud kommertstrükistest. Ta oli varem plakatimaalijana töötades omandanud sileda, standartse, tehnitsistliku värvikäsitluse. Erinevalt teistest kunstnikest ei toetu ta oma piltides ühele valmiskujundile, vaid koondab ootamatusse seosesse motiive või fragmente väga erinevatelt tsivilisatsioonide aladelt. Paljud Rosenquisti maalid on hiiglasuured. Mõnikord viitab ta oma teostes „kuumadele“, aktuaalsetele teemadele, näiteks poliitilistele sündmustele või probleemidele ja annab pisut rohkem pidepunkte ühiskonnakriitilisteks tõlgendusteks
Lichtensteini teosed ei hinda kommertskultuuri ei heaks ega halvaks, kuid igatahes kujutamisvääriliseks. Punktide kasutamine tema hilisemas loomingus jätkub, kuid muutub formaalsemaks ja dekoratiivsemaks, nendega ta kaunistab ka keraamilisi objekte, näiteks kohviserviise. Teoseid: ,,M-Maybe" (1965), ,,Kui ma avasin tule" (1964). JAMES ROSENQUIST (s.1933) Rosenquist oli samuti huvitatud kommertstrükistest. Ta oli varem plakatimaalijana töötades omandanud sileda, standartse, tehnitsistliku värvikäsitluse. Erinevalt teistest kunstnikest ei toetu ta oma piltides ühele valmiskujundile, vaid koondab ootamatusse seosesse motiive või fragmente väga erinevatelt tsivilisatsioonide aladelt. Paljud Rosenquisti maalid on hiiglasuured. Mõnikord viitab ta oma teostes ,,kuumadele", aktuaalsetele teemadele, näiteks poliitilistele sündmustele või probleemidele ja annab pisut rohkem pidepunkte ühiskonnakriitilisteks tõlgendusteks. Paljud Rosenquisti teosed
Lichtensteini teosed ei hinda kommertskultuuri ei heaks ega halvaks, kuid igatahes kujutamisvääriliseks. Punktide kasutamine tema hilisemas loomingus jätkub, kuid muutub formaalsemaks ja dekoratiivsemaks, nendega ta kaunistab ka keraamilisi objekte, näiteks kohviserviise. Teoseid: ,,M-Maybe" (1965), ,,Kui ma avasin tule" (1964). JAMES ROSENQUIST (s.1933) Rosenquist oli samuti huvitatud kommertstrükistest. Ta oli varem plakatimaalijana töötades omandanud sileda, standartse, tehnitsistliku värvikäsitluse. Erinevalt teistest kunstnikest ei toetu ta oma piltides ühele valmiskujundile, vaid koondab ootamatusse seosesse motiive või fragmente väga erinevatelt tsivilisatsioonide aladelt. Paljud Rosenquisti maalid on hiiglasuured. Mõnikord viitab ta oma teostes ,,kuumadele", aktuaalsetele teemadele, näiteks poliitilistele sündmustele või probleemidele ja annab pisut rohkem pidepunkte ühiskonnakriitilisteks tõlgendusteks