ja tehnoloogiline massikultuur. Seoses teenindusühiskonda jõdmisega on muutunud teadmised inimetele kõige olulisemaks, varem oli selleks olnud masinad (industriaalühiskond). 21. sajaandil on teaduse-ja tehnikaareng olnud meeletu üha enam saavad inimesed uusi võimalusi ning seega inimeste maailmapilt laineb ning areng on jätkuv. Inimkonna heaolu kasvab, kuid tahe veelgi parema elu järele on motiveeriv ning leitakse ja mõeldakse välja veelgi paremaid teadus-ja tehnikasaavutusi. Igapäeva elus kasutus leiduvad asjad nagu näiteks: mobiiltelefonid ja arvutid on muutunud palju väiksemateks, kuid on palju enamate kasutusvõimalustega kui varem. Ühiskonna areng on kestnud nii kaua, kui on eksisteerinud inimsened siin maal. Seni kuni ühiskond väärtustab teadmisi ning püüdleb aina uute saavutuste poole ei lõppe nüüdisühiskonna areng. Inimeste nõudmised kasvavad seega usun, et nüüdisühiskond
• Pealinn Tokyo • jaapani keeles 日 本 Nihon või Nippon, ametlikult 日本 国 Nippon-koku või Nihon- koku(päikese allikas) • Rahaühik jeen • Ametlik keel Jaapani keel • 127 miljoni elanikuga maailmas kümnendal kohal, moodustavad 99,4% elanikest Turism • Aastas külastab seda saartel asuvat riiki enam kui 8,5 miljonit turisti • Huvitav loodus, iidset kultuuri ja aastatuhande vanust arhitektuuri, aga ka ülimalt modernseid ehitisi, -tehnikasaavutusi ja –meelelahutusi Fuji mägi • vulkaan purskas viimati 1707. aastal • kõrgus on 3776 meetrit Changdeokgungi palee Sakura ehk Jaapani kirsipuu Huvitavad faktid • maailma ühed kõige kiiremad rongid • Jaapanis on väga tavalised kapsel- hotelid Tavad ja kombed • Number nelja ja üheksa peetakse ebaõnne numbriteks • Sisenedes restorani, muuseumi või templitesse, siis kindlasti võta jalatsid jalast • Luristamine on viisakus
metallide, elektrijõuseadmete, ehitus- ja kaevandusseadmete, mootorsõidukite, nende varuosade jne tootmisel Teenindav majandus Jaapan on kaasaegse maailma üks kõige mitmekülgsemaid turismisihtpunkte. Aastas külastab seda saartel asuvat riiki enam kui 8,5 miljonit turisti. Jaapanis võib kohata väga huvitavat loodust, iidset kultuuri ja aastatuhande vanust arhitektuuri, aga ka ülimalt modernseid ehitisi, -tehnikasaavutusi ja meelelahutusi. Kasutatud kirjandus http://www.chocolate-fish.net/img_-2627 http://de.wikipedia.org/wiki/Datei:070127_tanuki-fuji.jpg http://www.dokdo-takeshima.com/why-japan-cant-have-dokdo-iv.html http://davermfarm.wordpress.com/2011/02/21/too-many-japanese-maples/ http://pinktentacle.com/2007/11/top-60-japanese-buzzwords-of-2007/ http://www.reisiguru.ee/riikID/67 http://feross.org/japan/ http://travelanthropist
Tuleviku kool Tänapäeva kiiresti arenevas ühiskonnas on meist kindlasti paljud mõelnud tulevikule ja sellega seonduvale. Praegusel tehnikaajastul areneb kõik, eesotsas tehnikaga, ulmelise kiirusega. Peaaegu kõik inimesed oskavad kasutada arvutit, nutitelefone ja muid tehnikavidinaid, millest 10-15 aastat tagasi veel keegi midagi ei teadnud. Koolinoored oskavad tehnikasaavutusi suurepäraselt enda heaks ära kasutada - palju töid ja esseesid tehakse ära arvutitega, esitatakse plagiaate. Nutitelefone kasutatakse spikerdamiseks, vahest ka kontrolltööde tegemisel kõik on ju internetis olemas! Minu vanemad ei osanud sellisest koolielust unistadagi, minu jaoks on see täiesti tavaline, kuid milline võiks välja näha kool, kus hakkavad õppima minu lapsed? Hetkel, aastal 2012 on äärmiselt oluline, et koolilapsed jõuaksid kooli õigeks ajaks.
Tsiteerides Benjamin Franklinit: ,,Kas sa armastad elu? Ära siis raiska aega, sest sellest materjalist ongi elu valmistatud." Nii, et elu nautimiseks pead oskama ajaga õigesti ringi käia ning ainus rohi sünni ja surma vastu ongi seda nautida. Tarbimisühiskond esitab meile karmid nõudmised, mille alusel mõõta, kas oleme edukad. Mis peab meil olema, et näida täisväärtuslik. Lastel on vaja kalleid riideid, sülearvuteid, uhkeid mobiiltelefone, kõige uuemaid tehnikasaavutusi, iPode jms, täiskasvanutel aga kenat elukohta, ilusat autot ja uhket puhkusepaika. Mul pole kallis telefon ega riided ning pole ka oma sülearvutit ega muud luksust, sest see pole minu jaoks nii tähtis. Et raha ainult kasulikult ära kasutada, oleks õige panna oma igapäevased kulud kirja märkmikusse. See aitab rohkem mõista, millised on mittevajalikud kulutused ning kust saaks hakata kokku hoidma. Kõige parem oleks käia poes üks
elemente tasakaalustas teisel pool telge raskemast materjalist element. Iseeneset kerged konstruktsioonid pani liikuma väikseimgi tuuleõhk. Osad kunstnikud on kasutanud langevat või peegelduvat valgust ühe teose osana. Nicolas Schöffer ühendas liikumisega nii valgusemängu kui ka heli. Siin paneb objekti liikuma elektrimootor. Peeglitset seintele valguse peegeldumine ja kaasnev müra moodustavad osa installatsioonist. Jean Tinguely teoseid loetakse mitte tehnikasaavutusi ülistavaks vaid pigem parodiseerivateks. Objektide liikumapanemiseks kasutatakse peale mootorite ka magneteid, laserkiiri või arvuti abi. Tulemuseks on vaatemängulisus ja võimalus nautida tehnoloogiasaavutusi. Minimalism 1960-70 Minimalism kui kunstistiil levis 1960-70. aastatel eelkõige USAs. Minimalismi põhiline väljendusvahend on võimalikult lihtne põhivorm. Sageli kasutati geomeetrilisi vorme, kuid erinevalt varasemast geomeetriliste kunstnike
elemente tasakaalustas teisel pool telge raskemast materjalist element. Iseeneset kerged konstruktsioonid pani liikuma väikseimgi tuuleõhk. Osad kunstnikud on kasutanud langevat või peegelduvat valgust ühe teose osana. Nicolas Schöffer ühendas liikumisega nii valgusemängu kui ka heli. Siin paneb objekti liikuma elektrimootor. Peeglitset seintele valguse peegeldumine ja kaasnev müra moodustavad osa installatsioonist. Jean Tinguely teoseid loetakse mitte tehnikasaavutusi ülistavaks vaid pigem parodiseerivateks. Objektide liikumapanemiseks kasutatakse peale mootorite ka magneteid, laserkiiri või arvuti abi. Tulemuseks on vaatemängulisus ja võimalus nautida tehnoloogiasaavutusi. Minimalism 1960-70 Minimalism kui kunstistiil levis 1960-70. aastatel eelkõige USAs. Minimalismi põhiline väljendusvahend on võimalikult lihtne põhivorm. Sageli kasutati geomeetrilisi vorme, kuid erinevalt varasemast geomeetriliste kunstnike
Koostöös Kanadaga ehitati St. Lawrence'i meretee. Eisenhoweri ambitsioonikaim projekt oli Riigisisene Kiirtee programm, kus loodi 41 00 miiline (~ 66 000 km) teede võrgustik. See omakorda tekitas inimeste ja äride liikumise erinevatesse maakohtadesse. Seadusandluse väljatöötamisel ei olnud Eisenhoweril suuri edusamme, kuid n.-ö. kulisside taga oli ta küllaltki aktiivne. Kuigi Eisenhoweri ajal tõusis erasektoris palk kuni 45% ning inimesed said endale uusi tehnikasaavutusi lubada, ei kadunud vaesus kuskile. Keskmiselt iga viies ameeriklane oli majanduslikes raskustes. Raskusi kannatavate inimeste hulk küll vähenes Eisenhoweri võimu ajal, kuid tema ametiaja lõpuks elas siiski 40 miljonit ameeriklast (rahaarv 1950-1960 keskmiselt 165 miljonit) vaesuses. Eisenhower oli üks väheseid presidente, kes lahkus ametist niisama populaarsena, nagu ta sinna oli astunud. Kodanikuõigused
Maalikunstis on impressionism minu mulje kirjeldus. Kirjanduses tõuseb esile ka inimese alateadvus, see on ka seotud ühe teadlase psühhoanalüütiliste töödega, S. Freud. Arutatakse, et ka inimene ei tee oma otsuseid mõistusest lähtudes, inimest juhib alateadvus. Kas inimese käitumises on võimalik mõistuslik moment. Oli ka teistsuguseid reaktsioone, näiteks futuristid leidsid, et vanale maailmale ongi aeg kadu kuulutada. Ülistasid masinaid, tehnikasaavutusi, kirjanduses tuleks kasutusele võtta telegrammi stiil (tegusõnad välja). Saksa ekspressionistid kirjutasid palju maailmalõpust ja unistasid uuest sõjast. Sakslastega olnud nõnda, et neid ka provotseeriti alustama uut sõda kui kaotasid sõda, pandi tohutud sõjamaksud peale. Suur alandamine, rõhumine ja surumine tekitab vastureaktsiooni. Esimene Maailmasõda 1914- 1918. Esialgu on iga sõda sõdivatele riikidele, eriti sõda alustanud riikidele, tundub vahva, suur rahvusluse puhang
Kirjanduses tõuseb esile ka inimese alateadvus, see on ka seotud ühe teadlase psühhoanalüütiliste töödega, S. Freud, Künnapasele tundub, et ka Jung. Arutatakse, et ka inimene ei tee oma otsuseid mõistusest lähtudes, inimest juhib alateadvus. Kas inimese käitumises on võimalik mõistuslik moment. Oli ka teistsuguseid reaktsioone, näiteks futuristid futurum tulevik. Need leidsid, et vanale maailmale ongi aeg kadu kuulutada. Ülistasid masinaid, tehnikasaavutusi, kirjanduses tuleks kasutusele võtta telegrammi stiil (tegusõnad välja). Saksa ekspressionistid kirjutasid palju maailmalõpust ja unistasid uuest sõjast. Sakslastega olnud nõnda, et neid ka provotseeriti alustama uut sõda kui kaotasid sõda, pandi tohutud sõjamaksud peale. Suur alandamine, rõhumine ja surumine tekitab vastureaktsiooni. Esimene Maailmasõda 1914-1918. Esialgu on iga sõda sõdivatele riikidele, eriti sõda alustanud riikidele, tundub vahva, suur rahvusluse puhang
Kirjavahetus Faehlmanni, Koidulaga sai informatsiooniks kaasaegsetest probleemideks. Enne surma elas Tartus. Kirjutas arstikogemustest käsiraamatu “Kodutohter”, poeemi “Lembitu” (tema meelest kirjanduslik luigelaul). Innustas rahvast võitlema joomapahe vastu (“Viinakatk”). Andis aastakümneid välja õpetlikest lugudest kalendreid. Andis välja eesti I populaarteaduslikku pildiajakirja Maailm ja Mõnda, kus tutvustas tehnika uusi tehnikasaavutusi, loomi/taimi, geograafiat. Väljaanne “Sipelgas” andis talupoegadele tervise/põllumajandusalaseid teadmisi. Püüdis arendada talupojast lugeja silmaringi (rahvavalgustuslik). 19. saj menukaim “Reinuvader rebane”. 1832 “Kalevipoeg” (rahva väljaanne), 1866 “Eesti rahva ennemuistsed jutud” (muinasjutu kogum = nagu Grimmide muinasjutud). Jätkas rahvuseepost “Kalevipoeg”, võttes eeskuju rahvaluule vanast keelepruugist. Kreutzwald kui luuletaja tugines Saksa luuletajatele
annaabi.ee 
