Berliini olümpiamängud 1936 'Kõrboja Peremees' 1922 Linastus 'Mineviku varjud' .1922 Vanalinna kooli hoone 1902 TÜ alustas tööd eesti keelsena -1919 Valmis esimene muusikal 'Annie, võta püss' - 1924 Eestis toimus autoritaarne riigipööre 1934 Esimene lend üle atlandi ookeani 1919 Esimene lend üle lõunapooluse 1929 Esimene lend üle põhjanaba 1937 Esimene reaktiivlennuk 30. aastate lõpus Irene Joliet-Curie prantsuse teadlane avastas tehisradioaktiivsuse Charles Chaplin 1920. aastate üks kuulsamaid lavastajaidnäitlejaid. 'kullapalavik' E.M Remarque saksa kirjanik Ernest hemingway 1920. aastate kuulsamaid kirjanikke 'vanamees ja meri' Josephine Baker jazzmuusik Alfred Hitchcock detektiiv ja õudusfilmide suurmeister 'santaaz' Walt disney joonisfilmide valmistamise suurkuju 'miki hiir' Marlene dietrich 30. aastate kuulsaim filmitäht 'sinine ingel'
Teaduse areng- võit esimeses maailmasõjas tagas dem. suurriikidele (USA, sbr, pr.)suure mõjuvõimu mitte ainult poliitikas ja majanduses vaid ka teaduses ning tehnikas. Sõjajärksetel aastatel tegid just nende maade teadlased suurimaid edusamme.juba 1919 a. Teostas uus-meremaal sündinud briti teadlane Ernest Rutherford esimese tehisliku tuumareaktsiooni. 1930 a. Avastas prantsuse füüsikutest abielupaar Irene ja Frederic Joliot-Curie tehisradioaktiivsuse. Maailma esimene tuumareaktor pandi tööle 1942 a. USA-s. Teadlaste avastused olid kasulikud ka meditsiinile, esimest korda saadi vitamiine ning antibiootikume kunstlikul teel . Tehnika võidukäik- teaduse edusammud aitasid kaasa ka tehnika arengule, elekter muutis ka inimeste igapäevaelu. Arenenud maades tekkis inimestel võimalus osta üha uusi elektrilisi tarbekaupu: raadiovastuvõtjaid, külmkapp, pesumasinaid. Tänu elektrile arenes ka raadio, mille kaudu hakkasid riigijuhid
Kultuur maailmasõdadevahelisel ajal Sõjajärgsetel aastatel tegid just demokrratliku vormiga riikides teadlased suurimaid edusamme matemaatikas, loodusteadustes, meditsiinis jm Teadustest oli eestvedajaks füüsika. Eriti tuumafüüsika haru 1919 teostas Rutherford esimee tehisliku tuumareaktsiooni Curie paar avastas tehisradioaktiivsuse 1930 lõpuks jõuti juba tuuma lõhustumisel vabaneva energia saamisele 1942 pandi tööle maailma esimene tuumareaktor (USA) Sünteetilised ained Valkude ehitus. Uuriti ainevahetusprotsese Diktatuurriikides rassiteooriad, teaduslik kommunism Ehitati uusi elektrijaamu Konveierid Uued elektrilised tarbekaubad Sidetehnika 1920 alustati ringhäälingusaadetega 1930 televisiooni regulaarsed proovisaated Sisepõlemismootorid 1930 autod 1937 ületati lõunapoolus, põhjanaba
osakesi. 1931 ehitati esimene kiirendi. Elementaarosake - elektron, neutron, prooton, footon mikroosake, mis osaleb kõigis nüüdisajal tuntud füüsikaprotsessides kui jagamatu tervik. I murrang(1932-1934): 1. J. Chadwick avastas neutroni. Sellele järgnes tugeva vastastikmõju avastamine. 2. K. Fayans ja F. Soddy sõnastasid nihkereeglid. 3. C. Anderson avastas positroni. 4. F. ja I. Curie avastasid tehisradioaktiivsuse ja lõid beeta-lagunemise teooria. 5. F. ja I. Joliot-Curie tõestasid, et elektron ja positron annihileeruvad kohtumisel ning sünnib kaks kvanti. Gamma-kavnt muundub vastastikmõjus tuumaga elektron-positronpaariks. Aine võib muunduda väljaks ja vastupidi. Elementaarosakesed võivad muunduda, kuid ei koosne vabas olekus eksisteerivatest osakestest. Elementaarosakeste de Broglie´ lainepikkus on samas suurusjärgus kui nende läbimõõt;
Eesti välispoliitilist olukorda parandada. MIKS EBAÕNNESTUS BALTI LIIDU LOOMINE?-Sest riikide vahel olid omavahelised vastuolud (Poola-Leedu konflikt), Soome püüded kaugeneda ohustatud Balti regioonist ja läheneda Skandinaavia riikidele ning Venemaa väga terav vastuseis selle liidu loomisele. 9.KULTUUR JA ELUOLU 1920-30NDATEL.- KIRJELDA LÜHIDALT ARENGUVÕIMALUSI DEMOKRAATLIKES RIIKIDES.KOLM NÄIDET. 1. Tuumateadused-tehisradioaktiivsuse saavutamine. 2.Tehnika-elektrienergia masstootmine. 3.Keemia-õpiti looma kindlaid tehisaineid. KELLE TEENISTUSES OLI KULTUUR TOTALITAARSETES RIIKIDES?KOLM NÄIDET. Kultuur oli diktaatorite käes. Kultuursetes asjades pidi olema diktaatori tahet väljendav asi. Kultuuritegelased olid surve alla,sest kui nad ei allunud pealikule, ootas neid karistus. MIKS MUUTUS NEW YORK MAAILMA KULTUURIKESKUSEKS? Sest paljud kuulsad põgenikud asusid sinna elama.
Curie jätkas radioaktiivsuse uurimisega, ent tema peamiseks prioriteediks sai Raadiumi Instituudi juhtimine. Ta tegi instituudist arstide ja teiste poolt kasutatavate raadiumi sisaldavate produktide mõõtmise keskuse. Samuti tegi ta sellest maailma keskuse uuringuteks, valides hoolikalt teadlasi ja käies nende eduga kaasas. Tema uurijad tegid mitmeid avastusi. 1934. aastal avastasid tema tütar Irène ja tolle abikaasa Frédéric Joliot-Curie tehisradioaktiivsuse. Curie ei elanud piisavalt kaua, et näha, kuidas Irène ja Frédéric oma avastuse eest Nobeli Preemia pälvisid. 1920. aastast kannatas Marie terviseprobleemide käes, mida ilmselt põhjustas tema tihe kokkupuutumine radioaktiivse kiirgusega. Neljandal juulil 1934. aastal suri Marie aneemiasse, verehaigusesse, mis on tihti põhjustatud liigsest kiirgusest. Ta maeti Pierre'i kõrvale. 1995. aastal viidi paari jäänused Pariisi Panteoni, kus nad praegugi
3 Teaduse ja tehnika areng Võit Esimeses maailmasõjas tagas Ameerika Ühendriikidele, Suurbritanniale ja Prantsusmaale suure mõjuvõimu teaduses ja tehnikas. Kõige enam arenes teaduses füüsika. Selle teadusharu peamiseks osaks oli tuumafüüsika. 1919. aastal teostati esimene tuumareaktsioon ja hiljem 1930. aasta avastas üks füüsikutest abielupaar tehisradioaktiivsuse. Tuumaenergia oli niivõrd võimas, et selle rakendamine võis põhjalikult muuta maailma arengut. 1942. aastal loodi esimene tuumareaktor ja maailma esimest tuumapommi katsetati alles 1945. aastal. 1935. aastal võeti kasutusele aga esimene radar ning 1939. aastal ehitati esimene reaktiivlennuk. Arengut oli näha ka meditsiinis. 1928. aastal leiutas Soti teadlane Alexander Fleming penitsilliini, mis päästis hiljem Teises maailmasõjas vigastada saanud miljonid inimesed, kuid
Kui keemilistes reaktsioonides tekivad uued ained, siis tuumareaktsioonide tulemuseks on uued keemilised elemendid. Erinevalt spontaansest radioaktiivsest kiirgusest saab tuumareaktsioone ka esile kutsuda, pommitades teatud tuumasid teiste tuumadega või tuumaosakestega. Esimese kunstliku tuumareaktsiooni teostas 1919.a. E.Rutherford, kes leidis, et - osakeste põrkumisel lämmastikuaatomitega tekib hapnik: He 4 + 7 N 14 8 O 17 + 1 H 1 2 Tehisradioaktiivsuse avastamine Irene ja Frederic Joliot - Curie poolt 1934.a.seisnes : + 13 Al 27 15 P 30 + 0 n 1 Sarnased reaksioonid toimusid ka boori ja magneesiumi pommitamisel - osakestega. Suur hulk radioaktiivseid isaotoope, mida käesoleval ajal kasutatakse, on saadud tuumareaktsioonide vahendusel. Nii näiteks tekib atmosfääris kosmilises kiirguses leiduvate neutronite põrkumisel lämmastikuga süsiniku radioktiivne isotoop C - kuus- neliteist.
8 Pöörati tähelepane rassiliselt puhtusele aaria rass Majandus: plaanimajandus Riigikontrolli alla 4-aastakuplaanid Eraomand majanduses säilis, kuid riik kirjutas ette, mida toota. Hitlerjugende: natside noorteorganisatsioon. Pilet 17 Teaduse ja tehnika areng 1920-30.aastatel Teadus: *aatomi-ja tuumafüüsika Rutherford esimene tehislik tuumareaktsioon *Irene ja Frederic Jolit-Curie avastasid tehisradioaktiivsuse *pandi tööle esimene tuumareaktor USA's *töötati tuumapommi loomise kallal *õpiti looma sünteetilisi aineid *vitamiinid ja antibiootikumid *elektrienergia laialdane tootmine ja tarbimine *raadiod rahvuslikudringhäälingud arenesid(Usa,Pr,Ingl) *sisepõlemismootot auruvedureid-ja ronge hakkasid asendama mootorvedurid ja -laevad. *sõidu auto Ford ja Volkswagen *Elektrotehnik: tolmuimejad, külmkapid, pesumasinad, raadiod, elektripliit,elektritriikraud
Prooton positiivse laenguga osake. Neutron neutraalne osake. Massiarv aatommassi ühik u=1,66*10-27kg Isotoop on keemilise elemendi aatomid, mille tuumades on sama arv prootoneid, kuid erinev arv neutroneid. Radioaktiivsus on mõningate isotoopide omadus iseeneselikult (spontaanselt) laguneda, muutudes teisteks isotoopidesk või keemilisteks elementideks. Radioaktiivsel lagunemisel muutub aatomi tuum ja sellega kaasneb kiirgus. Tehisradioaktiivsuse korral tekitatakse isotoobid tuumareaktsioonide käigus. Poolestusaeg on ajavahemik, mille jooksul laguneb pool olemasolevatest aatomitest. Seoseenergia on energia, mida läheb vaja tuuma täielikuks lõhustamiseks tema koostisosadeks prootoniteks ja neutronideks. Eriseoseenergia on seoseenergia nukleoni kohta. Massidefekt tuuma seisumass on väiksem temas olevate nukleonide seismasside summast. Seda vahet nimetatakse massidefektiks.
1932 Heisenberg esitleb aatomituuma prooton-neutron mudelit ja seletab sellega isotoopide olemasolu. 1933 Isidor Isaac Rabi alustab tööd molekulkimpudega ja saavutab suure täpsuse. 1933 Zwicky ja Baade pakuvad välja neutrontähe idee ning arvavad, et supernoovad on tekkinud tavaliste tähetede kokkutõmbumisel neutrontähtedeks. Lisaks aravavad nad, et see võib põhjustada kosmilist taustkiirgust. 1934 Joliot-Curie'd avastavad tehisradioaktiivsuse. 1934 Pavel Cherenkov vaatleb radioaktiivsust, mis tekib elektronide möödumisel. 1935 Arthur Jeffrey Dempster avastab uraani isotoobi massiga 235 amü (U-235). 1935 Patrick Blackett avastab, et gammakiired suudavad tekitada elektron-positron paare. 1935 Hideki Yukawa postuleerib, et tuumajõud tekib mesonite vahetamisel. 1935 Einstein, Podolsky ja Rosen toovad esile paradoksi, mis praegu on tuntud Eisntein-Roseni paradoksina.
annaabi.ee 
