inimesed) mõtlevad, tajuvad,tunnevad,õpivad,suhtlevad teistega ja mõistavad ennast. PSÜHHOLOOGIA TEADUS /ARGI PSÜHHOLOOGIA. TEADUSLIK PSÜHHOLOOGIA : 1.Uurib psüühika/käitumise üldisi seaduspärasusi. 2.Kasutab teadmiste kogumiseks eksperimenti. 3.Teadmised on vastu pidanud teiste teadlaste kontrollile ja ümberlükkamis proovile. GESTALTPSÜHHOLOOGIA · Käitumine on terviklik ja ei taandu koostiselementide summale. P.S tekib uusi suundi, nt modelleeriv tehisintellektiga seotud suund. Inimesetundja vs psühholoog Ametijuhend mida teeb Kutsenõuded mida teab/oskab. Psühholoogia harud : Praktilised harud(53 erinevat). Kliiniline psühholoogia tegeleb psüühikahäiretega. Tervise psühholoogia mis asjad need on,mis in. tervist mõjutavad? Kohtupsühholoogia seadused,kriminaloogia jne. Kooli psühholoogia aidata õpilastel koolis paremini toime tulla.
Eri olukorrad nõuavad robotilt erilaadset tegutsemist. Seepärast peab teise põlvkonna robotite juhtseade lisaks juhtalgoritmi realiseerimisele vajaduse korral ka algoritmi ümber häälestama. Roboti tööd juhib kõrgema tasandi programm, mis sõltuvalt olukorrast muudab roboti tööprogrammi. See tähendab, et keerukuse tõttu on otstarbekas jaotada juhtimisfunktsioonid eri tasandite vahel ning kasutada hierarhilist juhtimist Kolmas robotite põlvkond ehk tehisintellektiga robotid on seni veel laboratoorsete uuringute tasemel.. Robootika kolm põhiseadust 1. Robot ei tohi oma tegevuse ega tegevusetusega inimesele kahju teha; 2. Robot peab täitma inimese antud korraldusi, kui need pole vastuolus esimese seadusega; 3. Robot peab kaitsma oma olemasolu, kuni see ei lähe vastuollu esimese ega teise seadusega. Robotite kasutamise põhjused 1. Keskkond pole inimese tööks sobiv (kõrge temperatuur, ei saa hingata, suur
Martin Haug 130271 TN 1. rühm Robotid, kui inimese asendajad Inimese mõistusel pole piire. Teadmised ja omandatud oskused võimaldavad meil luua roboteid mis toimetavad edukamalt, kui inimene ise. Robotid jagunevad kolme põlvkonda ning asetsevad nendes hierarhiates vastavalt oma töö täpsuse ning n-ö intelligentsi järgi. Kõige uuemaks ehk kolmandaks põlvkonnaks loetakse tehisintellektiga roboteid, kes on kahjuks või õnneks alles laboratoorse uuringu staadiumis. Robotite kiire areng on niivõrd jõuline, et on pannud meid küsimuse ette, kas inimesed vahetatakse ühel päeval tehisintellektide poolt välja. Läbi aegade on inimene trotsinud tööd- paljud asjad käivad üle jõu, on tüütud või lihtsalt ei ole meeltmööda. Selle kõige varjus on üritatud leida alternatiive enda elu lihtsustamiseks ning töötegemise hõlbustamiseks
Eri olukorrad nõuavad robotilt erilaadset tegutsemist. Seepärast peab teise põlvkonna robotite juhtseade lisaks juhtalgoritmi realiseerimisele vajaduse korral ka algoritmi ümber häälestama. Roboti tööd juhib kõrgema tasandi programm, mis sõltuvalt olukorrast muudab roboti tööprogrammi. See tähendab, et keerukuse tõttu on otstarbekas jaotada juhtimisfunktsioonid eri tasandite vahel ning kasutada hierarhilist juhtimist. Kolmas põlvkond Kolmas robotite põlvkond ehk tehisintellektiga robotid on seni veel laboratoorsete uuringute tasemel. Robotex Robotex on Tallinna Tehnikaülikooli, Tartu Ülikooli ja IT kolledzi korraldatav robotite võistlus. Võistlus toimub iga aasta sügisel juba aastast 2001. Võistlevad robotid peavad täitma iseseisvalt kindlat ülesannet (näiteks korjama piiritletud alalt eri värvi kuulide seast välja valged kuulid, läbima labürinti vms). Meeskonnad on ülesannetest eelnevalt teadlikud.
Neil robotitel puudub ümbrusetaju, mis tähendab seda, et isegi, kui nad suudavad haarata eset, peab asetsema antud ese fikseeritud kohas. Teise põlvkonna robotid erinevalt esimese põlvkonna robotitest omavad ümbrusetaju, ning ei lähtu ainult teatud ette antud ülesandest vaid tänu kõrgema tasandi programmi juhtimisele, sõltuvalt olukorrast, muutub ka tööprogramm. Kolmanda põlvkonna roboteid nimetatakse tehisintellektiga robotiteks, kuid need robotid on seni veel laboratoorsete uuringute tasemel. Isiklikult arvan, et tehnoloogia arengu kiiruse juures ei ole see kuigi kauge tulevik enam.[2] Valdkonniti jaotatakse roboteid üldiselt kahte liiki, neist üheks on üldotstarbelised autonoomsed robotid ja teine on spetsiaalsed robotid. Üldotstarbelised robotid on robotid, mis suudavad täita erinevaid ülesandeid, näiteks majas ringi liikumine, esemete kasutamine või isegi inimestega suhtlemine
tegutsemist. Seepärast peab teise põlvkonna robotite juhtseade lisaks juhtalgoritmi realiseerimisele vajaduse korral ka algoritmi ümber häälestama. Roboti tööd juhib kõrgema tasandi programm, mis sõltuvalt olukorrast muudab roboti tööprogrammi. See tähendab, et keerukuse tõttu on otstarbekas jaotada juhtimisfunktsioonid eri tasandite vahel ning kasutada hierarhilist juhtimist. [1] 1.1.3 Kolmas põlvkond Kolmas robotite põlvkond ehk tehisintellektiga robotid on seni veel laboratoorsete uuringute tasemel. Vähimad on nanorobotid ja suurima koostöövõimega kogum on parvintellektrobotid. [1] 2. Inimesed ja Robotid On inimesi, kes usuvad, et 2050. aasta jalgpalli MMi võiksid robotid võita. On inimesi, kes usuvad, et tehnoloogia on inimkonna tulevik. 20. sajandi progress oligi ju tingitud eelkõige tehnoloogilistest uuendustest. Nüüd, mil inimkond on astunud esimesi samme 21. sajandil,
Eri olukorrad nõuavad robotilt erilaadset tegutsemist. Seepärast peab teise põlvkonna robotite juhtseade lisaks juhtalgoritmi realiseerimisele vajaduse korral ka algoritmi ümber häälestama. Roboti tööd juhib kõrgema tasandi programm, mis sõltuvalt olukorrast muudab roboti tööprogrammi. See tähendab, et keerukuse tõttu on otstarbekas jaotada juhtimisfunktsioonid eri tasandite vahel ning kasutada hierarhilist juhtimist. 3.2.3. Kolmas põlvkond Kolmas robotite põlvkond ehk tehisintellektiga robotid on seni veel laboratoorsete uuringute tasemel. 3.3. Robotite kasutamise põhjused a) Keskkond pole inimese tööks sobiv (kõrge temperatuur, ei saa hingata, suur rõhk, oht elule ja tervisele) b) Töö on inimese jaoks liiga nüri (liiga lihtne ja monotoonne töö kurnab inimest) c) Inimese füüsilised võimed pole piisavad (liikumisulatus, tõstevõime, liigutuste täpsus, kiirus jms.) [1] 4. Tööstusrobotid 4.1. Info
6.Edukaid lahendusi seletatakse enda tõhusa tööga ja vaevalist lahenduskäiku halva õnnega ja probleemi raskusega. Seetõttu võidakse ülehinnata enda võimeid. Kui ettevõte on viimasel ajal saanud paar head töötajat, võib juhataja arvata, et kaadri valikuga on kõik korras. Probleemi lahendamise hõlbustamiseks kasutatakse üha enam arvuteid, näiteks lahendamiseks vajamineva info saamiseks. Seega seostub kognitiivne ergonoomika üha rohkem arvutiteadusega ja tehisintellektiga, mida võib käsitleda kui arvutiteaduse ja kognitiivse psühholoogia hübriidi. Juhul, kui vaatamata suurtele pingutustele ei õnnestu probleemi lahendada, tuleks süstemaatiliselt välja töötada probleemi lahendamise strateegia. Makroergonoomika Makroergonoomika lähtub sellest, et kogu ühiskonnakorraldus on süsteem, mis koosneb inimestest, tegevustest ja keskkondadest. Makroergonoomika eesmärk on suurte sotsiotehniliste süsteemide,
vale asetus. Teadvus ei ole kehast eraldi ja kui räägime teadvusest, siis meil pole muud teadvust kui inimteadvus. Teadvus on kontsentreeritud ajus. Ta nimetab oma filosoofiat bioloogiliseks naturalismiks. Kas masin võib mõelda? mis on mõtlemine? Alan Turingi test ja ,,Hiina tuba" kui kellegagi kirja teel suhelda ja ei suuda ühegi konksküsimusega tõestada, et tegemist on inimesega, siis võib tegemist olla tehisintellektiga. · Turing: kui me ei suuda otsustada, kas suhtleme aruvti või inimsega, siis on arvuti testi läbinud. · Searle: õiged vastused pole veel mõistmine. Illokutiivsed kõneaktid Iga kõneakt on seotud sotsiaalse staatusega. Euroopalikus kontekstis arvatakse, et assertiivseid, komissivsei ja ka ekspressivseid kõneakte võib sooritada igaüks. Kuid see on vale. Sa teatad, et väljas sajab lund, aga kes sa selline oled, et sa siin teatad, et väljas sajab lund.
Seega on tänapäeval välja kujunenud infoprotsesside ergonoomika, mis baseerub esmajoones kognitiivsel (tunnetus-) psühholoogial. Kirjanduses leiab palju infot kognitiivse psühholoogia kohta. Kognitiivne psühholoogia on psühholoogia suund, mis käsitleb teadvuses peegelduvat tõelisuse mudelit isiksuse aktiivsuse põhitegurina, rõhutab tunnetusprotsesside ja teadmiste tähtsust inimese hingeelus ja käitumises. Ta on tihedas seoses infotöötluse psühholoogiaga ja tehisintellektiga. Kognitiivse psühholoogia laboratoorsed uuringud annavad oluliselt materjali kognitiivse ergonoomika jaoks (vt Best, 1998). Kognitiivne ergonoomika optimeerib tunnetustegevust, sealhulgas probleemide lahendamist. Kognitiivne ergonoomika on uus teadusharu, mis sisuliselt eksisteerib alates 90. aastatest ning on eelkõige kognitiivse psühholoogia praktiline rakendus. Samas käsitleb kognitiivne ergonoomika teiste teaduste valdkondi. Näiteks tungib ökonoomikasse, et vähendada kulutusi
Arvuti tarkvara moodustab hierarhilise süsteemi, mille alumised tasandid toetuvad riistvarale, ülemised tasandid puutuvad aga kokku arvuti kasutajaga. Tarkvarapüramiid kasvab pidevalt, sest arvuti kasutajaid huvitab, et tarkvara arvestaks inimese tavapärast suhtlemisviisi: arendaks dialoogi, kasutaks inimesele harjumuspäraseid sümboleid, kõnet jms. Nüüdisaegsed arvutid õpivad tuvastama teksti, kujundeid, kõnet ning teevad palju muud, mida seni oskas vaid inimene. Luuakse tehisintellektiga arvuteid ja vastavat tarkvara. Tänapäeva arvutitehnika uurimisvaldkonnast moodustavad enamiku tarkvara probleemid. Nendesse süüvimine pole aga selle raamatu ülesanne. Siin käsitletakse seda osa tarkvarast, mis on vahetult seotud arvuti riistvaraga ning mikroprotsessoritega. Arvuti riistvara ülesehitus on samuti hierarhiline, kusjuures igale riistvaratasandile vastab temaga koos töötav tarkvaratasand. Hierarhilisest riistvara-tarkvarasüsteemist annab ülevaate joonis 2.40
annaabi.ee 
