seina nurgad . 25. Mis on märketara? Märketera koosneb märkpinkitest, mis rajatakse kuni 2m kaugusele hoone välisperimeetrist, et mitte kaotada kaevamistel jms mahamärkimise tulemusi . 26. Mis on märkepink? Märkepink on märketera osa kuhu märgistakse seinte teljed ja nt välisservad . 27. Mis on vundamentide looduslikud alused? Pinnasekihid, mis hakkavad kandma hoonete ja ehitiste koormusi . 28. Mis on vundamentide tehisalused? Nõrkasid looduslikke aluseid tugevdatakse ja saadakse tehisalused . 29. Mis on hooned ja rajatised ühise nimetajana? Hooned ja rajatised on ehitised . 30. Mis on kõrghooned? Kõrghooned ( 10 ja enam korrust ) . 31. Mis on kandetarindid? Kandetarindid- Hooneosad, mis võtavad vastu koormusi ( omakaal, kasulik koormus, tuul, lumi ) ja kannavad need üle hoone teistele osadele . 32. Mis on piirdetarindid? Piirdetarandid- Hooneosad, mis moodustavad ruume . 33. Mis on karkasshoone? Karkasshoone on hoone kus kandvate seinte asemel on postide
kapitaalsusest, Keldrikorruse olemasolust Vundamendi alused Ühtlaseks nimetatakse sellist alust, mis koosneb ühest pinnasekihist ja ebaühtlaseks kui alus koosneb mitmest erinevast kihist. Kihti, millele toetub vundament, nimetatakse tegevkihiks, allpool asuvaid kihte-aluskihtideks Ehitusalusena jagunevad pinnased kaheks: 1.Kaljupinnased 2.Purdpinnased Pinnased jagunevad: Looduslikud pinnased-looduslikes lasutingimustes olevad pinnased. Tehisalused- eelnevalt tihendatud või erimeetoditega tugevdatud pinnased. Looduslikud pinnased:kaljupinnased, jämepurdpinnased, liivpinnased, savipinnased Kaljupinnas-mineraalosakesed on omavhael liitunud tugevateks massiivideks või pankadeks. Parimad ehitusalusedkoormuse all praktiliselt ei deformeeru. Ehitusaluseks kasutatavad pinnased Savipinnased Savipinnase skelett koosneb lapergustest saviosakestest läbimõõduga alla 0,005 mm ja
Vett mittejuhtivate pinnaste korral tuleb vundamendis alla rajada 20-25cm paksune killustikalus. Vundamendi alused Ühtlaseks nim. sellit alust, mis koosneb ühest pinnasekihist ja ebaühtlaseks kui alus koosneb mitmest erinevast kihist. Kihti, millele toetub vundament, nim. tegevkihiks, allpool asuvaid kihte - aluskihtideks. Pinnased jagunevad: Looduslikud pinnased - looduslikes lasumistingimustes olevad pinnased. Tehisalused - eelnevalt tihendatud või erimeetoditega tugevdatud pinnased. Ehitusaluseks kasutatavad pinnased Kaljupinnas - mineraalosakesed on omavahel liitunud tugevateks massiivideks või pankadeks (graniidid, kvartsiidid, pae- ja liivakivid). Parimad ehitusalusedkoormuse alla praktiliselt ei deformeeru. Jämepurdpinnased - kivimite murenemiste saadused, milles üle 2 mm läbimõõduga osakesi on kaaluliselt üle poole (pearähk, kruus).
Täitepinnastes võib esineda orgaanilisi jäätmeid, tuhka, räbu jne, mis vähendavad aluse kandevõimet. Täitepinnase tihedus sõltub peamiselt täitematerjali iseloomust, mulde vanusest ja moodustamise viisist. Hoone rajamisel täitepinnasele tuleb arvestada selle iseloomu ja püstitatava hoone laadi. Ebaühtlase koostisega kobedaid kokkusurutavaid pinnaseid (turvas, muda, mustmuld) tavaliselt ehitusalustena ei kasutata. 10.Tehisalused Kui looduslikud alused osutuvad nõrkadeks või kergesti kokkusurutavateks, tuleb neid tugevadad. Tugevdatud looduslikke aluseid nimetatakse tehisalusteks. Aluste tugevdamiseks kasutatakse pinnase tihendamist, nõrga pinnase asendamist, tsementimist, silikaatimist, termilist töötlemist ja vaivundamente. Pinnase tihendamiseks vundamendi talla all kasutatakse tampe (1..2t ja 3..4m kõrguselt). Väiksel töömahul pinnasesse koonilised puitvaiad (L 1,5..2m, vahed 0.8..1m), pinnas tiheneb, augud
8.1.13 Põrandad K.Kenk 6 Täitepinnasteks võivad olla prahi mahapanekuga tekitatud mulded, täidetud jõesängid jms. Hoone rajamisel täitepinnasele tuleb arvestada selle iseloomu täitematerjali, tihedust ja vanust, samuti püstitatava hoone laadi. Ebaühtlase koostisega kobedaid kokkusurutavaid pinnaseid (turvas, muda, mustmuld) ehitusalusena ei kasutata. 8.1.13 Põrandad K.Kenk 7 2. Tehisalused Kui looduslik ehitusalus osutub nõrgaks või kergesti kokkusurutavaks, tuleb sed tugevdada. Tugevdatud looduslikke aluseid nimetatakse tehisalusteks. Aluse tugevdamise võtted on: pinnase tihendamine nõrga pinnase asendamine tsementeerimine silikaatimine termiline töötlemine Tihendamine: tampimine pommidega, vibrotampidega, vibrorullidega jne. Asendamine: kui vundamendi all paikneb õhuke. nõrk pinnas, siis võetakse see välja ja
Külmakerkel on tohutu jõud ehitise all külmunud pinnas tõstab üles kogu ehitise. Hästi vett siduvad pinnased (savi,savi-liiv ja peeneliivapinnased) annavad suuremaid kerkeid. Pinnased, mille poorsus on väike (kaljupinnased), külmakerkeid ei anna koredad pinnased, kus skelett koosneb suhteliselt suurtest oskestest(jäme purd- ja jämedamast liivast pinnased) , ei suuda vett siduda. Vesi valgub neist läbi ja poorid jäävad tühjaks. Sellised pinnased ei anna samuti külmakerkeid. Tehisalused Tehislikeks alusteks nimetatakse tugevdatud looduslikke aluseid mis töötlemata on liiga nõrgad või kergesti kokkusurutavad. Aluse tugevdamiseks kasutatakse pinnase tihedamist, nõrga pinnase asendamist, tsementimist, silikaatimist, pinnase kuivendamist ja termilist töötlemist. Pinnase tihedamiseks kasutatakse 3..4m kõrguselt kukkuda lastavaid 1...2tonni raskuseid tampe, samuti vibrorulle. Väikes töömahu korral lüüakse pinnasesse 0,8...1,0m vahega 1,5...2m pikkused
Olenevalt väärtusest liigitatakse pinnased <=50% - vähe niiske, =50-80% niiske, >80% veega küllastunud. Ehitusaluseks kasutatavad pinnased liigitatakse: kaljupinnased, jämedakoelised pinnased, peenekoelised pinnased, eripinnased. Head ehitusalused pinnased on kaljupinnased, paerähk, kruus, jämedateralne kuiv liiv, kuiv ja väheniiske savipinnas. Halb ehituspinnas on tolmliiv, palstne ja vaalav savipinnas, turvas, muda, mustmuld. Tehisalused- kui looduslik ehitusalus osutub nõrgaks või kergesti kokkusurutavaks, tuleb seda tugevdada ja selliseid tugevduatud aluseid nim tehisalusteks. Aluse tugevdamise mooduseid : 1) pinnase tihendamine (tampimine vibrorulluriga ja tampidega) 2) nõrga pinnase asendamine (nõrk pinnas võetakse välja ja asendatakse korraliku tiihendatud liivapadjaga) 3) tsementeerimine ja silikaatimine (pinnase poorid täidetakse
Kaasaegsed ehitised võivad olla üsna keerukad ja projekteerimine 4-Segatüüpi hooned.. ühendav element- SISSEPÄÄSU AEROC(autoklaavitud kergbetoonplokkid) küllalt töömahukas, siis enamikul juhtudel tegelevad sellega mitme sõlm(tuulekoda, vestibüül, garderoob, abiruumid(info/kassa), ----Tehisalused---- eriala spetsialistid. Ehitiste projekteerimisest võtavad osa osa administraator, WC-de kompleks.) Betoonseinad
vähendab aluse kandevõimet. Enne hoone projekteerimist tuleb kindlaks määrata aluse kandevõime. Selleks tehakse ehitusgeoloogilised uurimistööd, mille käigus määratakse kindlaks aluse mehaanilised omadused, pinnasevee tase, kihtide asetus ja paksus. Kui pinnasevee tase on väga kõrge, siis tuleb kaaluda järg. võimalusi :drenaaz,kuivenduskraavid(peab olema madalam koht, kuhu vett juhtida) pinnase tõstmine(väga kulukas) vundamendi hüdroisoleerimine(korralik teostus). Tehisalused ja nende iseloomustus. 1) PINNASE TIHENDAMINE (eelnev koormamine pommidega, vibrorullidega); 2) NÕRGA PINNASE ASENDAMINE (vundamendi all olev nõrk pinnas asendatakse näiteks liivaga); 3) TSEMENTEERIMINE (poorid täidetakse tsemendipiima või mördiga); 4) SILIKAATIMINE (poorid täidetakse vesiklaasi lahusega); 5) TERMILINE TÖÖTLEMINE (kuum õhk muudab näiteks savipinnased tugevamaks). 45.Mis selgitatakse ehituse aluse geoloogiliste uurimistöödega ja kuidas tulemused vormistatakse?
annaabi.ee 
