Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"tehinka" - 7 õppematerjali

Tööstusühiskond
2
pdf

Tööstusühiskond.

üle  India   ookeani  ja   jõudsid  Ameerika  läänerannikule.   18.  saj  sai  Inglismaal  alguse  esimene  tööstuslik  pööre.   See  toimus  enamalt  tekstiilitöööstuses,  kus   rakendati  kertusmasinaid,  kästisitöö   asendus  masstoodanguga   ja  manufaktuurid  vabrikutega.  Tööstusliku   pöörde  eelduseks  oli  nii  tööjõu  vabanemine  põllumajandusest, tehinka  areng  kui  ka ostuvõimelise turu kujunemine.  Mandri­Euroopasse  ja   Põhja­Ameerikasse  jõudis   tööstuslik   pööre   19.saj.  19.saj  oli  tööstuslik  pööre  jõudnud   nii   kaudele,  et  hakkas  mõjutama  igapäevaelu  rahke.  Kujunesid  rahvusriigid,  valmisõigust laiendati üha  uuremale hulgale inimestele,  kehtestati   kohustuslik  kooliharidus,  kujunesid   tööstuslinnad  ning  arenes  transpordivõrgustik

Geograafia → Geograafia
9 allalaadimist
Modernism ja funktsionalism maastikukujunduses
5
docx

Modernism ja funktsionalism maastikukujunduses

valgustuse ideede jõudmisega üldisesse kultuuripraktikasse 19. sajandi teisel poolel ning nende omaksvõtmise ja sellega kaasnevate raskustega, mis said keskseks teemaks 20. sajandi esimesel poolel. Modernismi seostatakse moodsa ühiskonna ehk modernse ühiskonna ellurakendumisega. Vahel kasutatakse terminit "modernism" ka uusaja sünonüümina (inglise keeles modernity, modern times). Ühelt poolt modernismi kandjaks progress paljudes valdkondades, eelkõige teaduse ja tehinka areng ning tööstusliku tootmise muutumine massiliseks, ühiskonnakorralduse muutumine humaansemaks jms, kuid teiselt poolt sellega kaasnev inimese võõrandumine elust, bürokratiseerumine ja linnastumine, üksikisiku maailmavalu esilekerkimine. Selle taustal iseloomustavad modernismi hoiakut eelkõige uue otsingud nii väljendusvahendites (kunst, kirjandus) kui ka ühiskonnas (elu- ja riigikorraldus), mis on märk

Ökoloogia → Ökoloogia ja...
12 allalaadimist
Austria
3
doc

Austria

ülemastmes, teise haru lõpetanu võib õpinguid jätkata ainult kutsekoolis. Keskkool jaguneb klassikaliseks gümnaasiumiks, reaalgümnaasiumiks ning tütarlaste reaalgümnaasiumiks. Kutseharidus omandatakse rahva- või põhikoolile tuginevais kutsekoolides (1-3 aastat), kutsekesk- ja tehnikakoolides(4-5 aastat). Kõrgkoolides õpitakse 3-5 aastat. Austria suuremad kõrgkoolid on: Viini ülikool, Grazi ülikool, Salzburgi ülikooli ja Innsbrucki ülikool. Austria teadus ja tehinka on arenenud tihedas seoses saksa ning endise Austria-Ungari teadusega. Olulised teadusasutused on asutamisest alates olnud Viini, Grazi, Salzburgi ja Innsbrucki ülikool. Austria alad on olnud asustatud alates keskmisest paleoliitikumist. Nooremas paleoliitikumis levis sinna Aurignaci kultuur(*Willendorfi Venus), neoliitikumis algul maaviljeluslik paelkeraamika-, hiljem lehterpeekrite kultuur. Eneoliitikumis hakati Ida-Alpides tootma vaske. Hiljemalt 1 a-tuh. alguses e.m.a

Geograafia → Geograafia
170 allalaadimist
9-10 saj-Kiriku üldine langus-mõisted-kronoloogia-kokkuvõte
5
doc

9-10 saj. Kiriku üldine langus, mõisted, kronoloogia, kokkuvõte

???, Calvin koostas määratuse põhimõtte, mille järgi on jumal ette määranud iga inimese saatuse. Seega vabastati usklikud katoliku kiriku sõltuvusest. Rõhutati töö ausust ja vajalikkust Inglismaa: põhj. Konflik katol.kiriku korra vastu. Kiriku peaks kuulutati kuningas, lahkuti rooma katoliku kiriku alluvusest, uus kirki=anglikaani kirik. Henry VIII püüdis oma tegevusega võimalikult palju tulu teenida, ingl.k. jumalateenistus Suured maadeavastused:EELDUSED- meresõidu tehinka areng, kompassi kasutuselevõtt, astrolaabi leiutamine, hakati koostama sadamate kirjeldusi. PÕHJUSED: võimulaadi muutus-renessanss, euroopa tõusis majanduses/tehinkas/kultuuris-humanismi sünd, kallis vürtsikaubandus, geogr areng. Nt B.Diaz->meretee indiasse 1486; C.Kolumbus->uue maailma avastamine 1492, VdaGama->ekspeditsioon jõusid indiasse 1498, FdeMagalhaes->1.ümbermaailmareis Tagajärjed: EUROOPALE:algas maailmavallutus eurooplaste poolt, kaubateede ümberpaiknemine, kulla ja

Ajalugu → Ajalugu
26 allalaadimist
Modernistlikud voolud
5
docx

Modernistlikud voolud

sajandi teisel poolel ning nende omaksvõtmise ja sellega kaasnevate raskustega, mis said keskseks teemaks 20. sajandi esimesel poolel. Modernismi seostatakse moodsa ühiskonna ehk modernse ühiskonna ellurakendumisega. Vahel kasutatakse terminit "modernism" ka uusaja sünonüümina (inglise keeles modernity, modern times). Progress ja uue otsingud Ühelt poolt modernismi kandjaks progress paljudes valdkondades, eelkõige teaduse ja tehinka areng ning tööstusliku tootmise muutumine massiliseks, ühiskonnakorralduse muutumine humaansemaks jms, kuid teiselt poolt sellega kaasnev inimese võõrandumine elust, bürokratiseerumine ja linnastumine, üksikisiku maailmavalu esilekerkimine. Selle taustal iseloomustavad modernismi hoiakut eelkõige uue otsingud nii väljendusvahendites (kunst, kirjandus) kui ka ühiskonnas (elu- ja riigikorraldus), mis on märk

Kirjandus → Kirjandus
77 allalaadimist
1920 - 1930-ndad aastad Eestis ja mujal
7
doc

1920 - 1930. ndad aastad Eestis ja mujal

Eesti vabariigi esimeseks presidendiks sai konstantin päts. Moodustatud uus Riigikogu oli presidendile ja valitsusele kuulekas. Autoritaarne valitsemiskord tekitas rahulolematust paljudes poliitikutes ja haritlastes. Opositsiooni téihtsaimaks keskuseks kujunes Tartu ning nn Tartu vaimust sai autoritaarse korra vastase võitluse sümbol. Kuid demokraatiat polnud kaitseseisukorra tingimustes võimalik taastada. EST Vabadussõda o 28.11. 1918 Punaarmee ründas Narvat o V-l oli parem tehinka + liikusid kogu aeg edasi kogu Dets. o Uue aasta esimesel päeval Tallinna poole o EST ei tahtnud võidelda, lahigusse suudnusid ainult ohvitserid ja koolipoisid o Hiljem rahvas mõistis vajadust kodumaad kaitsta + tehti ümberkorraldusi sõjaväes ja uueks ülemjuhatajaks sai J. Laidoner. o Juurde tuli ka palju välisabi. o 7.01.1919 tehti vastupealetung, edu ­ Põhja-Eestis. o 14.01 hõivati Tartu.

Ajalugu → Ajalugu
110 allalaadimist
Motokross ja selle areng Raplamaal
36
docx

Motokross ja selle areng Raplamaal

igal nädalavahetusel mürisevad mootorid mitmesuguse ulatusega krossivõistlustel, põnevate kihutamiste jälgimine on motospordisõpradele tõeline maiuspala (Kaldmaa, Krossirajal, lk 3). Motokross on spetsiaalselt selle jaoks ehitatud rajal mootorratastega võistlemine, kus vanus ja võistlejate arv ei ole kindel. Motokross on väga tehniline spordiala ning ka väga kallis ala, kuna sealne tehnika ja varustus maksavad väga palju. Palju sõltub sellest, kuidas su tehinka vastu peab ja kuidas on sinu sõiduvorm. Motokrossi nimetuse alla läheb kirja nii soolokross kui ka külgvankrite kross ning olemas on ka veel staadionikross. Motokrossi harrastatakse enamasti suvel, kuid päris paljud tegelevad ka talvel, siis on võimalus sõita sisehallis või on olemas spetsiaalsed krossinaelad, millega sõita jääl või krossirajal. Motokross on ka väga ohtlik ja traumaderohke sport, mis on enamasti tingitud halvast füüsilisest vormist või tehnika

Sport → Sport
28 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun