1 Kokkuvõte 64 Kasutatud kirjandus 66 Resümee 68 2 Sissejuhatus Eesti telekommunikatsioonituru areng on jõudnud punkti, kus seal tegutsevad ettevõtted peavad oma tegevuse uute klientide hankimiselt ümber suunama olemasolevate klientide teenindamisele. Suure nõudlusega müügilt tugeva konkurentsiga teenindamisele üle minek nõuab turul tegutsevatelt ettevõtetelt strateegilisi muudatusi. Kuna üleminekuperiood on juba mõnda aega kestnud, on ettevõtted osaliselt asunud oma strateegiad muutma. Kuivõrd tegelikkuses tugeva konkurentsiga teenindussektoris opereerimiseks on ettevõtted sunnitud läbi tegema põhjalikud strateegilised muudatused, tuleb esimese sammuna paika panna fundamentaalsed alused. Käesolev bakalaureusetöö käsitleb ühte teenindusettevõtete tegevuse fundamentaalse
võõrkeelt, mida need avalikud teenistujad ja töötajad oskavad. Kui kokkulepet ei saavutata, toimub suhtlemine tõlgi vahendusel, kusjuures kulud katab eesti keelt mittevaldav isik. Riigiasutustel ja kohalikel omavalitsustel ning nende avalikel teenistujatel ja töötajatel on õigus kasutada välissuhtluses mõlemale poolele sobivat keelt. Omavalitsusüksuses, kus vähemalt pooled püsielanikud on vähemusrahvusest, on igaühel õigus saada vastava omavalitsusüksuse territooriumil tegutsevatelt riigiasutustelt ja vastavalt kohalikult omavalitsuselt ning nende ametnikelt vastuseid eesti keeles antavate kõrval ka selle vähemusrahvuse keeles. Omavalitsusüksuse püsielanik on isik, kes viibib seaduslikult Eestis ja elab omavalitsusüksuses vähemalt 183 päeva aastas, kusjuures tema eemalviibimine omavalitsusüksusest ei tohi ületada 90 päeva järjest. Omavalitsusüksuses, mille püsielanike enamiku keel ei ole eesti keel, võib kohaliku
laekub 1000 eurot, teistele käibemaksukohustuslastele tasub 1000 eurot sisendkäibemaksu. Seega, kuna sisendkäibemaks võrdub käibelt laekuva käibemaksuga ja maksukohustust ei teki. Teine lahenduskäik: ÜS käive 20 000+0% SR käive 5 000+20%=1000EUR SR Ost 6 000-20%=5000EUR(km 1000 eur) 1000 -1000=0 6) Eestis tegutsev ettevõte ostab ühes kuus Euroopa Liidu liikmesriigist kaupa 5 000 euro väärtuses (ilma käibemaksuta). Teistelt Eestis tegutsevatelt käibemaksukohustuslastelt ettevõtetelt ostab ta kaupa 10 000 euro väärtuses (ilma käibemaksuta). Tema siseriiklik käive on 30 000 eurot (ilma käibemaksuta). Milline on selle ettevõtte käibemaksukohustus järgmise kuu 20. kuupäeval? Ühendusesisene soetamine pöördmaksustatakse (deklareeritakse 20%-lise käibena, seega arvestatakse käibemaksu 1000 eurot), samas deklareeritakse see (st 1000 eurot) ka sisendkäibemaksuna, Eestis sooritatud ostudelt
ettevaatusprintsiip ning printsiip, mis käsitleb õigust puhtale keskkonnale. Üks printsiipe iseloomustav tegur on nende suunatus järeltulevatele põlvedele - lähtutakse eeldusest, et ka järgmistel põlvkondadel peab olema võimalus elada vähemalt samaväärses keskkonnas, kui on meil täna. Eelnimetatud printsiipide elluviimiseks kasutatakse muuhulgas parima võimaliku tehnika põhimõtet. See nõuab tegutsevatelt ja tegutsemist alustavatelt ettevõtetelt võimalikult keskkonnasõbraliku tehnoloogia kasutamist ja muidugi ka selle pidevat uuendamist sõltuvalt arengutest.3 1 Veinla, H. Keskkonnaõigus. Tallinn, 2005, lk 16. 2 Keskkonnaõiguse keskuse kodulehekülg. Kättesaadav internetivõrgus http://k6k.ee/keskkonnaigus/materjalid (12.10.2011). 3 Keskonnaministeeriumi kodulehekülg. Kättesaadav internetivõrgus http://www.envir.ee/3934 (12.10.2011).
teliselt vabaks. Eelnõu ettevalmistamise käigus oligi nende kahe võimaluse vahel valiku tegemine üheks kõige suuremaks vaidluspunktiks, milles asjaosalised ei jõudnudki ühisele meelele. Vabariigi Valitsuse poolt Riigikogule esitatud eelnõus on otsustatud siiski esimese variandi kasuks, eelistades järsema ja seega valulisema pöörde võtta ette vahetult pärast eelnõu seadusena jõustumist. Eelnõu nõuab tegutsevatelt õigus- ja juristibüroodelt oma tegevuse põhjalikku ümberkujundamist aasta jooksul, valmistades sellega ette õigusbüroode teisenemise advokaadibüroodeks. Peamiseks põhju- seks on vajadus kaitsta kliendi huve, püüdes võimalikult vältida huvide konflikti tekkimist, juhul kui õigusnõustaja tegutseb õigusteenuse osutamise kõrval ka muude tegevusaladega. Seepärast näebki eelnõu ette, et õigusnõustajad saavad olla üksnes õigusnõustajad ega saa kõrvalt tegelda veel muudel
- Heas usus käitub inimene, kes käitub ausalt, õiglaselt, arvestab teise poole huvidega, teeb koostööd, on lojaalne. Mõistlikkuse põhimõte - ...tähendab, et töötaja kui ka tööandja peavad oma kohustuste täitmisel tegutsema ratsionaalselt, tõhusalt ja arukalt töösuhetes või tööandja tegevusalal või töötaja enda kutsealal kehtiva tava ja praktika järgi. - Mõistlik on selline käitumine, mida eeldatakse samas olukorras heas usus tegutsevatelt isikutelt. Kohustus teha kokkulepitud tööd - TLS $ 15 lg 2 p1 kohaselt teeb töötaja kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi. Tegemist on töötaja põhikohustusega, töölepingu alusel teeb töötaja tööandjale tööd. - Kokkulepitud töö määratakse kindlaks töölepingus või töölepingu kirjalikus dokumendis tööülesannete kirjeldusega.
- Heas usus käitub inimene, kes käitub ausalt, õiglaselt, arvestab teise poole huvidega, teeb koostööd, on lojaalne. Mõistlikkuse põhimõte - ...tähendab, et töötaja kui ka tööandja peavad oma kohustuste täitmisel tegutsema ratsionaalselt, tõhusalt ja arukalt töösuhetes või tööandja tegevusalal või töötaja enda kutsealal kehtiva tava ja praktika järgi. - Mõistlik on selline käitumine, mida eeldatakse samas olukorras heas usus tegutsevatelt isikutelt. Kohustus teha kokkulepitud tööd - TLS $ 15 lg 2 p1 kohaselt teeb töötaja kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi. Tegemist on töötaja põhikohustusega, töölepingu alusel teeb töötaja tööandjale tööd. - Kokkulepitud töö määratakse kindlaks töölepingus või töölepingu kirjalikus dokumendis tööülesannete kirjeldusega.
minapildi ja seatud ideaalse maine eesmärkidega, analüüsitakse, kas need kaks langevad kokku, ning mida tuleks teha võimaliku lõhe vähendamiseks või kaotamiseks. Näide Kommunikatsiooniauditi erinevad eesmärgid · Vaadelda, millisena näevad organisatsioonile oluliste sihtgruppide esindajad turgu, kus organisat- sioon tegutseb: mida arvatakse turu hetkeolukorrast, mida oodatakse selles valdkonnas tegutsevatelt organisatsioonidelt, kuidas kommenteeritakse konkurentsi, milliseid võimalikke arenguid ja muutusi soovitakse turul edaspidi näha. · Organisatsiooni kuvandi kaardistamine oluliste sihtrühmade seas: millised on esmased seosed, ootused, müüdid ja hirmud, mis seonduvad organisatsiooniga. · Vaadelda, kas ja mil määral on erinevusi organisatsiooni minapildis (millisena end nähakse, millisena tahetakse näha) ja võtmesihtgruppide ettekujutuses organisatsioonist, ja kus on lõhe kõige
KeeleS § 7: Kohalikus omavalitsuses, kus eesti keele kõrval on sisemise asjaajamise keeleks vähemusrahvuse keel, peavad avalikud teenistujad ja töötajad valdama eesti keelt Vabariigi Valitsuse kehtestatud eesti keele valdamise ja kasutamise nõuete piires. § 10. Vähemusrahvuse keele kasutamise õigus KeeleS § 10 lg 1: Omavalitsusüksuses, kus vähemalt pooled püsielanikud on vähemusrahvusest, on igaühel õigus saada vastava omavalitsusüksuse territooriumil tegutsevatelt riigiasutustelt ja vastavalt kohalikult omavalitsuselt ning nende ametiisikutelt vastuseid eesti keeles antavate kõrval ka selle vähemusrahvuse keeles. KeeleS § 10 (2): Omavalitsusüksuse püsielanik on Eesti kodanik, alalist elamisõigust omav Euroopa Liidu kodanik või pikaajalise elamisloa alusel Eestis elav välismaalane, kelle püsiv elukoht, mille aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse (edaspidi rahvastikuregister), asub vastavas vallas või linnas.
annaabi.ee 
