Planeerimine on juhtide kohustuslik funktsioon, nende tähtsaim tegevus. Planeerimine Planeerimine on tegevus, mis seisneb organisatsiooni ja tema liikmete eesmärkide ning nende saavutamise teede ja abinõude kindlaksmääramises. Otsustatakse, mida, millal ja kuidas tuleb juhil ja tema alluvatel järgnevalt teha. Põhisisuks on teadlik ja põhjendatud sihtide ja suundade kujundamine Juhi roll planeerimisel Juhi roll planeerimisel: eesmärgi püstitamine tegevusjoone kujundamine -korduva elulise küsimuse lahendamiseks mõeldud püsiva iseloomuga tegutsemisjuhend -määrab eesmärgi saavutamise viisi (kuidas?). Plaanid ja kavad Plaan otsus tuleviku kohta Kava või plaan on üldisem või üksikasjalikum teabekogum, kus tulevikus ettevõetava kohta on esitatud olulised andmed. Kava või plaani ülesanne on aidata organisatsioonil saavutada eesmärke Plaanid on juhtimistegevuse orientiiriks, mitte dogmadeks.
Ministeerium kujundab poliitikat, riigiametid kohandavad seda täitmiseks,hallatavad asutused ja kohahaldusorganistatsioonid viivad seda ellu. Klassikaline hierarhia on kujunenud tasakaaluhierarhiaks, kus igal asutusel on omad rollid, mis teiste rolle tasakaalustavad. VALITSEMISTEHNIKAD Poliitikakujunduse tasandid: Politicsi dominandiga tasandid: Valitseva arvamuse kujundus-teemaseade Poliitiline konkurents võimu pärast Policy dominandiga tasandid Avalik poliitika tegevusjoone elluviimiseks mingis küsimuses Halduspoliitika tehniliselt võttes: RIIGI MÕJUTUSVAHENDID: 3põhilist: Ettekirjutised[reklaam-ei müü tubakat/e], rahaline mõjutamine[pant/e], teabe jagamine[reklaamid mis teavitavad/e] ja arvamuse mõjutamine. Taotluseks, kas:võimustada v tegevusest eemale peletada(effectors), informeerida, teavet hallata.(detectors) VALITSUSPARADIGMADE VAHETUMINE: Heaoluriigi paradigma-tugev, tsentraalne riik, mis suudab ulatuslikult reguuleerida kui ka
Juhil peab olema iseteadvust ja julgust järgida kurssi, mille ta arvab olevat õige. Jutt ei ole hulljulgelt pimesi edasitormamisest ega hasartmängija tasakaalutust kõige ühe kaardile asetamist. Jutt on pigem kainest, asjalikust ja paljukülgselt kaalutletud sammude asutamisest, kus siiski teatud oht, et kõik ei pruugi mitte nii korda minna, nagu seda algul arvati. Juhtimine ei ole ühelgi tasandil midagi iseenesest toimivat. Eesmärkide, tegevusjoone, kavade, otsuste jne tõhusus sõltub nende täideviimisest. Viimane omakorda sõltub suuresti juhi võimest oma alluvaid ning teisi asjaosalisi rakendada, neid tegevusele ajendada ning nende tegutsemistahet tõsta. Otsuse elluviimist ja tulemusi ei määra reeglina ära mitte juhi ainuisiklik otsus. Selleks on tarvis veel alluvaid. (2:80-81) Sooviksin juhtida firmat mis oleks edukas, ja et ta oleks edukas peavad minu töölised olemad edukas ja samamoodi mina
kujundab seda mingil määral ümber. Passiivne kavandamine minnakse kujunenud olukorraga ja tingimustega kaasa, püüdes selle raames leida uutele ideedele ja kavadele turgu. Kavandamiskäik on toimingute rida, mis tuleb kava koostamisel sooritada, et organisatsiooni kõikide osade tegevused moodustaksid eesmärkide saavutamisel terviku ning tagaksid parimad tulemused. Juhi roll kavandamisel eesmärgi püstitamine ja tegevusjoone kujundamine. Kavandamise põhimõtted eesmärk ja siht, terviklikkus, süsteemsus, kooskülastatus, kontroll, riskid. Kavandamise eesmärk : · Kindel lõpptulemus, mida tahetakse saavutada · Soovide ja ülesannete ühtsus · Juhtimise ja eri tegevusvaldkondade toimingute alg ja lõpppunkt · Kavatsus, tegevuse juhtmõiste Visioon nägemus organisatsiooni tulevase võimaliku ja soovitava seisundi kohta
a. Kavandamine on juhtide kohustuslik funktsioon b. Plaanid on juhtimistegevuse orientiiriks, mitte dogmadeks. Turumajanduse ellujäämise kõige tähtsamaks teguriks on reageerimise paindlikkus. 11 Juhtimise alused: EKSAMIKS | 16. detsember 2008 c. Juhi roll kavandamisel: Eesmärgi püstitamine Tegevusjoone kujundamine 30. Kavandamise tähtsus, kavandamise põhimõtted. a. Mida hoolikamalt tegevus kavandatakse, seda edukamaks see muude võrdsete tingimuste puhul kujuneb b. Kavandamine on valmistusmine tulevikuks c. Korralik kavandamine võimaldab: Koondada tähelepanu ettevõtte peamistele eesmärkidele, täpselt määratleda põhiülesanded tulevikus
kaudselt ametisse täitevvõimu. n Seadusandja kehtestab arutelu ja hääletuse kaudu kujunevate eesmärkide saavutamiseks üldised reeglid kõigile täitmiseks. Nii tekkinud ühishuvi kaalub üles erahuvid (ultima ratio) Poliitikakujundamise tasandid n Politicsi dominandiga tasandid n Valitseva arvamuse kujundus teemaseade n Poliitiline konkurents võimu pärast n Policy dominandiga tasandid n Avalik poliitika (public policy) tegevusjoone elluviimiseks mingis küsimuses n Halduspoliitikad (administrative policies) teatud sektori eesmärgistatud korraldamisena n Valitsemise seisukohast on olulised kõik tasandid. Kuigi ennekõike ollakse suunatud tulemustele (policy), on hädavajalik kindlustada tegevuskeskkonna toetus ja see hõlmab palju politicsi Policy Policyt võib üldiselt nimetada tegevusjooneks. Policyt võib teha üksikisik, rühm või avalik võim
Planeerimine on juhtide kohustuslik funktsioon, nende tähtsaim tegevus. Planeerimine Planeerimine on tegevus, mis seisneb organisatsiooni ja tema liikmete eesmärkide ning nende saavutamise teede ja abinõude kindlaksmääramises. Otsustatakse, mida, millal ja kuidas tuleb juhil ja tema alluvatel järgnevalt teha. Põhisisuks on teadlik ja põhjendatud sihtide ja suundade kujundamine Juhi rollplaneerimisel: eesmärgi püstitamine tegevusjoone kujundamine o korduva elulise küsimuse lahendamiseks mõeldud püsiva iseloomuga tegutsemisjuhend o määrab eesmärgi saavutamise viisi (kuidas?). Plaanid ja kavad Plaan otsus tuleviku kohta Kava või plaan on üldisem või üksikasjalikum teabekogum, kus tulevikus ettevõetava kohta on esitatud olulised andmed. Kava või plaani ülesanneon aidata organisatsioonil saavutada eesmärke Plaanid on juhtimistegevuse orientiiriks, mitte dogmadeks.
allüksustes jõupingutusi ja varade kasutamist. 8. Seada sisse suhtlemise ja teabe edastamise kord, mis tagab asjaosaliste tõhusa sekkumise kavandamisse. 9. Välja töötada tagasiside ja kontrollimise kord, mis võimaldab kavade elluviimisel kindlaks määrata edusammud, kõrvalekalded ja probleemid. Esitatud sammud moodustavad aluse (raamistiku), millest lähtuda ja mida on otstarbekas silmas pidada. Juhi roll kavandamisel: eesmärgi püstitamine; tegevusjoone (-suuna) kujundamine. 12 Joonis 11. Kavandamiskäigu põhilised koostisosad (Üksvärav, 2004) 2.3. Eesmärk ja tegevusjoon Eesmärk: (Loeng) kindel lõpptulemus, mida tahetakse saavutada; soovide ja ülesannate ühtsus; juhtimise ja eri tegevusvaldkondade toimingute alg- ja lõpp-punkt; kavatsus, tegevuse juhtmõte. Visioon: nägemus (ettekujutus) organisatsiooni tulevase võimaliku ja soovitava seisundi kohta.