järvede ja soodega. Lõuna- ja Kagu-Eestis. *) Vallseljak e. Oos Pikad, kitsad, järvenõlvalised moreenist kujatised. *) Mõhn Ümmargused liivast ja kruusest kihiti moodustunud pinnavormid. Lõuna-Eestis. *) Otsamoreen Moodustub moreenist jää serva ette. *) Moreentasandik Lainjas, moreeniga kaetud. Paikneb kõrgustike vahelistel aladel. *) Viirsavitasandik Jää sulavete põhjas. Lõuna-Eestis. Vooluveetekkelised Kujunevad jõgede tegevse tulemusena *) Sälkorg Sügav, kitsas jõe alguses kujunev org. *) Moldorg Lai, mitte järsk, veehulk suurem ja ruhulikum. *) Lammorg Jõevesi uhub üle kaldaäärsed alad ehk lammid. *) Kaldavall Lookleva jõe käänudesse kuhjatud peenem kivimmaterjal. *) Terrass Jõesängi süvenedes jäävad veevabaks varasemad jõe põhjad moodustades astmelisi pinnavorme. Meretekkelised Kujunevad lainetuse tegevusel rannikutel
*) Mõhn Ümmargused liivast ja kruusest kihiti moodustunud pinnavormid. Lõuna-Eestis. *) Otsamoreen Moodustub moreenist jää serva ette. *) Moreentasandik Lainjas, moreeniga kaetud. Paikneb kõrgustike vahelistel aladel. *) Viirsavitasandik Jää sulavete põhjas. Lõuna-Eestis. Liustikutekkelised · Voored · Moreenkünkad · Moreentasandikud · Otsamoreenid Liustiku sulamisvee tekkelised · Oosid · Mõhnad · Sandurid Vooluveetekkelised Kujunevad jõgede tegevse tulemusena *) Sälkorg Sügav, kitsas jõe alguses kujunev org. *) Moldorg Lai, mitte järsk, veehulk suurem ja ruhulikum. *) Lammorg Jõevesi uhub üle kaldaäärsed alad ehk lammid. *) Kaldavall Lookleva jõe käänudesse kuhjatud peenem kivimmaterjal. *) Terrass Jõesängi süvenedes jäävad veevabaks varasemad jõe põhjad moodustades astmelisi pinnavorme. Meretekkelised Kujunevad lainetuse tegevusel rannikutel
Üld, spetsiif ja käitumine eneseväärt tagasiside Mina standardid Eesmärgid eneseregulatsioon Üldine ja spetsiif eneseh kajastavad psüühikas mõneti erinevadi asju Spetsiif: kajastab enam inimese väärtusi ja võib reguleerida motivatsiooni ebaadekvaatne tagasiside ja tunnustus võivad isegi takistada õppimist ning hoopis tatava puudujäägi kogemine kannustab pingutusi. Üks eneseh kui motivatsiippni sisendi käivitaja on antud tegevse v valdkonna olulisus lapsele. Lisaks peab laps tundma, et see …. Tagasiside on me sõnaline v mittesõnaline reaktsioon teiste in käit. Tagasiside pole info sellest mida kujutab endast see v teine inimene. Efektiivne verbaalne tagasiside on: 1. in peab kasutama pos ja neg kuid dom pos 2. efektiivne tagasiside on kirjeldav mitt ehinnanguline 3. vahetu tagasiside on efektiivsem kui edasilükatud 4. efektiivne tagass on pigem spetsiifiline kui üldone 5
- Täiuslikkuseiha - Kohustendlik, rõõmudest loobumiseni - Liigne pedantsus - Jäikus, kangekaelsus - Nõuab teistelt sama käitumist - Painavad, soovimatud impulsid ja mõtted Vältiv isiksus - Pinge ja kartlikkus - Alaväärsuse ja saamatuse tunne - Kartus saada tõrjutud või kritiseeritud - Vastumeelsus ’ebakindlate’ suhete ees - Piiratud elustiil turvanõuete tõttu - Suhtlemist nõudva töö ja tegevse vältimine - Ülitundlikkus tõrjumise ja kriitika suhtes Sõltuv isiksus - Laseb teistel otsustada - Liigne järelandlikkus - Vastumeelsus esitada nõudmisi - Hirm et ei suudeta enese eest hoolt kanda - Hülgamiskartus - Vähene võime teha otsuseid - Enese tajumine abitu, jõuetu ja ebakompetentsena Nartsissistlik isiksus - Kõrgenenud enesehinnang - Imetlusvajadus - Empaatia puudumine - Ennasttäis
· Määratleda asjakohased abinõud tegevuse/projekti võimalike mõjude leevendamiseks; · Aidata kaasa otsustajate/loa-andjate informeerimisele, k.a. loa-taotlejale keskkonna tingimuste kehtestamine. KMH ja jätkusuutlik areng · vältida pöördumatuid kahjustusi keskkonnale, vältida reostust · kasutada ennetavat printsiipi · KMH eesmärk on soodustada tulevase tegevse kogumõju (majanduslik, sotsiaalne, keskkonnahinnang) · aktiivne avalikkuse kaasamine · 6.2 Keskkonnamõjude hindamine Keskkonnamõju hinnatakse, kui kavandatakse ehitamist, ehitise kasutuselevõtmist või olemasoleva ehitise kasutusviisi muutmist, millega kaasneb oluline keskkonnamõju ja mis eeldab: · ehitusluba või ehitise kasutusluba · keskkonnakompleksluba, vee erikasutusluba, välisõhu saasteluba, jäätmeluba, ohtlike jäätmete
sotsialistlik strateegia". o Toovad siin käibele mõiste ,,Diskursus" - teatavat ütluste kogumit, mis on organiseeritud teatud viisil. Nt: 2 meest laovad müüri: üks laob, teine annab kive kätte. Kes laob, küsib teiselt millist tellist tal vaja on, teine annab. Siin on olemas nii tegevse kui keele aspekt. Nt: Kui kõnnin tänaval ja löön ümmargust eset jalaga. Löön seda u nii nagu Ronaldo lööb, tahan teha jalgpalluri liigutust. See füüsiline akt, mida inimene teeb kui ta lööb ümmargust eset on jalgpalli moodi. Jalgpall ei teki selles,t et teatud viisil lüüakse midagi, vaid see on osa kindlatest reeglitest ehk
et ta ei loeks mehhaaniliselt , vaid oskaks loetud analüüsida, meelde jätta jne. TEKSTIMÕISTMISEOSKUSE KUJUNSDAMISE ALGETAPP Situatiivne tajumine 1) kommenteeri lapse tegevus, et ta oma tegevust seostaks verbaalsega. 2) Räägi sellest, mida laps tegi ehk tal on siis mingil määral oma mälus teave, mida ta tegi 3) Verifitseerimine,-lisame midagi juurde või moonutame, et ta leiaks vale üles, et ta seostaks mitte õige teabe ja oma tegevse, et mis pole õige, mida tuleks kõrvale jätta. Teksti tajumine piltide abil 4) Teksti tajumine piltide abil teksti samaaegne kuulamsiega osutada pildile 5) Tekst pildiseeria 6) Piltide valik kirjelduse järgi, et peab mälu kasutama. TEKSTIANALÜSI KUJUNDAMINE/KUJUNEMISE ETAPID Et lapse hakkaks ise neid strateefiaid kasutama. *Algus seisneb, et lisame oma kommenatarid, kui lapsele teksti ette loeme. (pedagoogid teevad seda).
annaabi.ee 
