Modernistlik romaan Modernistlik romaan erineb traditsioonilisest romaanist eelkõige vormivõtete ja tekstiloome poolest. Tegelikult on modernistlik romaan välja kasvanud traditsioonilisest romaanist. Modernistliku romaani eripära: 1. realistlikul romaanil on jutustav laad, autor on kõiketeadja ja teose peamõttele suunaja; modernistlikus romaanis on jutustus asendunud mõtiskluste ja tegelase sisemonoloogiga 2. traditsioonilise romaani kindla ülesehitusega süzee ja tegelastevaheliste suhete asemel kujutatakse modernistlikus romaanis inimese sisemaailma. Et inimese sisepingeid avada, kujutavad autorid mõttekatkeid, oluline on alateadvus. Mälestustest ja hetkeseostest vallanduvad kõikvõimalikud assotsiatsioonid alateadvusega 3. meeleolult on modernistlik romaan enamasti pessimistlik, peategelast saadab mingi seletamatu äng, hirm, hingeline lõhestatus 4
· Minategelase roll oli olla raamatu autor, st raamat koosnes tema enda mälestustest, kuuldud juttudest seoses marslaste sissetungiga. · Minategelane mõjutas teose sündmustikku halvemuse poole: Ta tappis kirikuõpetaja. Rääkis oma teadmistest silindrite arvu kohta, mis tekitas mõnes põgenikus paanikat. · Paremuse poole: Ta viis Leatherhead'i oma naise, kes pääses seetõttu surmast. Konfliktid · Tegelastevaheliste konfiliktide ja tegelaste siseheitluste põhjused: Marslaste eest põgenemisel tekkinud: teadmatus, hirm, nälg, tahtmine ellu jääda. Inimesed ei suutnud tekkinud pingest üle olla. Kõige ebasümpaatsem tegelane · Kahurväelane: Väga negatiivse mõtlemisega. Unistas enesele võimatutest tegudest. Oli endast liialt heal arvamusel, arvas, et on võimekam kui tegelikult. Ilmnesid vaimuhaiguse tunnusmärgid.
Stseen- lavateose väikseim tervilik osa; etteaste. Sümbol- võrdkuju, mis tekib abstaktse mõiste asendamisel seda kujutava märgiga. N: koit- nooruse Sünonüümid häälikuliselt erineva ehitusega, kuid tähenduselt sarnased sõnad. N: nägu- pale Süzee- kirjaniku kuntsikavatuslikest eesmärkidest lähtuv teose sündmuste tegelik järjestus. Kuus põhilist koostisosa: 1) ekspositsioon teose sissejuhatav osa. 2) sõlmitus sündmus, mis toob esile tegelastevaheliste vastuolu.3) Dispositsioon- teose arendus.4) Kulminatsioon- tegevuse pinge haripunkt. 5) Pööre- sündmused, mis langetavad pinge ja viivad tegevuse lõpplahenduseni. 6) Konkulusioon- teose lõpetus. Zanr- ajalooliselt välja kujunenud traditsiooniline kirjandusvorm. Teema- teose käsitletav nähtuste ring. Tegelane- teose sündmustiku kandja või selles osaleja. Temaatika- kirjandusteoses käsitletavad teemad, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Tragöödia- kurbmäng
MODERNISM (pr moderne) uudne, nüüdisaegne. 19. saj II poole ja 20. saj uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus. Sümbolism, impressionism, dekadents, futurism, dadaism, ekspressionism, sürrealism, eksistentsialism, kubism, imazism, uus romaan, absurditeater, luules vabavärss. MODERNISTLIK ROMAAN erineb kl romaanist sellepoolest, et jutustav laad on asendunud peategelase mõtiskluste, tema sisemonoloogiga. Tradits. romaani kindla ülesehitusega süzee ja tegelastevaheliste suhete asemel kujutatakse modern romaanis inimese sisemaailma. Inimene püüab tõlgendada talle mõistmatut maailma. Enamasti pessimistlik. Peategelast saadab mingi seletamatu äng, hirm, sisemine lõhestatus. Tähtis on alateadvus, sest inimene ei tunne iseennast täielikult, seda kõike kujutab modernistlik romaan. Tähtis koht on ka mälestustel ja hetkeseostel, samuti ka vihjetel kirjandusteostele. Modernistliku romaani sündmustik on sageli ebareaalne, segi on aja ja ruumi suhted
harjutusi tehes tekkinud oletustele ning leidma soovitud info. (2 lk 30) 4.4 Lugemisjärgsed harjutused Lugemisjärgsed harjutused kontrollivad, mil määral õppija tekstist aru on saanud. Samuti võrreldakse tekstis sisalduvat infot oma kogemustega. Siin on omal kohal kokkuvõtete tegemine, vastuste vormistamine, märkmete silumine, tõlkimine, vestlus, arutlus, analüüs, uue alguse või lõpu väljamõtlemine, küsimuste esitamine autorile või tegelastele, tegelastevaheliste dialoogide koostamine jne. Tihti arendatakse tekstile toetudes ka mõnd teist osaoskust, näiteks kõnelemist (vestlus teksti teemal, millega oled nõus, millega mitte, ümberjutustus, rollimäng), kirjutamist (sisukokkuvõtte tegemine, vastuse kirjutamine artiklile, etteütlus, loetud tekstiga rööpse teksti koostamine) või kuulamist (intervjuu kirjanikuga). (2 lk 31) 4.5 Kokkuvõte Kindlasti tuleks ka lugemistunni lõpus teha kokkuvõte tunnist, sõlmida kokku lahtised otsad,
Tegelaste probleemi leidmine ja keelekasutuse mõistmine sõnastamine. Teose sündmustiku ja tegelaste suhestamine (nt tunneb ära ja kasutab enda võrdlemine) enda ja loodud tekstides epiteete, ümbritsevaga. Pea- ja võrdlusi ja algriimi; kõrvaltegelaste leidmine, tegelase mõtestab luuletuse tähenduse muutumise, tegelastevaheliste iseenda elamustele ja suhete jälgimine, tegelaste kogemustele tuginedes; iseloomustamine, käitumise põhjendamine. Tegelasrühmad. Tegelastevaheline konflikt, selle Teose mõistmiseks vajaliku põhjused ja lahendamisteed. metakeele tundmine Loomamuinasjutu tüüptegelased. seletab oma sõnadega epiteedi,
· Konflikt vastandlike tegelaste võitlus · Intriig sündmustiku areng, mis põhineb vastandlike tegelaste tegevusel · Tegevus situatsioon muutub Tegelastevaheline konflikt väljendub süzeeliste kokkupõrgete reas. Konfliktitüübid: · Lokaalne konflikt toimub tegelaste positsioonide vahel · Püsikonflikt üldine konflikt, mis mängitakse lahti lokaalkonflikti kaudu. Põhimõtteline küsimus. · Tegelastevaheline konflikt kuidas eri tasandi konflikte arendatakse tegelastevaheliste konfliktide kaudu · Sisekonflikt konflikt iseendaga · Kunstiteose ja lugeja/vaataja ootuste vaheline konflikt (nt ,,Romeo ja Julia" Tegevuse tüübid: · Väline tegevus · Sisetegevus kerkib esile realistlikus draamas. Kompositsioonitüübid: · Suletud vorm klassikaline dramaturgia, ideaalne näidend. Korrapärane ülesehitus (sissejuhatus > konflikt > lahendus). Aja-, koha- ja tegevusühtsus. Kõrvalliinid allutatud põhiliinile. Funktsionaalne.
poolest. Tegelikult on modernistlik romaan välja kasvanud traditsioonilisest romaanist. Modernistliku romaani eripära: realistlikul romaanil on jutustav laad, autor on kõiketeadja ja teose peamõttele suunaja; modernistlikus romaanis on jutustus asendunud mõtiskluste ja tegelase sisemonoloogiga traditsioonilise romaani kindla ülesehitusega süzee ja tegelastevaheliste suhete asemel kujutatakse modernistlikus romaanis inimese sisemaailma. Et inimese sisepingeid avada, kujutavad autorid mõttekatkeid, oluline on alateadvus. Mälestustest ja hetkeseostest vallanduvad kõikvõimalikud assotsiatsioonid alateadvusega meeleolult on modernistlik romaan enamasti pessimistlik, peategelast saadab mingi seletamatu äng, hirm, hingeline lõhestatus
annaabi.ee 
