Juhan Sütiste (1899 -1945) ''Maakera pöördub itta'' DRAAMA • üldmõistena näidend • kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend • žanrina kujunes välja 18. sajandil eeskätt Denis Diderot´(1713 -1784) ja Gotthold Ephraim Lessingi (1729 -1781) loomingus • draamas on ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus, kaldumata kummassegi äärmusesse • uuritakse tegelaste psühholoogiat, käitumist ja ühiskonnas toimuvat • tegelassuhted põhinevad elulistel konfliktidel ja pingelisel võitlusel, kuid ei lõpe alati ühe osapoole surmaga nagu tragöödias • sageli leitakse konfliktist väljapääs, tõustakse uuele elule • draamast sai näitekirjanduse juhtiv žanr 19. sajandi lõpus 20. sajandi alguses • kõnekeeles nimetatakse draamaks ka vapustavat sündmust VÄLISMAA DRAAMAKIRJANIKUD norralane Henrik Ibsen rootslane August Strindberg (1849 (1828 -1906) -1912)
Dramaatika ehk näitekirjandus.(Draamakirjandus) · Dramaatika on üks kirjanduse 3-st põhiliigist · Mida iseloomustavad lavalisus, sündmustiku tihendatus ja dialoog. · Dramaatika tähtsamad zanrid on draama, tragöödia, komöödia. · Reeglina jaotub draama vaatusteks, piltideks ja stseenideks ehk etteasteteks. Draama üldmõistena näidend, kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend. · Tegelassuhted põhinevad elulistel konfliktidel ja pingelisel võitlusel, kuid ei lõpe alati ühe osapoole surmaga nagu tragöödias. Sageli leitakse konfliktist väljapääs, tõustakse uuele elule. · Draama on dramaatika üks põhizanritest, mis kujunes välja 18. sajandil, juhtivaks sai 19. lõpp kuni 20. algus. Draama loojad: D.Diderot, G.E.Lessing. Tunnused: · ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus · uuritakse inimeste psühholoogiat, käitumist ja ühiskonnas toimuvat
temaga elu lõpuni. elulõpuni ja saada koos palju järglasi. Saatus (mis temast Sai surma, sest tapeti Margus tappis raamatu Mari oli paaris näidendi lõpus sai?) kogemata Marguse poolt. lõpus kogemata Tiina, et Margusega ning oli hirmutada libahunte. koduperenaine. 1. Tegelassuhted. Tegelane, kellega peategelane kõneleb kõige rohkem: Tiina räägib palju Margusega. Millest nad räägivad? Üldista. Nad räägivad palju omavahelistest suhetest ja tulevikust. Kellega peategelane ei räägi/ei taha rääkida, räägib vähim? Miks? Tiina ei taha rääkida Mariga, sest too räägib välja suure saladuse ja inimesed hakkavad Tiinat halvustama.
Ta on Itaalia sõjaväes, kus tegeleb seal meditsiinitranspordiga. Kohtub seal sotlanna Catherine'ga, kellesse ta armub. Henry saab haavata ja pannakse põlve pärast haiglasse, kus armastus süveneb. Saadetakse tagasi rindele, kuid ta läheb sealt ära. Nad põgenevad Catherine'ga Sveitsi, kus nende esiklapse sünni ajal surevad nii ema kui ka laps. Lugu lõpeb traagiliselt. Raamat algab ja lõpeb halva ilmaga, kus vihma sajab. 2. Tegelassuhted: Henry Catherine: Sõjas üksteist leidnud noorpaar, nende suhe oli ideaalne näide sellest, kui raske on raske on armastus sõjaajal. Catherine tundus raamatus rohkem kiindunud või huvitatud suhtest kui Henry. Henry tahtis rohkem suhtega mängida. Catherine oli väga klammerdunud. Catherine suri Sveitsis nende esiklapse sünni ajal, samuti ka nende laps. Henry: Peategelane Henry oli klassikaline tösine mees, kes valetas enda huvides. Henry Rinaldi:
Peategelane otsis oma kohta siin elus, olla laps või võtta vastutus ja käituda kui täiskasvanud. Lõpuks jõuab Holden koju, ta tülitseb õega ja otsustab öömaja küsida vanalt tuttavalt õpetajalt. Õpetaja juurest ta põgeneb süüdistades teda homoseksuaalsuses. Holdeni õde tahab koos vennaga põgeneda, kuid vend ei lase sel juhtuda. Raamat lõppeb Holdeni sooviga saada valvuriks rukkipõllul. 2. Tegelassuhted: Holden Phoebe: Holden ja Phoebe olid õde ja vend, kes pole üksteist ammu enam näinud kuna Holden käis internaatkoolis. Phoebe oli pahane venna otsuste üle ja püüdis teda aidata. Holden oli teismeealine poiss, kes tahtis proovida ja kogeda kõike mis elul pakkuda on kui see tõid vaid pahandust. Phoebe oli hea kuulaja, kellele Holden sai kõik ära rääkida. Holden hr Spencer: Ajalooõpetaja, ainukene kes Holdenit kaitses. Spencer tegi poisile märkusi, võtku
Komöödia Tänapäeval mõistetakse komöödia all lõbusa sisuga näidendit, milles naeruvääristatakse inimeste pahesid (rumalust, argust, ahnust) või ühiskonnaa levinus negatiivseid jooni (karjerismi, võimuliialdust jm) Lydia Koidula, Eduard Vilde Draama Draamas on ühendatud koomiline ja tragöödiline eluvaatlus, kaldumata kummassegi äärmusesse. Seal uuritakse tegelaste psühholoogiat, käitumist ja ühiskonnas toimuvat. Tegelassuhted põhinevad elulistel konfliktidel ja pingelisel võitlusel, kuid ei lõpe alati ühe osalise surmaga nagu tragöödias. Henrik Ibsen, August Kitzberg, Eduard Vilde FILM 1895. detsembrikuus näitasid vennad Lumiere'id Pariisis esimest mängufilmi. 1927 - heli kasutusele võtt 1935 esimesed värvifilmid LAUL Eesti rahvalaul jaguneb kaheks: vanaks ehk regivärsiliseks ja uuek ehk riimiliseks rahvalauluks.
,,Libahunt". KOMÖÖDIA on naljamäng, kus läbi huumori naeruvääristatakse ühiskonna ja inimeste pahesid ning nõrkusi. Enamasti lõppevad õnnelikult. Moliere, Shakespeare ,,Nagu teile meeldib", Vilde ,,Pisuhänd", Kivirähk ,,Vanamehed seitsmendalt". DRAAMA on tõsieluline näidend, kus ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus, kaldumata kummassegi äärmusesse. Uuritakse tegelaste psühholoogiat, käitumist ja ühiskonnas toimuvat. Tegelassuhted põhinevad elulistel konfliktidel, sageli leitakse sellest väljapääs. Ibsen, Tsehhov ,,Kirsiaed", Vilde ,,Tabamata ime", Tammsaare ,,Kuningal on külm" jne
Barthes Temaatiline analüüs: Teema analüüs Teksti kui infoallikas (ajastu, eluolu jm) Tekst kui autoritekst (autobiograafia, omaeluloolisus) Abstraheeritud tegelikkus tekstis (akrooniad, arhetüübid, müütilisus). Narratiivne analüüs: Süžee ja faabula Süžee ja arhisüžee Motiivistik (nt aia harimise motiiv Mats Traadil) Aeg ja ruum (kronotoop) Jutustaja, jutustamisviisid Tegelassuhted ja –tüübid Poeetika analüüs: Immanentne tasandianalüüs (nii sisu kui ka vormitasandil) – analüüsitakse kõike, võib minna liiga kirjuks. Dominantne tasandianalüüs (integreeritud hierarhia, tekstisiseste ja tekstiväliste seoste kokkupuude) – millegi konkreetsema analüüs (vaadeldakse täpsemalt nt sisu, žanrit või arhetüüpi). Alguse ja lõpu seosed (raamjutustus)
9. Draama - üldmõistena näidend, kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend. Zanrina kujunes välja 18. sajandil eeskätt Denis Diderot´(1713 -1784) ja Gotthold Ephraim Lessingi (1729 -1781) loomingus. Draamas on ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus, kaldumata kummassegi äärmusesse. Uuritakse tegelaste psühholoogiat, käitumist ja ühiskonnas toimuvat. Tegelassuhted põhinevad elulistel konfliktidel ja pingelisel võitlusel, kuid ei lõpe alati ühe osapoole surmaga nagu tragöödias. Sageli leitakse konfliktist väljapääs, tõustakse uuele elule. Draamast sai näitekirjanduse juhtiv zanr 19. sajandi lõpus 20. sajandi alguses. Kuulsad draamakirjanikud on norralane Henrik Ibsen (1828 -1906), rootslane August Strindberg (1849 -1912), venelane Anton Tsehhov (1860 -1904), sakslane Bertolt Brecht (1898 -1956); eestlased
9. Draama - üldmõistena näidend, kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend. Zanrina kujunes välja 18. sajandil eeskätt Denis Diderot´(1713 -1784) ja Gotthold Ephraim Lessingi (1729 -1781) loomingus. Draamas on ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus, kaldumata kummassegi äärmusesse. Uuritakse tegelaste psühholoogiat, käitumist ja ühiskonnas toimuvat. Tegelassuhted põhinevad elulistel konfliktidel ja pingelisel võitlusel, kuid ei lõpe alati ühe osapoole surmaga nagu tragöödias. Sageli leitakse konfliktist väljapääs, tõustakse uuele elule. Draamast sai näitekirjanduse juhtiv zanr 19. sajandi lõpus 20. sajandi alguses. Kuulsad draamakirjanikud on norralane Henrik Ibsen (1828 -1906), rootslane August Strindberg (1849 -1912), venelane Anton Tsehhov (1860 -1904), sakslane Bertolt Brecht (1898 -1956); eestlased
Biograafia- elulugu Bürokraatia- Väiklane ja pealiskaudne asjaajamine ja suhtlemine. Debüüt- esmaesinemine Dialoog kahekõne Draama - üldmõistena näidend, kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend. Zanrina kujunes välja 18. sajandil. Draamas on ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus, kaldumata kummassegi äärmusesse. Uuritakse tegelaste psühholoogiat, käitumist ja ühiskonnas toimuvat. Tegelassuhted põhinevad elulistel konfliktidel ja pingelisel võitlusel, kuid ei lõpe alati ühe osapoole surmaga nagu tragöödias. Sageli leitakse konfliktist väljapääs, tõustakse uuele elule. Draamast sai näitekirjanduse juhtiv zanr 19. sajandi lõpus 20. sajandi alguses. Kuulsad draamakirjanikud on norralane Henrik Ibsen (1828 -1906), rootslane August Strindberg (1849 -1912), venelane Anton Tehhov (1860 -1904), sakslane
tõuseb kohe draamakirjanike juhtgruppi. Vetemaa näidendeid mängitakse hea eduga üle Eesti, samuti mujal NSV Liidus, Soomes, Ungaris, Tsehhoslovakkias jm. Vetemaa näidendid on mitmekihtsed, sallides eri sügavusastmega tõlgendusi ja erinevaid lavastusi. Eesti näitekirjanduses üldise vormilõtvuse taustal paistab soodsalt silma tema dramaturgiline osavus. Vetemaa ise on muigamisi draamat defineerinud kui karakterite geomeetriat aegruumis. Süzeekäigud ja tegelassuhted on läbi mõeldud ning pakuvad rohkelt üllatuslikke pöördeid ja paradokse, puänteeritud finaal laseb asju paista uues valguses. Tegelassüsteem on hoolikalt kalkuleeritud, sarnasus ja erinevussuhted joonistuvad selgesti välja. Dramaturgiat kõrvutab Vetemaa muusikateose kompositsiooniga: ... muusika ja dramaturgia on oma sisemiselt struktuurilt, oma arhitektoonikalt üsna sarnased. See sarnasus väljendub nii ülesehituses,
vaimus kangelastegusid korda saata. Don Quijote on kurva kuju rüütli algtüüp. draama üldmõistena näidend, kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend. Zanrina kujunes välja 18. sajandil eeskätt Denis Diderot' (17131784) ja Gotthold Ephraim Lessingi (17291781) loomingus. Draamas on ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus, kaldumata kummassegi äärmusesse. Uuritakse tegelaste psühholoogiat, käitumist ja ühiskonnas toimuvat. Tegelassuhted põhinevad elulistel konfliktidel ja pingelisel võitlusel, kuid ei lõpe alati ühe osapoole surmaga nagu tragöödias. Sageli leitakse konfliktist väljapääs, tõustakse uuele elule. Draamast sai näitekirjanduse juhtiv zanr 19. sajandi lõpus 20. sajandi alguses. Kuulsad draamakirjanikud on norralane Henrik Ibsen (18281906), rootslane August Strindberg (18491912), venelane Anton Tsehhov (18601904), sakslane Bertolt Brecht (18981956); eestlased
annaabi.ee 
