Napilt aastaga suudeti hävitada kahekümne aastaga loodud raamatute kirjaastamis- levitamis. ja hoiustruktuurid. Peaaegu kõik trükised, nagu ka nendega seotud inimesed võeti riikliku kontrolli alla, kirjanduse hävitamise katkestas sõda. III Saksa okupatsiooni ajal jätkus kirjanduse kõrvaldamine raamatukauplustest ja ladudest. 1941. aasta novembris ilmus Eesti raamatukauplustest ja avalikest raamatukogudest kõrvaldamisele kuuluva kirjanduse nimestik nr.1. Salajane, ainult teenistuslikuks kasutamiseks, koostajad anonüümsed. Kõrvaldatavad raamatud jaotati seitsmesse kategooriasse: 1) aastail 1917-1941 ilmunud Nõukogude Vene kirjandus, v.a. klassikud ja puhtteaduslikud tööd ilma kommunistlike kommentaarideta või sissejuhatuseta. 2) kommunistlik kirjandus igas keeles 3) inglise ja prantsuse kirjandus alates 1933 algkeeles ja tõlkeis v.a. klassikute uusväljaanded 4) Eestis kommunistide valitsemisajal 1940/41 ilmunud kirjandus v.a
See eeldab vastava organisatsioonilise struktuuri formeerimist, töötajate kohalemääramist, nende omavaheliste funktsioonide määratlemist, juhtimist ning reguleerimist. 3. halduse kontroll -avaliku administratsiooni üle teostatav järelevalve. Kontroll on funktsioon, mille sisuks on haldustegevuse ja selle tulemuste kvaliteedi kindlakstegemine. · Internne-kontroll, mida teostavad halduse enda ametiasutused ja ametnikud. See kontroll jaguneb teenistuslikuks(teostavad kõrgemalseisvad ametiasutused) ja riiklikuks järelevalveks(selle sisuks on kontroll haldustoimingute õiguspärasuse üle), ja n.n. enesekontrolliks(kujutab endast iseseisva õigussubjekti, haldusekandja sees ja tema enda ametnike või organite korraldatud kontrolli; on iseloomulik avalik-õiguslikele asutustele ja fondidele(sihtasutustele)) · Eksternne-kontroll, mida teostavad väljaspool haldusorganisatsiooni asuvad
Parrest Halduskontroll MÕISTE: Halduse kontroll on avaliku halduse üle teostatav järelevalve, mille eesmärk on haldustegevuse kvaliteedi kindlakstegemine ja vajadusel selle parandamine ning mis kujutab endast erinevate vormide ja institutsioonide ning meetodite kogumit. Liigitatakse: 1. internne ehk sisemine kontroll, mida teostavad halduse enda asutused ja ametnikud. Sellise kontrolli võib omakorda jaotada: - teenistuslikuks järelevalveks; - riiklikuks järelevalveks ja - enesekontrolliks. 2. eksternne ehk väline kontroll, mida teostavad väljaspool haldusorganisatsiooni asuvad asutused ja isikud. Selle kontrolli alaliikidena on käsitletud: - poliitilist kontrolli; - arvestuskontrolli; - õiguskantsleri järelevalvet ja - kohtukontrolli. INTERNNE KONTROLL I Teenistusliku järelevalve … kohta räägin loengus lähemalt juurde. Seondub kaudselt ka vaidemenetlusega. Vaata: 1
2) halduse huvist lähtuvalt on eesmärgiks: a. tagasiside funktsioon b. usalduse hoidmine ja kasvatamine halduse tegevuse suhtes Halduse kontrolli liigid Vastavalt sellele, kas halduse üle teostatakse kontrolli haldusorganisatsioonis sees (halduse enda poolt) või väljaspool seda, tehakse vahet sisemise ja välise kontrolli vahel. 1. Internne ehk sisemine kontroll, mida teostavad halduse enda asutused ja ametnikud. Sellise kontrolli võib omakorda jaotada: - teenistuslikuks järelevalveks; - riiklikuks järelevalveks ja - enesekontrolliks. 2. Eksternne ehk väline kontroll, mida teostavad väljaspool haldusorganisatsiooni asuvad asutused ja isikud. Selle kontrolli alaliikidena on käsitletud: - poliitilist kontrolli; - arvestuskontrolli; - õiguskantsleri järelevalvet ja - kohtukontrolli. Õiguspärasuse ja otstarbekuse kontrollil on erinev sisu ja maht. Esimesel juhul kontrollitakse
ülesande elluviimisele. See eeldab vastava organisatsioonilise struktuuri formeerimist, töötajate kohalemääramist, nende omavaheliste funktsioonide määratlemist, juhtimist ning reguleerimist. 3. halduse kontroll-avaliku administratsiooni üle teostatav järelevalve. Kontroll on funktsioon, mille sisuks on haldustegevuse ja selle tulemuste kvaliteedi kindlakstegemine. · Internne-kontroll, mida teostavad halduse enda ametiasutused ja ametnikud. See kontroll jaguneb teenistuslikuks(teostavad kõrgemalseisvad ametiasutused) ja riiklikuks järelevalveks(selle sisuks on kontroll haldustoimingute õiguspärasuse üle), ja n.n. enesekontrolliks(kujutab endast iseseisva õigussubjekti, haldusekandja sees ja tema enda ametnike või organite korraldatud kontrolli; on iseloomulik avalik-õiguslikele asutustele ja fondidele(sihtasutustele)) · Eksternne-kontroll, mida teostavad väljaspool haldusorganisatsiooni asuvad ametiasutused, ametnikud ja teised subjektid. Alaliigid:
See eeldab vastava organisatsioonilise struktuuri formeerimist, töötajate kohalemääramist, nende omavaheliste funktsioonide määratlemist, juhtimist ning reguleerimist. 3. halduse kontroll-avaliku administratsiooni üle teostatav järelevalve. Kontroll on funktsioon, mille sisuks on haldustegevuse ja selle tulemuste kvaliteedi kindlakstegemine. · Internne-kontroll, mida teostavad halduse enda ametiasutused ja ametnikud. See kontroll jaguneb teenistuslikuks(teostavad kõrgemalseisvad ametiasutused) ja riiklikuks järelevalveks(selle sisuks on kontroll haldustoimingute õiguspärasuse üle), ja n.n. enesekontrolliks(kujutab endast iseseisva õigussubjekti, haldusekandja sees ja tema enda ametnike või organite korraldatud kontrolli; on iseloomulik avalik-õiguslikele asutustele ja fondidele(sihtasutustele)) · Eksternne-kontroll, mida teostavad väljaspool haldusorganisatsiooni asuvad ametiasutused, ametnikud ja teised subjektid. Alaliigid:
kõrgemalseisvale organile. 26. juulil 1957 andis Eesti NSV Ministrite Nõukogu korralduse nr 1016-k , millega kinnitas Eesti NSV Siseministeeriumi ja Eesti NSV Vabariikliku Perekonnaseisuaktide Büroo poolt esitatud juhendi ,,Perekonnaseisuaktide registreerimise korra kohta linnade ja rajoonide perekonnaseisuaktide büroodes" (Juhend perekonnaseisuaktide registreerimise korra kohta linnade ja rajoonide perekonnaseisuaktide büroodes. Teenistuslikuks kasutamiseks. Tallinn 1957). Juhendi üheksandas osas reguleeriti perekonna- ja eesnime muutmist, kuid varasemaga võrreldes see muudatusi kaasa ei toonud. Juhendile olid lisatud nimemuutmise aktide ja tunnistuste näidised. Samas oli sätestatud lapsele perekonnanime panek perekonnaõiguslikust aspektist (juhendi punktid 31, 32, 33 ja 37). Lühidalt: abielulaps ja sellega võrdsustatu sai vanemate ühise perekonnanime või selle puudumisel vanemate
haldustoimingute vormi ja eesmärgi ignoreerimises, vaid ka see, et puuetega haldusaktidel ei saaks olla juriidilist toimet. Vastavalt sellele, kas halduse üle teostatakse kontrolli haldusorganisatsioonis eneses või väljaspool seda, tehakse vahet internse (sisemise) ja eksternse (välise) kontrolli vahel. Internne on selline kontroll, mida teostavad halduse enda ametiasutused ja ametnikud. See kontroll jaguneb omakorda teenistuslikuks ja riiklikuks järelevalveks ning nn. enesekontrolliks. Eksternset kontrolli teostavad väljaspool haldusorganisatsiooni asuvad ametiasutused, ametnikud ja teised subjektid. Eksternse kontrolli alaliikidena eristatakse poliitilist, arvestus- ja kohtulikku kontrolli. Kehtiva õiguskorra järgi kuulub siia ka õiguskantsleri teostatav kontroll. § 2. Internne kontroll 1. Teenistuslik järelevalve Teenistusliku järelevalve sisuks on kontroll, mida teostavad kõrgemalseisvad
haldustoimingute vormi ja eesmärgi ignoreerimises, vaid ka see, et puuetega haldusaktidel ei saaks olla juriidilist toimet. Vastavalt sellele, kas halduse üle teostatakse kontrolli haldusorganisatsioonis eneses või väljaspool seda, tehakse vahet internse (sisemise) ja eksternse (välise) kontrolli vahel. Internne on selline kontroll, mida teostavad halduse enda ametiasutused ja ametnikud. See kontroll jaguneb omakorda teenistuslikuks ja riiklikuks järelevalveks ning nn. enesekontrolliks. Eksternset kontrolli teostavad väljaspool haldusorganisatsiooni asuvad ametiasutused, ametnikud ja teised subjektid. Eksternse kontrolli alaliikidena eristatakse poliitilist, arvestus- ja kohtulikku kontrolli. Kehtiva õiguskorra järgi kuulub siia ka õiguskantsleri teostatav kontroll. § 2. Internne kontroll 1. Teenistuslik järelevalve Teenistusliku järelevalve sisuks on kontroll, mida teostavad kõrgemalseisvad