teadmisel kantsler. Kui teenistaja saadetakse lähetusele, on tal õigus nõuda ametiasutuselt ettemaksu lähetusega kaasnevate kulude katmiseks. Kui teenistujale ei anta avanssi võib ta lähetusest keelduda. Kulude hüvitamine Ametiasutus maksab kinni komandeeringuga seotud majutus- ja sõidukulud, mis on arvetega tõendatud. Samuti ka muud kulud, mis on seotud lähetusega. 6 Teenistuskohast lähetuskohta sõidu kulud hüvitatakse kinni sõidupileti või muu kuludokumendi alusel. Samuti hüvitatakse sõidupileti broneerimise kulud, lennujaama-, reisija- ja väljalennumaksud, kui piletil on tehtud vastav märge või on olemas vastavat kulu tõendav dokument. Majutuskulud kompenseeritakse kulu tõendava dokumendi alusel. Lähetusega seotud majutuskulu alammäär riigisisese lähetuse puhul on 200 krooni ja välislähetusel 800 krooni
käesoleva seaduse lisas 1 toodud avaliku teenistuse eetikakoodeksist ning teistest, ametiasutuse siseselt kehtestatavatest eetikakoodeksitest. Ametijuhendit võib muuta teenistuja nõusolekuta, kui ei muutu ametikoha eesmärk, põhifunktsioon(id), nõutav erialane ettevalmistus ega teenistuja palk ja ametniku ülesannete maht oluliselt ei suurene. (2) Teenistuja on kohustatud täitma teenistusse puutuvaid õigusakte ja korraldusi ning, ootamata erikorraldust, ülesandeid, mis tulenevad tema teenistuskohast 8. Teenistuskohast mittetulenevate korralduste täitmine 1) Teenistuja on kohustatud täitma vahetu ülemuse või ametiasutuse juhi ühekordseid teenistusalaseid korraldusi, mille täitmise kohustus ei tulene tema teenistuskohast, välja arvatud kui... 1) on vastuolus õigusaktidega; 2) ületab korralduse andja võimupiire; 3) nõuab tegusid, mille sooritamiseks korralduse saajal puudub õigus.
ametiasutuse siseselt kehtestatavatest eetikakoodeksitest. (11) Ametijuhendit võib muuta teenistuja nõusolekuta, kui ei muutu ametikoha eesmärk, põhifunktsioon(id), nõutav erialane ettevalmistus ega teenistuja palk ja ametniku ülesannete maht oluliselt ei suurene. (2) Teenistuja on kohustatud täitma teenistusse puutuvaid õigusakte ja korraldusi ning, ootamata erikorraldust, ülesandeid, mis tulenevad tema teenistuskohast, välja arvatud käesoleva seaduse §-de 62 1. lõikes ja 63 1. lõikes loetletud juhtudel. 8. Teenistuskohast mittetulenevate korralduste täitmine 1) Teenistuja on kohustatud täitma vahetu ülemuse või ametiasutuse juhi ühekordseid teenistusalaseid korraldusi, mille täitmise kohustus ei tulene tema teenistuskohast, välja arvatud 1) on vastuolus õigusaktidega; 2) ületab korralduse andja võimupiire; 3) nõuab tegusid, mille sooritamiseks korralduse saajal puudub õigus.
võ õ rkeelte valdamise eest., õ ppepuhkus tö ö alaseks enesetä iendamiseks, puhkusetoetus, õ igus sõ idukulude hü vitamisele jne. Kohustused – • teenistuskohustusi tuleb täita õigeaegselt, täpselt, kohusetundlikult, otstarbekalt, omakasupüüdmatult. • Teenistuskohustused on ette määratud määruste, otsuste ning seadustega. • Teenistuja on kohustatud täitma ka teenistuskohast mitte tulenevaid kohustusi, va erijuhtudel (vastuolus õigusaktidega, nõuavad tegusid, milleks pole tegelt õigus, ül andja ei suuda ise ka seda teha). • Teenistuja on kohustatud enne puhkusele minekut, aga ka ametivabastamist pöörduma määratud isiku poole, kes ajab asja ja et talle saaks üle anda usaldatud vara. • See isik on kohustatud ajada asja ja vastu võtma vara. Riigiteenistuja
Pärast isa surma jäi CRJ 8-liikmelise perekonna ainsaks toitjaks ja raske olukord jätkus Jamburgis. Narva pastor K. Hunnius suhtus algul Jakobsonisse heatahtlikult, ent muutus varsti vaenulikuks, vist aimu saades noore pedagoogi mõisa-ja kirikuvastasest meelsusest. Pastor ei maksnud enam talle palka, tekitades suures pere toidupuudust. Ükskord söödi terve nädal keedetud ube. Seepärast tüdines Jakobson oma teenistuskohast ja hakkas võimalust otsima Peterburi pääsemiseks. 2 Pedagoogina ja kirjamehena Peterburis (1864-1871) 11 Aastast 1864 töötas CRJ kooli- ja koduõpetajana Peterburis. Ta liitus seal Peterburi patriootidega. Sellest ajast peale sai temast baltisaksa mõisnike võimu ja pärisorjusliku ühiskonna vastu võitleja. CRJist sai Peterburi 1
raskusest ja ulatuvad kuni kaheteistaastase vangistuseni. Kaitseväeteenistusalased süüteod (KarS §-d 431–450) eeldavad erilise isikutunnusega subjekti. Nende toimepanemise eest karistatakse isikut, kes on tegevteenistuses kaitsejõududes või kes viibib reservväelasena õppekogunemisel. Sellisteks süütegudeks on näiteks keeldumine käsu täitmisest ja käsu täitmata jätmine, omavoliline lahkumine väeosast või muust teenistuskohast, kui äraolek on kestnud üle kolme päeva, väejooks, kaitseteenistusest kõrvalehoidmine, võimu kuritarvitamine, teenistusalane lohakus. Kaitseteenistusalase kuriteo eest on võimaliku karistusena ette nähtud ainult vangistus. Karistused karmistuvad, kui süütegu on toime pandud erakorralise või sõjaseisukorra ajal, ulatudes siis kuni viieteistaastase vangistuseni. Küsimusi enesekontrolliks 1. Kuidas sõnastatakse süütegu karistusseadustikus? 2
toetuse saaja esitatud eksliku teabe tõttu. (7) Ajateenija toetust ja reservväelasele õppekogunemisel osalemise aja eest makstavat toetust ei maksta aja eest, mille jooksul ajateenija või reservväelane: 1) oli omavoliliselt ajateenistuskohast või õppekogunemise toimumise kohast lahkunud; 2) kandis distsiplinaararesti. (8) Asendusteenistuja toetust ei maksta aja eest, mille jooksul asendusteenistuja oli omavoliliselt teenistuskohast lahkunud. § 5. Ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse ulatus ja maksmise kord (1) Ajateenija või asendusteenistuja lapse toetuse suurus on 50 eurot kuus. (2) Ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse saamiseks tuleb Sotsiaalkindlustusametile esitada perehüvitiste seaduse § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses ettenähtud andmed. (3) Ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse väljamaksmisele kohaldatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatut. 8
on varem sellise teo eest karistatud, alarmsõiduki tähistuse ebaseaduslik kasutamine jms süüteod. Kaitseteenistusalased süüteod eeldavad erisubjekti, nende toimepanemise eest karistatakse isikut, kes on tegevteenistuses kaitsejõududes või viibib reservväelasena õppekogunemisel. Sellisteks süütegudeks on nt keeldumine käsu täitmisest ja käsu täitmata jätmine, omavoliline lahkumine väeosast või muust teenistuskohast, kui äraolek on kestnud üle kolme päeva, väejooks, kaitseteenistusest kõrvalehoidmine, võimu kuritarvitamine, teenistusalane lohakus. ÕPI MÕNUGA!!! 107
annaabi.ee 
