.......................................................9 1.3.Riidepoe New Yorker teenindusliku mõttelaadi analüüs............................................10 2.Üldistav hinnang eesti teeninduskultuurile........................................................................11 SISSEJUHATUS Teadliku külastajana teenindusettevõttes. Selle töö eesmärgiks on välja selgitada ja võrrelda kahe riidekaupluse teeninduskogemusi. Selgitades välja kas nendes ettevõtetes kasutatakse teeninduslikku mõttelaadi või mitteteenindusliku mõttelaadi ning kirjeldada seda selle kohase sõnavaraga. Anda hinnang teenindusettevõtete mõttekultuuri põhimõtetele ning pakkuda lahendusi selle parendamiseks. Töö teises osas kirjeldatakse ka Eesti üldist teenindusolukorda ning tehakse ettepanekuid selle parendamiseks. Töö valmib praktilise uuringuna kahes ettevõttes, milleks on ühes kaubanduskeskuses asuvad kaks erinevat riiete poodi
portaali kohal, mille taustaks oli ümmarguse roosaken. Pilastrite vahel neelasid valgust pallaadilikku motiivi kasutavad aknad. Karniiside alt leidsime ümarkaarfriisid, mis kiriku viilu osas olid oskuslikult petiknissideks üle viidud. 2.3 Interjöör Terrakotatehnikas sisekujundus oli tehtud akadeemik D. Jenseni eskiiside järgi. Interjöörist leidsime piirdega astmelise altari, mille paremas servas oli puidust voolitud kantsel. Altari külgedele jäid veel teeninduslikku otstarvet omanud ruumid. Lääneküljel oli ka eraldi sissekäik ning sisseehitatud trepist pääsesime käärkambrisse. Saalis oli kaks suurt kullatud kroonlühtrit, mis valmisid spetsiaalselt pühakoja tarvis ja lisaks veel vanad lühtrid, mis olid ka kasutusel. Teise korruse tasandil ulatus kolmest küljest kiriku keskossa välja postidele toetuv kahekorruseline kooriosa, kuhu viisid kaks kolmeosalist treppi. Ülemisel korrusel oli ka
1. Klient on ,,näota" indiviid, olevus 2. Olen vahendikeskne. Prioriteediks on vahend 3. Reageerin kliendi nõudmisel Teenindusliku ja mitteteenindusliku mõttekultuuri tunnused Teenindusmõttelaad 4. Esindan oma organisatsiooni 5. Lähtun tervikprintsiibist 6. Lähtun kliendi mugavusest 7. Pean kohustust teenindada normiks 8. Vastutan oma sõnade, tegude, käitumise ja lubaduste eest 9. Pean lahenduste pakkumist veaolukorras paratamatuks 10. Pean teeninduslikku pakkumist põhikohustuseks (aktiivne teenindamine) 11. Kohtlen kõiki kliente võrdselt hästi 12. Usaldan kliente 13. Teenindan peremehetundega 14. Püüan alati jõuda veaolukordade tekkepõhjusteni 15. Austan konkurentsi Mittetulunduslik mõttelaad 4. Esindan iseennast 5. Lähtun detailidest 6. Lähtun iseenda mugavustest 7. Ma ei pea kohustust teenindada oluliseks, piisab tööl olemisest 8. Ma ei pea personaalset vastutamist oluliseks 9
normiks teenindada oluliseks, piisab tööl olemisest 8. Vastutan oma sõnade, 8. Ma ei pea personaalset tegude, käitumise ja lubaduste vastutamist oluliseks eest 9. Pean lahenduste pakkumist 9. Ma ei pea lahenduste veaolukorras paratamatuseks pakkumist veaolukorras vajalikuks 10. Pean teeninduslikku 10. Annan vaid seda, mida pakkumist põhikohustuseks klient küsib (passiivne (aktiivne teenindamine) tegutsemine) 11. Kohtlen kõiki kliente 11. Kohtlen kliente ebavõrdselt võrdselt hästi 12. Usaldan kliente 12. Umbusaldan kliente 3. Klienditeenindaja isikuomadused ja teenindaja roll Igas ettevõttes on kriteeriumid, milline see hea töötaja just on. On ameteid,
eluviisiks ja igaühe üheks kõige tähtsamaks väärtuseks. Teeninduskultuur mõjutab kõiki inimesi, teenindustöötajate väär otsus või hoolimatu suhtumine võib põhjustada meeleheidet, lootusetust, depressiooni, stressi, väärtegusid jne. Teeninduslikku mõttekultuuri iseloomustab eelkõige see, et teeninduses välistatakse olukordi, kus klient pannakse teenindaja käitumisest tulenevasse sõltuvusse ehk sundolukorda, võttes seega kliendilt vabaduse. (Tooman 2003:8-11). H. Tooman TARTU ÜLIKOOLI PÄRNU KOLLEDŽ Turismiosakond Allikas: Tooman, H. (2003)
Kaupluste külastamist tuleb tänapäeval käsitleda kui ühte vaba aja veetmise vormi. Paljud perekonnad kulutavad laupäeval või pühapäeval ostukeskustes palju aega, otsides uusi elamusi, meelelahutust ja osturõõmu. Seepärast tuleb müügitegevuse arendamisel eristada kolme tasandit. Vaegkaubandus, kus kõige tähtsamaks peetakse kauba olemasolu. Müügiinterjööri ja -kvaliteeti ei tähtsustata. Normaalkaubandus, kus hakatakse tähtsustama toote pakkumise teeninduslikku külge, sest ainuüksi toote olemasolu ei taga veel tarbija rahulolu ja sellest tulenevaid kordusoste. Enamik Eesti kaubandusettevõtteid tegutseb sellel tasandil. Elamuskaubandus, kus tarbijale pakutakse lisaks täiuslikule kaubavalikule ja kõrgele teeninduskvaliteedile ka elamusküllast kaubanduskeskkonda. 5.3. Keskkonna mõjurid Majanduslikud mõjurid Majanduslikest mõjuritest üheks olulisemaks on ostujõud. Ostujõud näitab raha suhtelist
Stardiabi saab taotleda kuni 50 töötajaga ettevõtted ja FIE-d, kelle registreerimisest on möödas 1 aasta. Taotlejal ei tohi olla maksuvõlgasid ja tema suhtes ei või olla algatatud pankrotimenetlust. Eelistatakse valdkondi: tootmine ja kohaliku toorme väärtustamisega seotud projektid, nais-ettevõtete projektid, turismiteenuse arendamise projektid Stardiabi võib taotleda ainult konkreetse äriplaaniga põhjendatud kulude katteks: 1. Investeeringuteks (masinate jm tööstuslikku või teeninduslikku laadi põhivara soetamiseks) 2. Tootmis/teenindushoonete renoveerimiseks või euronõuetega vastavusse viimiseks 3. Kontoritehnika ja mootorsõidukite korral toetatakse nende liisimist. Starditoetus on jaotatud kaheks erineva suunitlusega toetuseks: 1. Kasvutoetus – see on mõeldud kiiret arengut planeeriva ettevõtte käivitamiseks. Eesmärk on toetada eksportivate elujõuliste alustavate ettevõtete loomist ja arengut. Toetuse maksimaalne suurus on 160 000
Stardiabi saab taotleda kuni 50 töötajaga ettevõtted ja FIE-d, kelle registreerimisest on möödas 1 aasta. Taotlejal ei tohi olla maksuvõlgasid ja tema suhtes ei või olla algatatud pankrotimenetlust. Eelistatakse valdkondi: tootmine ja kohaliku toorme väärtustamisega seotud projektid, nais-ettevõtete projektid, turismiteenuse arendamise projektid Stardiabi võib taotleda ainult konkreetse äriplaaniga põhjendatud kulude katteks: 1. Investeeringuteks (masinate jm tööstuslikku või teeninduslikku laadi põhivara soetamiseks) 2. Tootmis/teenindushoonete renoveerimiseks või euronõuetega vastavusse viimiseks 3. Kontoritehnika ja mootorsõidukite korral toetatakse nende liisimist. Starditoetus on jaotatud kaheks erineva suunitlusega toetuseks: 1. Kasvutoetus see on mõeldud kiiret arengut planeeriva ettevõtte käivitamiseks. Eesmärk on toetada eksportivate elujõuliste alustavate ettevõtete loomist ja arengut. Toetuse maksimaalne suurus on 160 000
annaabi.ee 
