Tungaltera. Ta on õige mürgine taim ning on apteekes tarvitusel. Tungaltera. Ta on mürgine taim ja arstirohu sedeliga apteekides müüdav. Arstirohuks: Tunkeltera, ’tungaltera’, naiste suure verejooksu puhul tarvitati tunkeltera pulbrit, aitab. Sisemiste haiguste vastu tarvitati ka tungalteri. Sisemiste haiguste vastu söödi tungalteri. Arstirohtude valmistamiseks tarvitatakse ka ubalehti, tedremarana juuri, köömneid, piparmünte, kadakamarju, tungalteri, kalmusejuuri, linaseemneid, tille, kuslapuu lehte, tammekoori, õune, raudrohtu, türgi pipra kaune, venheni terasid, koirohtu, rabarberijuuri, kanepiseemneid, karukolla eosed ja nii edasi. KOKKUVÕTE Tunglatera on haigus, mis põhjustab tungalteratoksikoosi.Tungalteratoksikoosi saavad loomad aga ka inimene kõige sagedamini tungaltera (Claviceps purpurea) sisaldava jahu, kliide jne. söömisel
· Ilmastikust Taimeosade ainesisaldused · Alkaloide (teatud kontsentratsioonis kahjulikud ained) sisaldavad rohkem taimede õied, seemned, koor ja juured. Seega nt. liilialiste suguk. kuuluvate taimede sibulaid ja noori lehti korjata kevadel · Eeterlikke õlisid sisaldavad peamiselt taime õied ja seemned (koguda suvel ja sügisel) Taimeosade ainesisaldused · Toimeaineid sisaldavaid juuri, mugulaid ja koort koguda sügisel (nt. tedremarana ja võilille juuri) Taimede korjamine · Korjata hea (tugeva) kasvuga terveid taim · Päikesepaisteline ilm · Korjata hommikul peale kaste kuivamist Taimeekstraktide valmistamine Töötlemise viisist sõltuvalt võib saada: kääritisi, leotisi, tõmmiseid ja keediseid Rusikareegel: · 10 liitri vee kohta 1-2 kg tooreid taimi või 150 200 g taimepulbrit Külma vee leotis · Pange värskelt peenestatud toored taimed 12 14 tunniks
(peamiselt valget hanemaltsa), jänesekapsaid, heinputke varsi, metsharak putkesid, tõlkjaid, kanakoolet, põldosja kevadvarsi, iminõgest, takjaid, paiselehte, harilikku kikkaputke, siberi karuputke, pilliroo noort vart, võililli, merikapsast, orasheina juurt, köömne varsi ja lehti, paiselehti, verevat kukeharja,kuuse- ja männikasve ja villpea vart. Lisaks on söödud ja pandud leivataignasse täiteks luigelille, kõõluslehe,kollase vesikupu, väikese vesiroosi, hundinuia, sõnajala, tedremarana, võilille ja soovõha lihakaid risoome ja juurikaid, neid eelnevalt kuivatades ja peenestades. Männi- ja kuusepuudelt onkogutud mähka, mida on kuivatatud ningpeenestatud. Veel on taigna hulka pandud ohaka, varsakabja, nõgese, mustasõstra, humala, paju, sammalde ja naadi lehti ja heinapepresid ning samblikestpõdrasamblikku ja islandi käokõrva. Salatitaimedeks sobivad metsikutest taimedest valge ristik, harilik kirikakar,harilik nurmenukk, metsharakputk, harilik
(peamiselt valget hanemaltsa), jänesekapsaid, heinputke varsi, metsharak putkesid, tõlkjaid, kanakoolet, põldosja kevadvarsi, iminõgest, takjaid, paiselehte, harilikku kikkaputke, siberi karuputke, pilliroo noort vart, võililli, merikapsast, orasheina juurt, köömne varsi ja lehti, paiselehti, verevat kukeharja,kuuse- ja männikasve ja villpea vart. Lisaks on söödud ja pandud leivataignasse täiteks luigelille, kõõluslehe,kollase vesikupu, väikese vesiroosi, hundinuia, sõnajala, tedremarana, võilille ja soovõha lihakaid risoome ja juurikaid, neid eelnevalt kuivatades ja peenestades. Männi- ja kuusepuudelt onkogutud mähka, mida on kuivatatud ningpeenestatud. Veel on taigna hulka pandud ohaka, varsakabja, nõgese, mustasõstra, humala, paju, sammalde ja naadi lehti ja heinapepresid ning samblikestpõdrasamblikku ja islandi käokõrva. Salatitaimedeks sobivad metsikutest taimedest valge ristik, harilik kirikakar,harilik nurmenukk, metsharakputk, harilik
Kasutatakse enamasti karjamaana. Saagikus on madal ja seetõttu on palurohumaade majanduslik väärtus ka väikene. Palurohumaad jaotatakse kuivadeks ja niisketeks. Kuivad palurohumaadel on sagedamad taimekooslused lamba-aruheina jussheina, hariliku kasteheina punase aruheina, maarjaheina ning võnkvarre kooslused. Niisked palurohumaad on levinud gleistunud (pseudoleetunud) kahkjatel muldadel. Sagedamini leidub hirsstarna hariliku tarna ning tedremarana luht- kastevarre kooslust. Moodustavad ülemineku palu- ja soostunud rohumaade vahel. Pärisarurohumaad Kuivad ja parasniisked rohumaad enamasti karbonaatsetel muldadel, aga ka mitmesugustel gleistunud leetjatel muldadel. Tekkinud salumetsade ning laane- või palumetsade asemele. Varasemal ajal olid pärisarurohumaad enamasti hõredamad või tihedamad puisniidud, nüüdisajal on paljud pärisarurohumaad kujunenud kultuurniitude või põldude asemele. Jaotatakse kuivadeks ja niisketeks
mis kuulub inimkonna esimeste alkohoolsete jookide nimetusse. Keskajal valmistati mõdu järgmiselt. Ühele osale meele lisati kaheksa kuni kaksteist osa vett ja saadud segu kuumutati nõrgal tulel. Jahtunud vedelik valati tavaliselt vaati ja mõne aja möödudes algas pärmide mõjul selle intensiivne käärimine. Kui vahtu joogile enam ei kogunenud, lisati valmivale joogile erinevaid maitseaineid (safran, humal, kaneel, ingver, kardemon, kalgani- või tedremarana juured, muskaat, rumm jne) ning mõdu jäeti vaatidesse mitmeks kuuks laagerduma. Mõdu maksimaalne kangus võis olla 12...14% alkoholi, sest suurema alkoholisisalduse korral pärmseened lihtsalt hukkusid. Mõdu valmistamise tehnoloogia Katlas kuumutatakse vett, lisatakse mett, segu segatakse ühtlase konsistentsi saavutamiseni Pinnalt eemaldatakse vaha ja muud sodi Suhkrut lisatakse suhkrusiirupina, peale seda lisatakse natuke vett juurde ja 40% humalaid
lisest seisukohast siiski järgmisi tunnuste tüüpe. 4.1.1. Kvantitatiivsed tunnused - sellised arvtunnused, mille väärtust võime mõõta või loendada (saba pikkus, kroonlehtede arv, munade koorumise aeg päevades pärast viljastamist, jne.). Eristatakse meetrilisi (mõõdeta- vaid) tunnuseid (näit. pikkus sentimeetrites) ja meristilisi ehk diskreet- seid (neid väljendatakse enamasti ikka täisarvuliselt või kindla interval- liga). Diskreetsed tunnused on omakorda loendatavad (näit. tedremarana kroonlehtede või karu jalgade arv) või astakulised ehk intervall-tunnused (näit. taime õitseaeg juuni 1.; 2.; 3. dekaadil). 4.1.2. Kvalitatiivsed tunnused - sellised, mida me (muundamata) ei saa arvudes väljendada. Need võivad olla ordineeritud ehk järjestatavad (näit. kerajas--ellipsoidne--silinderjas; väike--keskmine--suur) või ordineerimata ehk järjestamata (näit. sinine, kollane, pruun, purpurne - neid värvusi ei
annaabi.ee 
