Reaalsus pole tema lavastuses terviklik ja usaldatav, vaid ebakindel ning muutlik. Mati Undi tuntumad lavastused on: M. Unt ,,Vaimude tund Jannseni tänaval", W. Gombrowicz ,,Laulatus", M. Bulgakov ,,Meister ja Margarita", A. Kivirähk ,,Romeo ja Julia" 2. NÜÜDISTEATER 1990ndate teisel poolel muutus ühiskonnas valdavaks rahulikum arengurütm. Võeti suund ühinemisele Euroopa Liiduga, mis sai teoks 2004. aastal. Piirid on avanenud, reisivad nii teatrid kui teatritegijad. Eestis töötab arvukalt külalislavastajaid ja toimub rahvusvahelisi festivale. Viimasest olulisim on 1990. aastal alguse saanud avangardteatri festival ,,Baltoscandal", mida peetakse Rakveres. Eesti nüüdisteater suhtleb aktiivselt muu maailma teatriga. 2.1 TEATER JA ÜHISKOND Nüüdisteatrit on mõjutanud hüpe tehnoloogias. Paljudes teatrites on kasutusele võetud moodne heli- ja valgustehnika, mis lubab luua uhkeid lavaefekte. Arvuti- ja videotehnika on
Koidula teatrialane tegevus piirdub eelpool nimetatud kolme lavastusega. Arvuliselt ja ajaliselt pole seda kuigi palju, kuid sisuline maht on märksa suurem. Ühteaeg habras ja mehine isamaalaulik süütas oma töö, vaimu ning sõnaga teatritule, Koidula oli teatrialgataja. Ta rajas oma kolme lavastusega kindla eesmärgi, laadi ja sõnaga teatri. Õigustatult nimetame seda Koidula teatriks, mille jõud pole niivõrd süütamises, kuivõrd sellest, et tuli jäi ilusti põlema. K. Kast ,,Teatritegijad, algatajad" lk 35-45 20 Lydia Koidula memoriaalmuuseum Pärnu Muuseumile(mille filiaal on Lydia Koidula memoriaalmuuseum) pani aluse 1896. aastal asutatud baltisakslastest ajaloohuviliste linnakodanike ühendus Pärnu Muinasuurimise Selts (Pernauer Alterthumforschende Gesellschaft).Seltsi eesmärgiks oli kohaliku ajaloo uurimine ja talletamine.Nii
ajaliselt pole seda kuigi palju, kuid sisuline maht on märksa suurem. Ühteaeg habras ja mehine isamaalaulik süütas oma töö, vaimu ning sõnaga teatritule, Koidula oli teatrialgataja. Ta rajas oma kolme lavastusega kindla eesmärgi, laadi ja sõnaga teatri. Õigustatult nimetame seda Koidula teatriks, mille jõud 13 pole niivõrd süütamises, kuivõrd sellest, et tuli jäi ilusti põlema. 1) K. Kast ,,Teatritegijad, algatajad" lk 35-45 24 Lydia Koidula memoriaalmuuseum Pärnu Muuseumile(mille filiaal on Lydia Koidula memoriaalmuuseum) pani aluse 1896. aastal asutatud baltisakslastest ajaloohuviliste linnakodanike ühendus Pärnu Muinasuurimise Selts (Pernauer Alterthumforschende Gesellschaft).Seltsi eesmärgiks oli kohaliku ajaloo uurimine ja talletamine.Nii
Konstantin Stanislavski, Bertolt Brecht, · K. Stanislavski - näitleja loomepsühholoogia · B. Brecht · P. Brook · J. Grotowsky · 4. Kuidas teatrit defineeritakse (teater kui koht, institutsioon, käitumisvorm, kunstiala) Koht: Teater kui koht, ehk maja, kus teatrit tehakse, etendusi mängitakse. Institutsioon: sõna-, muusika-, tantsulavastusi esitav kunstiasutus. Kindel sotsiaalne organisatsioon, mida teatritegijad vajavad, et majanduslikult hakkama saada ja et teater kui kollektiivne kunstiala toimiks kindlate reeglite järgi, mis soodustaksid loomingulist tegevust. Käitumisvorm: niiöelda mäng, vemp, teesklus igapäeveelus. Kunstiala: tegeleb visuaalsete, liikuvate kujundite loomisega 5. Defineerige mõisted mõisted näidend, etendus, lavastus. Näidend on teatris esitamiseks mõeldud dialoogiline tekst. Kõik näidendid kokku moodustavad näitekirjanduse ehk draamakirjanduse ehk dramaatika.
Enne murrangut 1950. aastad: - näitekirjandus üsna heal järjel - komöödia hääbus (naer on kahtlane) - proosapärased näidendid (palju tegelasi ja tegevusliine) - teatrite seis on kehv 1950. – 1960. aastatel hakkas rahvas taas teatris käima: - oodati realistlikku kaasaja kajastamist - sooviti tegelastega samastuda Murrang 60.aastate lõpus - murrang sai alguse lavastustest, see andis tõuke ka näitekirjanduse enda arengule: *teatritegijad käisid tekstidega vabalt ringi *märksõnad: müüt, mäng, rituaal - eestvedajaiks Vanemuise noored lavastajad ja näitlejad Metafoorne draama (1960dad) - näidendite maailm ei peegelda tegelikkust, vaid toetuvad müütidele ja muinasjuttudele, vabale fantaasiale: *õitseaeg lühike, kuid väga huvitav *sarnasus Euroopa absurditeatriga Paul-Erik Rummo „Tuhkatriinumäng“ - Hermaküla lavastas selle, see on Eesti teatriuuenduse tähiseks
8) Manfred Pfister 9) Erika Fischer-Lichte 10) Hans-Thies Lehmann 11) Willmar Sauter 4. Kuidas teatrit defineeritakse (teater kui koht, institutsioon, käitumisvorm, kunstiala) Teater kui koht- Teatriruum jaguneb LAVAKS ja SAALIKS ehk etendajate ja vaatajate alaks. Ruumi organiseerimise viisid on muutuvad. Teater kui institutsioon- läbi aegade on teater olnud ilmselt kõige institutsioonilisem kunstiala. Teatri- institutsioon on kindel sotsiaalne organisatsioon, mida teatritegijad vajavad, et majanduslikult hakkama saada ja et teater kui kollektiivne kunstiala toimiks kindlate reeglite järgi, mis soodustaksid loomingulist tegevust. Teatrid jagunevad kaheks, lähtuvalt sellest, kes teatrit haldab ja rahastab: 1) riigi- ja munitsipaalteatrid (riik); 2) erateatrid (üksikisikud, grupid, korporatsioonid). See institutsiooniline jaotus puudutab eelkõige teatrite majandamist ning ütleb vähe kunstiliste eesmärkide kohta
valgus langes ülalt, näitlemisstiil näitlejad nukulikud, ei jätnud elulähedast muljet. Lavastust saatis edu. Poe lõi oma teatri loominguteater. Avati 1893 oktoobris, oli kuni 1929 aastani. Kindlad esteetilised sihid, enne etendust tutvustav ettekanne, lavale toodi mitteprantsuse autoreid, Ibsen, Hautmann, Wilde. Eesmärgiks avastada noorte prantsuse autorite loomingut. Programm seisnes selles, et kunstiteos tähtsaim; etendusel ei ole sõnumikandja roll. Positsioonis naturalismiga; teatritegijad leidsid, et naturalism vaid teatritegevust kordav, see polnud sümbolistidele meelejärele. Lavastusstiil oli isikupärane ja uudne. Poe vähendas lavakujunduse hädavajalikuni; minimalism, sisemine maailm, mida väljendati, ei vajanud konkreetset kohta, sama kostüümide puhul. Mitteindividuaalsed stiliseeritud tegelased, astatud kunstlikku maailma. Lavamaailmal ähvardav iseloom, vahendas üksindust, surmalemääratlust, maalikunsti roll suur,
kuritegevus, inimmonstrumid: ,,Dr Caligari kabinet" (1919), ,,Dr Mabuse" (1922), ,,Der Golem". Maailma meeletuse ja vägivaldsuse ning moraalse allakäigu kirjeldamine: 1. F. W. Murnau ,,Nosferatu" (1922). 2. Friz Lang ,,Metropolis" (1926), ,,Mörder unter uns" (1931): lapse mõrv. Totalitarismi ennustus. 1940'te USA ,,musta filmi" arendaja. 3. G. W. Pabst ,,Pandora laegas" (1928). ,,Sinine ingel" (1930): Marlene Dietrich. Olulised kino ja teatritegijad lahkuvad Saksamaalt 1933 aastast. 1920'te vastuolulisuse ja ,,keeva" Berliini kaasaja kirjeldus ilukirjanduses: Alfred Döblini slummiromaan: ,,Berlin Alexanderplatz" (1929). Autor oli juut, sotsialist ja närviarst ning ekspressionismi oluline arendaja kirjanduses, kes pidi lahkuma 1933 aastal. Teaduse suured saavutused: 1918-1933 Saksamaa teadlased said suurel hulgal Nobeli preemiaid: mh 2 arstiteaduses, 5 füüsika, 8 keemia jne. Saksamaa oli 1920'tel maailma juhtiv teadusriik.
annaabi.ee 
