esitati kostümeeritult ja teatud dekoratsiooni taustal ning vastuvõtt oli hea.1870 .a kevadel kolis ,,Vanemuine'' aga uude majja, kus oli suurem saal. Lydia Koidula otsustas siis tähistada seltsi viiendat aastapäeva teatrietendusega. Teatrimõtte realiseerimiseks tuli Koidulal endal nii muretseda repertuaar kui ka lavastada.24 .juunil 1870 esietendus ,,Vanemuises'' Koidula lavastuses teatrimäng ,,Saremaa onnopoeg''(,,Saaremaa onupoeg''),millega pandi alus rahvuslikule teatritegevusele. Koidula oli saksa näitekirjaniku T.Körneri värssjandi alusel loonud olustikulise rahvatüki Eesti oludest, rõhutades seejuures eriti armastusabielu olulist ning hariduse vajalikkust. Koidula lisatud laulud-kupleed ning kaasaja kooliolude kriitika väärtustasid märgatavalt T.Körneri jantlikku kosjalugu. Esikteose ja selle lavastuse erakordselt hea vastuvõtt tiivustas Koidulat ning juba sama aasta sügisel tõi ta lavale oma uue näidendi komöödia ,,Marret ja Mina ehk Kosja-kassed''
truu, kindla emarinna naal! Mõnd kallist südant kaotasin, mis järel nuttes leinasin, aeg andis teist mul tagasi: ei emasüdant- iialgi! Tema esimene näidend oli "Saaremaa onupoeg", mille ta kirjutas 1870. aastal ja mis etendus "Vanemuises." Sellega pani ta aluse rahvuslikule teatritegevusele, eesti teatri sünnile. Teine kuulsam näidend oli "Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola." See oli anekdootlik lugu tegelikkusest. Seda on mängitud veel tänapäevalgi. Sellest on tehtud telelavastus. 1880. aastal kirjutas ta näidendi "Kosjaviinad ehk kuidas Tapiku pere laulupidule sai." See pidi lavastuma III üldlaulupeol, aga laulupeo korraldustoimkonna tahtel see keelati. Näidendi esmalavastus tomus hoopiski "Endla" teatris 1953. aastal. KOKKUVÕTE
Seal oli palju käsikirju, millest kokku sai üks Koidula raamatukogu. Koidula ümbermatmine toimus aastal 1949. Selle auks korraldati 11. augustil Estonia kontsertsaalis mälestusaktus. Teatrimõtte realiseerimiseks tuli Koidulal endal nii muretseda repertuaar kui ka lavastada.24 .juunil 1870 esietendus ,,Vanemuises'' Koidula lavastuses teatrimäng ,,Saremaa onnopoeg''(,,Saaremaa onupoeg''),millega pandi alus rahvuslikule teatritegevusele. Koidula oli saksa näitekirjaniku T.Körneri värssjandi alusel loonud olustikulise rahvatüki Eesti oludest, rõhutades seejuures eriti armastusabielu olulist ning hariduse vajalikkust. 3.juunil 1871. a esietendus ,,Vanemuise'' seltsis Koidula lavastuses tema algupärane komöödia ,,Säärane mulk ehk Sadda wakka solatango''. Suhted teiste rahvuslike tegelastega On teada, et Lydia Koidulat on huvitanud Fr.R.Kreutzwaldi looming. Algul, et
Maja taastati 1947.aastal. Teater sai uue nime ENSV Riiklik Akadeemiline Ooperi- ja Balletiteater alates 1950.aastast. EESTI MUUSIKATEATRI EELKÄIJAD 1784. aastal rajas August Friedrich Ferdinand von Kotzebue (3.mai 1761 23.märts 1819) "Saksa Asjaarmastajate Teatri" (Revaler Liebhaber Theater), mis algul andis etendusi Suurgiidi hoones. Teater avati 8.detsembril esietendusega "Die beiden Zauberer". August von Kotzebue pani aluse regulaarsele teatritegevusele Tallinnas ja tõi lavale eesti keele. Kirjutas üle 200 lavateksti, nii komöödiaid kui tõsidraamasid. Tallinnas valmis mitmeid näidendeid ja melodraama "Menschenhass und Reue" (1789) millega Kotzebue sai tuntuks. Tema eesti- ja saksakeelses rahvatükis "Isalik ootus" ("Die väterliche Erwartung. Eine ländliche Familien Scene in Esthland mit untermischten Gesängen") oli teatrietendusel ka eestlasi. Muusika kirjutas Tallinna Gümnaasiumi filosoofia ja
kostümeeritult ja teatud dekoratsiooni taustal ning vastuvõtt oli hea.1870 .a kevadel kolis ,,Vanemuine'' aga uude majja, kus oli suurem saal. Lydia Koidula otsustas siis tähistada seltsi viiendat aastapäeva teatrietendusega. Teatrimõtte realiseerimiseks tuli Koidulal endal nii muretseda repertuaar kui ka lavastada.24 .juunil 1870 esietendus ,,Vanemuises'' Koidula lavastuses teatrimäng ,,Saremaa onnopoeg''(,,Saaremaa onupoeg''),millega pandi alus rahvuslikule teatritegevusele. Koidula oli saksa näitekirjaniku T.Körneri värssjandi alusel loonud olustikulise rahvatüki Eesti oludest, rõhutades seejuures eriti armastusabielu olulist ning hariduse vajalikkust. Koidula lisatud laulud-kupleed ning kaasaja kooliolude kriitika väärtustasid märgatavalt T.Körneri jantlikku kosjalugu. Esikteose ja selle lavastuse erakordselt hea vastuvõtt tiivustas Koidulat ning juba sama aasta sügisel tõi ta lavale oma uue näidendi komöödia ,,Marret ja Mina ehk Kosja-kassed''
kostümeeritult ja teatud dekoratsiooni taustal ning vastuvõtt oli hea.1870 .a kevadel kolis ,,Vanemuine'' aga uude majja, kus oli suurem saal. Lydia Koidula otsustas siis tähistada seltsi viiendat aastapäeva teatrietendusega. Teatrimõtte realiseerimiseks tuli Koidulal endal nii muretseda repertuaar kui ka lavastada.24 .juunil 1870 esietendus ,,Vanemuises'' Koidula lavastuses teatrimäng ,,Saremaa onnopoeg''(,,Saaremaa onupoeg''),millega pandi alus rahvuslikule teatritegevusele. Koidula oli saksa näitekirjaniku T.Körneri värssjandi alusel loonud olustikulise rahvatüki Eesti oludest, rõhutades seejuures eriti armastusabielu olulist ning hariduse vajalikkust. Koidula lisatud laulud-kupleed ning kaasaja kooliolude kriitika väärtustasid märgatavalt T.Körneri jantlikku kosjalugu. Esikteose ja selle lavastuse erakordselt hea vastuvõtt tiivustas Koidulat ning juba sama aasta sügisel tõi ta lavale oma uue näidendi komöödia ,,Marret ja Mina ehk Kosja-kassed''
J.V.Jannseni) kodudes. Algul täielikult teatri vastu olnud. 1870 .a kevadel kolis ,,Vanemuine'' aga uude majja, kus oli suurem saal. Lydia Koidula otsustas siis tähistada seltsi viiendat aastapäeva teatrietendusega. Teatrimõtte realiseerimiseks tuli Koidulal endal nii muretseda repertuaar kui ka lavastada.24 .juunil 1870 esietendus ,,Vanemuises'' Koidula lavastuses teatrimäng ,,Saremaa onnopoeg''(,,Saaremaa onupoeg''),millega pandi alus rahvuslikule teatritegevusele. Koidula oli saksa näitekirjaniku T.Körneri värssjandi alusel loonud olustikulise rahvatüki Eesti oludest, rõhutades seejuures eriti armastusabielu olulist ning hariduse vajalikkust. Esikteose ja selle lavastuse erakordselt hea vastuvõtt tiivustas Koidulat ning juba sama aasta sügisel tõi ta lavale oma uue näidendi komöödia ,,Marret ja Mina ehk Kosja-kassed''. "Kosjakaskede''aluseks on J.V.Jannseni tõlkelaenuline külajutt ,, Naabre tütred''
populaarteaduslikud ja ajaloolised palad. Algupärased tekstid aga ei küündi luule kunstilise tasemeni. Koidula on eesti rahvusliku teatri asutajaks ja eesti algupärase näitekirjanduse rajaja. 1870. aastal kui ,,Vanemuise" selts kolis uude majja, soovis Koidula, et seda tähistataks teatrietendusega, mõtte realiseerimiseks tuli tal endal muretseda nii repertuaar kui lavastada. 24. juunil 1870. aastal esietenduski Koidula lavastuses ,,Saremaa onnopoeg", mis pani aluse rahvuslikule teatritegevusele. Suur menu tiivustas Koidulat jätkama kirjutama ja lavastama. Koidula oli rajaleidja ja teerajaja reale ärkamisajastu püüdlustele ja tegemistele, tema talent, ajastutunnetus, ühiskondlik aktiivsus, töökus aitasid saavutada kõrgusi, mis teistele veel hiljemgi kätte ei küündinud. 21. Teisi eelärkamisaja ja ärkamisaja juhtautoreid luules (J. Weitzenberg, M. Veske, A. Reinvald, F. Kuhlbars, J. Kunder jt). 19
annaabi.ee 
