..................................................) juhitavad nukud(..................................................), mida liigutatakse kahe käega(...................................).Nukujuht liigutab puupulki(...........................), mille küljes on nöörid. Need on omakorda kinnitatud nuku pea(:..................................), käte ja jalgade külge. Jalgrattad sõitsid tänavatel(:......................................) teatrini (...........................) Peale tunde(.....................................) lähen postkontorisse(..............................). Autos(.........................................) oli vähe ruumi. Läksime Kaidoga(..................................) hommikul kalale(: ..........................................).
Suurenes esinejate arv. Lisandusid koorid ja orkestrid ning mitmekesistus repertuaar, pidevalt kasvas eesti algupärandite osakaal. · Eesti teatri sünnidaatumiks on 24. juuni 1870. aastal, mil ,,Vanemuises'' esietendus Lydia Koidula näidend ,,Saaremaa onupoeg''. Aasta hiljem jõudis näitemäng ,,Estonia'', seejärel Narva ,,Ilmarise'', Viljandi ,,Koidu'' ja Pärnu ,,Endla'' seltsi. · 1878. a. asus ,,Vanemuise'' juhiks August Wiera ning kutselise teatrini jõudis ,,Vanemuine'' 1906. aastal, mil teatrijuhi töö võttis üle Berliinis lavastamist õppinud Karl Menning. Samal aastal muutus kutseliseks ka ,,Estonia'' ning veidi hiljem Pärnu ,,Endla'' · Sajandi lõpus jõudis Eestisse film, esialgu rändkinode lühietenduste näol. Esimeseks eesti soost filmimeheks oli fotograaf Johannes Pääsuke, kes juba enne maailmasõda jäädvustas filmilindile
3. Aleksander Läte asutas 1900. a. Tartus esimese sümfooniorkestri 4. Miina Härma esitas lisaks komponeerimisele ise orelimuusikat ja oli tunnustatud koorijuht 5. Laulupidude traditsioon jätkus. Suurenes esinejate arv. Mitmekesistus repertuaar. Teater 1. Eesti teatri sünniks loetake 24. juuni 1870. a. 2. ’’Vanemuist asus juhtima August Wiera 1878. a. 3. Ta moodustas kindlakoosseisulise trupi, muutis etendused iganädalaseks 4. Kutselise teatrini jõudis ‘’Vanemuine’’ 1906. a., mil teatrijuhi töö võttis üle Karl Menning 5. Sajandi lõpus jõudis Eestisse ka film- esialgu rändkinode lühietenduse näol 6. Esimeseks eesti soost filmimeheks oli forograaf Johannes Pääsuke Kujutav kunst 1. 19. saj. teisel poolel sündis eesti rahvuslik kujutav kunst. Rajajate hulka kuulusid: Johann Köler, Karl Ludwig Maibach, Oskar Hoffmann jne. 2
lõppkokkuvõttes jõudis ta tema hääleni alles Kuku klubis erinevaid häälitsusi proovides. See kriiksatus, mis ta teele saatis, sobis kui rusikas silmaauku. «Istus lauas, proovis, proovis ja järsku tuli selline falsetiga, kriiskav hääl. Tädike kõrvallauas oli seepeale oma teetassi maha kukutanud ja Moskva saia kurku tõmmanud, aga isa oli rõõmus, kargas püsti ja rääkis selle häälega tänaval terve tee kuni teatrini välja et jumala eest meelest ei läheks,» vahendab poeg Margus Ervin Abelilt endalt kuuldud juttu.10 Tükk osutub menukakas ja Abel saab kriitikalt maksimumpunktid. Sellega algabki tema teekond Kiirena. Edaspidi täiendab ta enda tegelast veelgi ja lõpuks ei pääse ta Kiire rollist enam üle ega ümber. Isegi ta teised rollid võtsid vaikselt Kiire kuju. Lõpuks ütles Abel kolleegidele, et kui nad märkavad temas Kiirt, siis öelgu nad kohe ja ta üritab seda parandada
eesti keelt, ajalugu ja kirjandust. Loodi Eesti Rahvamuuseum, kuhu koondati kogu eesti rahva aineline ja vaimne vara. Kirjandus : Lydia Koidula, Eduard Vilde, Börnhöhe, August Kitzberg. 1905. aastal asus avalikkuse ette rühmitus "Noor-Eesti". Juhtideks olid Gustav Suits, Tuglas ja Aavik. Tahtsid vabaneda saksa ja vene kultuurimõjudest ning leida side eesti rahvusliku kultuuri ja Lääne-Euroopa kultuuri vahel. Muusika. Jätkus laulupidude traditsioon. Teater . Vanemuine jõudis kutselise teatrini 1906. aastal, kui teatrit hakkas juhtima Karl Menning. Samal aastal muutus kutseliseks ka Estonia. Esimene mängufilm oli "Karjuhat Pärnumaal" . Tuntuimad kunstnikud olid Johann Köler ja AmanduS Adamson.Köler pani alusen nii portree- kui maastikumaalile. Sportslastest saavutas tulemusi Georg Lurich. Pilet 14 Talurahvaharidus ja eestikeelne kirjasõna 18.sajandil (Vene aeg) Põhjasõda andis tagasilöögi ka rahvaharidusele. Peamiselt toetuti siiski Rootsi ajal loodule
8) Sürrealism Sürrealistid eksperimenteerisid automaatkirjutusega. Välja arenes dadaismist; üks mõjutas üht, teine tekst. Propageerisid spontaanset loomist; mõistuse kontrollist vaba alateadvust. André Breton (18961966) lõi 1924 Freudist mõjutatud apoliitilise manifesti; 1929. aasta manifest sümpatiseeris kommunismi. Viimasega ütles ta lahti varasemates kolleegidest, kes soovisid kasutada sürrealismi laval. Enne teda olid teised autorid jõudnud sürrealistliku teatrini (nt Pirandello, kellel polnud otseselt pistmist sürrealismiga, aga ta pakkus sellele filosoofilise tausta). 1929. aastaks olid sürrealistid teinud umbes tosin lavastust: spontaanne, sokeeriv. Mõjutas paljusid kunstnikke ja loojaid (nt hispaalnast Lorcat). Sürrealistide loodud lavastustest on näidendeid ja lavastusi, mis on teatriloos olulised, nt ,,Tirésiase rinnad" (Guillaume Apollinaire), kes kasutas eessõnas esimest korda sõna sürrealism. Näidendi eesmärk oli kujutada
ebatavaline! Pingelisus ja suursugused dramaatilised situatsioonid, imeilusad värsid!... Ent see tõrges saksa maestro ei taha seda taibata ning peab libretot võimatuks... Ma ei tea, kus on mu pea ja millisel moel ma uue libreto nii kiirelt hankida saan!" "Kuid ma võin sind aidata," lohutasin ma teda. "Kas sa "Pagulast" mitte minu jaoks ei tellinud? Ma pole selle tekstile ühtki nooti kirjutanud. Libreto on sinu käsutuses." "Braavo!... Seda nimetan ma kordaminekuks!"" Teatrini jõudnud, keelitas Merelli Verdit endaga kaasa tulema ning ulatas talle kõne all oleva libreto. ""Milleks mulle see? Ei, ei, ei! Mul pole tuju ooperilibretode lugemiseks." "Kuid ega libreto sulle kurja tee. Loe läbi! Tuleb juhus, annad selle mulle tagasi." Ja ta määris mulle käsikirja kaela. See oli tollal moes olnud suurte tähtedega täiskirjutatud paks vihik. Keerasin selle rulli, surusin Merelli kätt ja lahkusin. Tänaval valdas mind kirjeldamatu haiglane
siis raskuskese kogu aeg stabiilne, inimese raskuskese muutub tema mõistuse tõttu. Inimese mõistus sisendab talle edevust, muutub graatsilisest kohmakaks ühe hetke jooksul. Absoluutne graatsia omane aind neile, kellel puudub mõistus või on absoluutne mõistus ehk siis marionetile või Jumalale. Ei oleks osanud ette kujutada, et see paneb aluse suunale näitekunstis ja et see nii oluliseks saab. Esimene mille juurest ideaali otsiti, oli commedia dell'arte. Siit jõuti improvisatsiooni teatrini, edasi hakati loobuma kirjanduslikust materjalist teatris. Graatsia oli vabaduse ülim väljendus. 18) Goethe teatrivaated ja -tegevus. Ka Goethe ja Schiller pidasid kinni klassitsismi reeglitest (kuigi neid peeti eelromantismi esindajateks). Voltaire tegi katseid, mis lähendas teda romantikutele, ka Goethe kirjutas Shakespeare'i eesmärgil näidendi, kirjutas selle vastukaaluks klassitsismile, internatsionaalsele vaimule rõhutatud saksa vaimsus
annaabi.ee 
