E-post [email protected] Isikututvustus: Olen alati tundnud rõõmu kaaslaste lõbustamisest trikkide ja mustkunstiga, mis on kujunenud nüüd ka minu erialaks. Olen püüdnud ühendada oma loomulikku käteosavust lavalise sarmi ja huumoriga: minu mustkunstikava ,,Seal, kus hundid uluvad" on leidnud sooja vastuvõtu ringreisidel Eestis, Venemaal ja Lätis. Otsin tööd, kus saaksin rakendada oma oskusi, kuid olen avatud ka kõigele uuele: Londoni Kõrgemas Teatrikoolis õppides võtsin lisaks mustkunstile ka tantsu- ja draamatunde. Töökäik: 06.1997 k.a AS Surimuri, Punane 321, Tallinn must ja valge maagia, trikitööd mustkunstnik (kadumis- ja saagimistrikid) 03.1995 06.97 Uugametsa ooperiteater lavatööline (õhtuti ja koolivaheaegadel) Hariduskäik: 1986 1997 Uugametsa Gümnaasium, keskmine hinne 4,1 Täiendkoolitus: 08. 09
B Juhendaja : Dea Proode Haide Männamäe Haide Männamäe on tuntud Eesti näitleja Teda on teada aasta 2011 filmist ,, Surnuaiavahi tütar "Milles ta mängis Jasmiini Ema Õnne 13 ( 1996 ) Kelgukoerad ( 2006 ) Haide on mänginud mitu meherolli Haide Männamäe Haide Männamäe, 42, on teadaolevalt ainus eriharidusega Eesti naiskloun. "Kõige raskem ülesanne oli koolis - mine ja aja teised naerma," tunnistab ta. Haide õppis klouniks Kopenhaageni teatrikoolis The Commedia School. Sinna läks ta elukaaslase Toomas Trossiga mõni aasta pärast peda näitejuhidiplomi taskussepistmist. Klounid Haide Männamäe mängis koos oma mehega Toomas Trossiga Klouneid ,, Piip ja Tuut ,, Pilt PILT Haide oma mehega Kasutatud allikad http://www.efis.ee/et/inimesed/id/13763/ http://www.ohtuleht.ee/97175/ainus-diplomeeritud-eesti-naiskloun http://www.imdb.com/name/nm4105426/ TÄ N K U AN UL AM A ST
Sündis 1899 Tartumaal Pärit vaesest perest Teenis raha ajalehepoisina, kingsepa kui ka kellassepana Kuni 1936-nda aastan Johannes Schütz Võttis osa vabadussõjast Koolitee: 1909-1912 õppis Tartu Peetri koguduse kirikus Gümnaasiumihariduse omandas õhtukoolis lõpetas 1922 TÜ filosoofia-ja õigusteaduskond 1923- 1931kuid see jäi tal lõpetamata. Töötas: Peale algkooli lõpetamist kellassepa õpipoisina 1934 Tartu teatrikoolis 1938 Eesti Draamateatris dramaturgina 1941 sadeti Tallinna töölispolku, kus ta haigestus Saksa okupatsioonivõim saatis tema kui nõukogude võimu pooldaja Patarei vanglasse 1942 vabanes vanglast 1945 suri Looming Alustas luuletajana 1921 Osales koguteostes ´´Sang´´ ja ´´Bumerang´´ (1925) Ajaleht Kirjanduslik Orbiit toimetaja 1929- 1930 Teemadest eelistas ühiskondlikku ebavõrdsust, loodus- ja reisimuljeid,
Oma lemmiklaulja referaadi jaoks valisin ma välja ühe briti laulja, kelle nimeks on Rita Sacatciu Ora. 2 RITA ORA Rita Scatciu Ora sündis 26. Novembril 1990 Pristinas, Jugoslaavias, mis asub praegu Kosovo alal. Rita Ora ei elanud kaua oma sünnipaigas, vaid kolis juba ühe aastaselt koos perega Inglismaale elama. Ta kasvas üles Lääne- Londonis. Rita Ora hakkas käima ka Sylvia Youngi teatrikoolis ja hakkas üsna väiksena laulma. 2009. aastal otsustas Rita Ora osa võtta briti Eurovisiooni lauluvõistluse eelvoorust, kuid ei teinud seda, kuna arvas, et ta pole veel selleks suureks sammuks valmis. 2004. aastal osales ta filmis ,,Spivs". Rita Ora suurim eeskuju on Gwen Stefani, kuid samuti ka paljud teised lauljad nagu näiteks Aaliyah, Brandy, Rihanna, Christina Aguilera, Beyonce, Ella Fitzgerald, Monica, Tina Turner, Etta James, Aretha Franklin ja teised lauljad.
Juhan Sütiste (1899-1945) Elulugu Kuni 1936. aastani Johannes Schütz Sündis 1899 Tartumaal Pärit vaesest perest Käis karjalaste koolis Teenis raha ajalehepoisina, kingsepa kui ka kellasepana Võttis osa Vabadussõjast 1923, Tartu Ülikool, kirjandus ja rahvaluule Ülikool jäi lõpetamata 1934, töötas Tartu teatrikoolis 1938, Eesti Draamateater, dramaturg 1941, mobiliseeriti Tallinna Töölispolku, kus haigestus Haiglast saatis Saksa okupatsioonivõim Sütiste nõukogude võimu pooldaja vanglasse, kust vabanes 1942. 1945, suri ülekuulamisel Looming luule Sütiste on eeskätt linnapoeet, ta luule on realistlik. 1920. aastatel luulesse tulnud Juhan Sütiste realistlikus luules etendab olulist osa
võlus" ja "Rambivalgus süttib". Aastal 1961 pälvis ta Pro Finlandia medali, mis oli tänuks ja tunnustuseks talle Soome teatrikunstile osutatud teenete eest. Samal aastal sai ta ka Henrik Visnapuu kirjandusauhinna. Liina Reiman suri 11. septembril 1961, tema põrm toodi kodumaale ja maeti Tallinna Metsakalmistule, Raimund Kulli hauakoha kõrvale 2. juunil 1980. Mitmel aastal oli Liina õpetajaks Helsingi teatrikoolis ning näitlejate suvekursustel. https://arhiiv.err.ee/vaata/paikesekummardaja-liina-reiman
Kui Salme Reek 1927. aastal teatrikooli katsetele läks, võttis esimene regulaarse õppetsükliga teatrikool Eestis Draamastuudio teatrikool vastu neljanda lennu. Kool oli alustanud tegevust Paul Sepa erastuudiona 1920. aastal. Draamastuudio tegutses kolmteist aastat ning neil aastail oli seal kolm õppejõudu koos Paul Sepa endaga: sama kooli kasvandik esimesest lennust Rudolf Engelbert ja Hilda Gleser. Kõige rohkem peab Salme end Hilga Gleseri õpilaseks. Paralleelselt õppetööga teatrikoolis hakati õpilasi ka Draamastuudio Teatri lavastustes rakendama. Draamastuudio esimese lennu lõpetajad (Leo Kalmet, Priit Põldroos, Otto Aloe, Rudolf Engelbert, Kaarli Aluoja, Johannes Kaljola, Ly Lasner jt.) asutasid 1924. aastal Draamastuudio Teatri (avati 1925 ja aastast 1937 kannab see nime Eesti Draama Teater), mis 1930. aastast sai ka Salme Reegi koduteatriks ja jäi selleks kuni näitlejanna surmani 1996. aastani. Noore näitlejana mängis ta paralleelselt väikesi lapsi ja vanu naisi
teatrietendusel ka eestlasi. Muusika kirjutas Tallinna Gümnaasiumi filosoofia ja ajaloo professor Ernst August Wilhelm Hoerschelmann . Peter Andreas Christoph Johann Steinsberg (24.jaanuar 1795- surmaaeg teadmata) oli eesti päritolu Saksa Teatri kutseline näitekirjanik ja näitleja. 1812.aastal lõpetas Tallinna Kreiskooli. Mart Lepiku ja Hans Treumanni uuringute järgi võis kutse omandada 1809. a Saksa teatri juurde asutatud teatrikoolis, mille olemasolu tõestab meile kuukiri Ruthenia sama aasta märtsist. Steinsberg kirjutas järgmised eestikeelsed näidenditekstid, lavastas need ja mängis ise peaosades: 1819 "Häbbi sellel, kes petta tahhab" 1821 "Krappi Kaie willetsus ehk: Kes paljo lobbiseb, peab paljo wastama" (J. Hutti järgi) 1824 2-vaatuseline" Permi Jago unne-näggo" (L. Holbergi "Mäeotsa Jeppe" ja A. von Kotzebue "Der Trunkenbold`i" järgi). Peale 1824.aastat läks Stinsberg Saksamaale ja tema hilisem elukäik on
tähelepanu. Samuti on ta tunnustatud kirjanik Doris Kareva poolt. Elulugu Diana Leesalu sündis 1. novembril aastal 1982 Põlvas. Ta lõpetas aastal 2001. aastal Põlva Keskkooli hõbemedaliga ning 2005. aastal Eesti Maaülikooli loodusvarade kasutamise ja kaitse erialal cum laude. Peale seda läks ta 2008. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikooli õppima. Kuigi ta tunnistab, et Teatrikoolis on raske, on tal siiski siht ühe oma unistuse poole- saada dramaturgiks. Kuulsaks on Leesalu saanud ka juba Leedus, kus üsna varsti trükitakse välja tema raamat ,,Mängult on päriselt" Ennast iseloomustab Leesalu järgnevalt: ,,Mulle tundub, et ma olen maksimalist ja üsna põhjalik inimene. Mõnikord juhtub, et sellest on rohkem kahju kui kasu. Aeg-ajalt võiks asju pisut kergemalt võtta. Kui ma olen kurb või masendunud, siis ikka põhjalikult. Ja kui
aastat, ja kogu aeg ühtede ja samade inimestega, äkki juba aasta pärast kaotab nende vastu huvi. Anne Reemann ütles Elmole selle peale, et ta ei arvesta ühte asja. Kui ta on nad ise valinud ja vastu võtnud, siis võib juhtuda vastupidi: nad saavad talle nii lähedaseks, et ta võtab nad liigagi omaks. ( Kalju Orro, Vastab Elmo Nüganen, Teater.Muusika.Kino, 2002, 8/9, lk42) Elmo nõustub Anne Reemanni väitega. On suur vahe, kas õpetaja annab teatrikoolis tunde või on ise kursuse vastu võtnud. ( Kalju Orro, vastab Elmo Nüganen, Teater.Muusika.Kino, 2002, 8/9, lk 42) Kursusel oli 8 tüdrukut ja 7 poissi. Mõnigi neist oli varem tegelenud kooliteatriga. Aga see ei olnud mõõdupuud, mille järgi nad lavakooli valiti. ( Reet Neimar, Alustajad ei ole algajad, Teater.Muusika.Kino, 2002, 06, lk24-37) 2. ,,Nimed marmortahvlil" See on Eesti sõjafilm, mis valmis 2002. aastal. Zanr on draama, filmi kestus on 90 minuti.
lavakeele ja võõritava teatrimänguga, rahvateatri ja ideeteatri väljendusvahendite veenva ja vaimuka sünteesiga. Eestis märkis „Punttila” Brechti ja tingliku teatrikeele taastulekut peale sõda, kogu Nõukogude Liidu kontekstis aga esimest murrangulist Brechti lavastust. Panso kui dogmaatilisest mõtlemisest vaba, andekas ja värvikas, omamoodi renessanslik loojanatuur suutis rakendada parimat varasemast teatritraditsioonist (sõjaeelses teatrikoolis oli ta olnud Lauteri ja Põldroosi, Moskvas aga Aleksei Popovi ja Maria Knebeli õpilane), tuues 29 eesti lavale stilistilise mitmekesisuse, värske kujundlikkuse ja mängurõõmu. Samavõrd kui teatrikeele uuendaja väärib Panso tähelepanu tänaseks staažikaima eesti teatrikooli loojana: 1957. aastal asutati Tallinna Riikliku Konservatooriumi juurde lavakunstikateeder, mille 1961. aastal lõpetas I lend (Mikk Mikiver, Aarne Üksküla, Meeli Sööt, Ines Aru, Tõnu Aav, Jaan Saul jt.); 2016
annaabi.ee 
