korduvalt vanglas viibinud. 1953. aastal abiellus Heino Baskiniga, kellest lahutas 6 aastat hiljem. Ital ja Heinol sündis poeg Roman Baskin, kellest on saanud lavastaja. 1960. aastal kohtus Gunnar Kilgasega, kellega oli koos kuni ta surmani 2005. aastal. Haridus 19391940 Tallinna 14. algkool. 19401944 Tallinna 8. algkool. 19441950 Tallinna 4. keskkool. 19501953 Moskva Lunatsarski-nimeline Riiklik Teatriinstituut (GITIS). Filmi- ja teatrimaailm 10. klassis osales edukalt olümpiaadis Kutsuti näiteringiga liituma. Samal aastal pakuti nimiosa Arbuzovi ,,Tanjas". Järgnes rida teisi rolle, kus ta mängis peamiselt peaosi- noori naisi. 3 aastat pärast õpinguid GITIS-es ootas teda ees Tallinna Draamateater. 1978. aastal mängis peaosa Arvo Kruusemendi filmis ,,Naine kütab sauna". Näitlejakarjäär ja tunnustused Ta on saanud palju tunnustusi ja preemiaid:
K.Stanislavski, V.Meierhold, J.Vahtangov, A.Tairov, B.Brecht, J.Grotowski jt. Reaalse aluspõhjaga teatri arendamise kõrval hakati otsima uusi vorme ja väljendusvahendeid. Teatrisse jõudsid futurism, sürrealism ja teised modernistlikud voolud, mõjukaim neist oli ekspressionism. 1950. ja 1960. aastail uuenes teater, silmapaistvamad lavastajad olid: G.Tovstonogov, J.Ljubimov, A.Efros, A.Sapiro, R.Sturua ja A.Vassiljev. Teatrikunsti edendamiseks asutati 1948. aastal Rahvusvaheline Teatriinstituut. 1956. a. hakati korraldama Rahvusteatrite festivali ning aastast 1971. tegutseb Pariisis rahvusvaheline teatrikeskus (Centre International de Recherche Theatrale). Huvitavat infot · 4.jaanuaril 1970.aastal esilinastus Oskar Lutsu "Kevade". · 13.märtsil 1946.a. mürsukastides Magdeburgis asuva sõjaväelinnaku territooriumile maetud Adolf Hitleri, Eva Brauni ning Joseph Goebbelsi ja tema naise ja laste laibad kaevati 1970
(endise Tallinna Töölisteatri) liitmisel Tallinna Riikliku Draamateatriga moodustati Uus Teater; 1949. aastal liideti Uue Teatriga omakorda „Estonia” draamatrupp, mis tähendas suurte annete ülitihedat kontsentreerimist ühe teatri katuse alla. „Estonia” jäi seega ainult muusikateatriks ja Riiklik Draamateater Tallinna ainsaks sõnalavastusteatriks. Ümberkorralduste käigus suleti Narva Teater Paides (1950), Kuressaare teater ja Lõuna-Eesti Teater (1951), samuti teatriinstituut (1950). 1948. aastal asutati Tallinnas Vene Draamateater. Stalinismi tugevnemine 1940ndate lõpus – murdepunktiks ühiskonna langemisel üldise hirmu ja ebakindluse õhkkonna meelevalda oli 1949. aasta märtsiküüditamine – tõi kultuurielus kaasa räiged rünnakud nn. kodanlike natsionalistide vastu, mis tipnesid 1949. ja 1950. aastal kui ideoloogiline ja majanduslik surve jõudis haripunkti. Siseolukorra teravnedes toimus 21.- 26. märtsil 1950
arvestust peeti Draamastuudi asutamisest alates). KEvadel lavastas veel ka Gorki “Väikekodanlased” jätkates oma vene klassika rida. 1946 jätkus LK teatripedagoogitee Eesti Riiklikus Teatriinstituudis direktor P. Põldroosi asetäitja ja õppejõuna. 1949 Tema viimaseks tööks lavastajana, enne kui julgeoleku mehed ta uksele koputasid jäi vene klassiku Suhhovo-Kobõlini “Kretšinski pulm”, mille ta tegi Draamateatris. 1950 1950. aastaks, kui lõpetanud kolm lendu, Eesti Riiklik Teatriinstituut suletakse. Leo Kalmet eemaldatakse pedagoogilisest tööst kuna ta olevat formalist, kosmopoliit ja dekadent. Algab rängimaid perioode L K-i elus - 1950-55, represseerituna Irkutski oblastis. Ta arreteeritakse 1950 aastal 10 veebruaril. Tema arreteerimise määrus ütles järgmist: “Kalmet töötas Eesti draamateatri direktorina Saksa vägede okupatsiooni esimestes päevadest alates. Tööprotsessi ajal tegi
käremeelsetest abilistest vabaneda ning laveeris osavalt Moskva nõudmiste ja Eesti tegelikkuse vahel. Ometi tähendas tema võimuletulek Venemaa eestlaste parteikildkonna võitu ja venekeelsema ja -meelsema tiiva domineerimist Eestis kuni 1980. aastate keskpaigani. Pleenumi järel algasid ka repressioonid kodumaale jäänud eesti intelligentsi vastu. Suleti Õpetatud Eesti Selts, Tartu Kunstiinstituut, Eesti Riiklik Teatriinstituut, vallandati teadlasi, kõrgkoolide õppejõude. Põletati raamatuid, hävitati ausambaid, rüüstati kalmistuid ning seati sisse totaalne ideoloogiline kontroll ühiskonna vaimuelu üle. Loovintelligents rakendati stalinismi propagandavankri ette ja sunniti tootma truualamlikke laule, taieseid ja näidendeid. "Kultuurirevolutsiooni" käigus püüdsid okupatsioonivõimud juurida välja kõike, mis meenutas iseseisvat Eestit, selleks asendati uuega isegi senine traditsiooniline haldusjaotus.
Sundkollektiviseerimine Paljud teatrid olid sõjas hävinud või varemeis (Vanemuine, Estonia, Endla, Ugala. Narva Teater), koos hoonetega hävisid ka kostüümid, dekoratsioonid lavavara. Osa näitlejaid-lavastajaid oli 1944 Eestist lahkunud, osa Siberis ja vangis. Siiski kõik teatrid alustasid tööd. Juba 1944/45 hooajal pärast sõda loodi mitme teatri juurde õpperühmad.. ENSV Kunstide Valitsust juhtis Johannes Semper, teatrite osakonda Paul Rummo. 1946 alustas tööd Eesti Riiklik Teatriinstituut, direktoriks Priit Põldroos. Nõukogulik juhtimisstruktuur ja konrollimehhanismid: Üleliidulised ja vabariiklikud üksused. Parteiline juhtimine. Viisaastakud ja plaanimajandus. Tsensuur ja kontroll Glavlit, KGB ja selle eelkäijad. Teater kui ideoloogiatöö asutus. Repertuaaris nõukogude sõja-ainelised jm propagandistliku suunaga näidendid (K. Simonov ,,Vene inimesed", N. Pogodin ,,Kremli kellad".), eesti
+ Osalesid Klara Hallik, Aare Laanemäe, Harry Roots, Enn Vetemaa, Kalju Komissarov ja Enn Leisson + Veel vähemtähtsaid võimuvahetusi: ÜN, Ministrite Nõukogu. Juunikommunistide arreteerimised Kultuurirevolutsioon + Käbin oli Moskvale kuulekam, kuid hea laveerija, sai hästi läbi Nikita Hrustsoviga (NLKP esimees) + Suleti Õpetatud Eesti Selts, Tartu Kunstiinstituut, Eesti Riiklik Teatriinstituut, vallandati teadlasi, kõrgkoolide õppejõude. Hilary Karu 77 D 11 EESTI AJALUGU + Põletati raamatuid, hävitati ausambaid, rüüstati kalmistuid ning seati sisse totaalne ideoloogiline kontroll ühiskonna vaimuelu üle. + Loovintelligents rakendati stalinismi propagandavankri ette ja sunniti tootma truualamlikke
mõõdukas stalinist, kes oskas peagi oma liiga käremeelsetest abilistest vabaneda ning laveeris osavalt Moskva nõudmiste ja Eesti tegelikkuse vahel. Ometi tähendas tema võimuletulek Venemaa eestlaste parteikildkonna võitu ja venekeelsema ja -meelsema tiiva domineerimist Eestis kuni 1980. aastate keskpaigani. Pleenumi järel algasid ka repressioonid kodumaale jäänud eesti intelligentsi vastu. Suleti Õpetatud Eesti Selts, Tartu Kunstiinstituut, Eesti Riiklik Teatriinstituut, vallandati teadlasi, kõrgkoolide õppejõude. Põletati raamatuid, hävitati ausambaid, rüüstati kalmistuid ning seati sisse totaalne ideoloogiline kontroll ühiskonna vaimuelu üle. Loovintelligents rakendati stalinismi propagandavankri ette ja sunniti tootma truualamlikke laule, taieseid ja näidendeid. "Kultuurirevolutsiooni" käigus püüdsid okupatsioonivõimud juurida välja kõike, mis meenutas iseseisvat Eestit, selleks asendati uuega isegi senine traditsiooniline haldusjaotus.
annaabi.ee 
