Hingede öö 1.Tegevusaeg ja koht Stockholm, vana aasta õhtu; 20 saj. keskpaik 2. 3,4 lausega sisust On vanaaastaõhtu, peategelane hulgub üksi tänavatel ringi, kuni jõuab mingisse majja, kus kõik paistavad teda tundvat. Peategelane satub kontserdile, näitusele(kus on ainult 1 pilt), teatrietendusele(mis on eesti keeles ning keegi peale tema seda ei mõista), kohtub erinevate isikutega ning satub ka tunnistajapinki. Lõpuks jõuab peategelane majast välja tänavale(kuigi ta liikus kogu aeg ülesse ja oleks pidanud kusagil katusel olema) 3. Probleemid, analüüs, näited 1)Kuidas mõjutab meid uus keskkond ning uued inimesed? Seiklused uues keskkonnas paeluvad peategelast oma kummalisuse ja salapäraga, maailm mis jääb valjapoole maja tundub peategelasele mõttetu ja isegi tülgastav
lugeda. Aimamine on palju lõbusam. Suhet peab huvitavaks tegema ja katse-eksitus meetodil värskendama. Olla tuleb loov ja loomulikult helde. Õnnistatud on naised, kellele mehed kord kuus lilli toovad. Lillede viimine kõlab küll kliseena, kuid see on klassikaline viis, kuidas naisele meenutada, et ta on sulle kallis. Täida ka naise soove. Ei ole mõtet teda iga reede kuskile pubisse tirida. Üllata teda parem piletitega mõnele kontserdile või teatrietendusele. Mängitav muusika või etendus ei pruugi just sinu maitse järgi olla, kuid õpi arvestama ka teise suhtepoole eelistustega. Pealegi saad sellisel üritusel nautida naise head väljanägemist, teatavasti ei ilmuta teatrisse teksade ja Puma tossudega. See kehtib ka mehe kohta. Loomulikult vajatakse suhtes ka veidi vabadust. Kui tahad sõpradega baari lällama minna, siis ära keela oma kaaslasel sõbrannadega vahel klubitamas käia. Usaldus on
· mul tuleb kananahk ihule · külmavärinad üle selja · kindel alusmüür · pea hoogu · tunnen iga ihukarvaga · kontrolli ennast · mulle tundub, et... HARJUTUS · Kirjuta loovtöö kuuldu-nähtu-loetu-kogetu põhjal, kasutades võimalikult paljusid järgnevatest sõnadest ja väljenditest ( ~ 10 väljendit ja 15 sõna peaksid olema siintrükituist kirjutatud tekstis).Lühikirjand võiks tugineda näiteks sügavat muljet avaldanud teosele, filmile, teatrietendusele, muusikaelamusele...või ka lihtsalt mõnele Sinuga juhtunud loole. · mulle tundub, et... · samal lainepikkusel · muusika minu kõrvadele · tulevik on tume · ilma ühegi kahtluse varjuta · tunnen iga ihukarvaga · kuula iseend · ma võtan sinuga ühendust · vaatad sellele tagantjärgi hoopis teise pilgugua · lugu tuli ilmsiks · ma vaatan seda asja lähemalt · täielik kooskõla · haakusin kohe selle teemaga · sõnaselge · pea hoogu
Raamatusse süvenedes on teose tekst lööv aga kirjelduustevaene - lühike aga lummav. K.RISTIKIVI 1912-1977 ,,Hingede ööd" Esimene modernistlik teos.Keeruka struktuuri ja mitme tähendustasandlik teos. 1950- 1951 , tegevus suurlinnas, kus nimeta minaisik aastavahetusel astub sisse ühest avatud maja uksest. Kafkalik, rändab mööda selle maja treppe , iial ei tea kuhu mingi uks avaneb, hoone on kui akendeta. Hesse"stepihunt" minategelane satub teatrietendusele, kus mängitakse tema enese näidendit. Satub ühest situatsioonist- teise. Räägib teos pagulase higekaebustega, väljapääsmatu ummiku ja üksilduse tunne. Rahvusliku tõrjutuse tunne ( kohtuistunigil on eesmärk selgitada kas on minul eestlasena õigus elada või mitte ) peegeldab väikese rahva ekistentsi haprust. On olnud vallaslaps , tunneb koguaeg vajadust ennast isale tõestada , põeb et on teistest kehvem , jätab sügava jälje tema lapsepõlve. Huvi hariduse vastu õhtukoolis
Tema üllatuseks oli ta astunud vannituppa ja talle avanes sama pilt mis maalil: noormees pidzaama pükstes, palju ülakehaga seisis peegli ees ja ajas habet, selg ukse poole. Mees vabandas ja tahtis taganeda, aga tal tekkis hirm pimeduse ees ja jäi ikkagi sinna. Noormees vaatas oma kella, aga see oli udune ning ta küsis mehelt kella. Ka mees ei näinud oma kella, sest kellaklaas oli udune. Noormees rääkis, et tal on kiire teatrietendusele ja palus, et mees aitaks siduda tal fraki kaelasidet. Noormees rääkis, et teatrietendusele võib ta tegelikult hiljaks jääda, aga laulatusele ei tohi ta hilineda, muidu tuleb skandaal. Mehel tuli meelde, et Olle oli jah midagi kellegi kihlusest rääkinud. Tuligi välja, et selle noormehe nimi seal vannitoas on Allan ja et tema abiellubki Bellaga. Nüüd läks Allan uksest välja, ta hakkas trepist üles minema ja mees tahtis talle järgneda,
Uks avaneb vannituppa ja Jutustaja leiab end sarnaselt maaliga vannitoa uksel jälgimas noormeest, kes ajab habet. Noormees ei lase ennast häirida. Ta lõpetab oma tegevuse ja palub Jutustajal enesele käterätt ulatada. Poiss suhtleb Jutustajaga justkui nad tunneks teineteist. Midagi tuttavlikku on selles noormehes. Ta palub Jutustajale endale kellaaega öelda, kuid vannitoas valitseva udu tõttu on Jutustaja käekell nii udune, et seda on võimatu näha. Noormes räägib, et ta peab teatrietendusele jõudma ja seejärel laulatusele. Jutustajale jääb selgusetuks, keda laulatatakse. Kas noormees ongi Allan, kellest enne juttu oli ja kas ta abiellub Bellaga? Niiviisi ekslikult, hakkabki Jutustaja noormeest Allaniks kutsuma, kuid nagu eelpool mainitud, nimedel, eriti nimel Allan, ei ole teoses suurt tähendust. Need on enamasti Jutustaja poolt lisatud nimed, et oleks kuidagigi võimalik teist inimest kutsuda. Need nimed ei ole enamasti tegelaste pärisnimed.
Uks avaneb vannituppa ja Jutustaja leiab end sarnaselt maaliga vannitoa uksel jälgimas noormeest, kes ajab habet. Noormees ei lase ennast häirida. Ta lõpetab oma tegevuse ja palub Jutustajal enesele käterätt ulatada. Poiss suhtleb Jutustajaga justkui nad tunneks teineteist. Midagi tuttavlikku on selles noormehes. Ta palub Jutustajale endale kellaaega öelda, kuid vannitoas valitseva udu tõttu on Jutustaja käekell nii udune, et seda on võimatu näha. Noormes räägib, et ta peab teatrietendusele jõudma ja seejärel laulatusele. Jutustajale jääb selgusetuks, keda laulatatakse. Kas noormees ongi Allan, kellest enne juttu oli ja kas ta abiellub Bellaga? Niiviisi ekslikult, hakkabki Jutustaja noormeest Allaniks kutsuma, kuid nagu eelpool mainitud, nimedel, eriti nimel Allan, ei ole teoses suurt tähendust. Need on enamasti Jutustaja poolt lisatud nimed, et oleks kuidagigi võimalik teist inimest kutsuda. Need nimed ei ole enamasti tegelaste pärisnimed.
vallakoolis, 1902-1905 Tori kihelkonnakoolis, 1905 -1908 Pärnu Eesti Kooliseltsi progümnaasiumis, 1908 - 1910 põllumajandust Küti mõisas Virumaal, 1911-15 Riia linna kunstikoolis – ühe sõnaga, väga paljudes koolides. Samal ajal andis ta ka õpingute kõrvalt eratunde Riias. 1915 -17 oli Pulst taas Eestis ja maalis ESTONIA teatrile dekoratsioone ning oli ka Lenderi eragümnaasiumi joonistusõpetaja. Huvitavaks avastuseks osuts fakt, et tema oli üks neist, kes disainis lavakujunduse teatrietendusele ´´Libahunt´´, mida olen ise näinud (soovitan vaadata kui pole veel näinud, vägagi kaasahaarav)1918-26 oli ta Eesti Rahva Muuseumi Tallinna osakonna asutaja, arendaja ja asjaajaja. Samuti oli ta ühes eelmainitud Karl Tihasega üks vabaõhumuuseumi ühingu asutaja. 1930-31 Muusikamuuseumi organiseerija Peeter Süda mälestuse jäädvustamise Ühingu juures, oli selle muuseumi asjaajaja, 1937-40 juhataja, 1944-46 teadur. 1915
mis uuritavat tunnust kaudselt mõõdavad- Lisaks põhilistele näitajatele küsitakse ka rida näitajaid, millest oletatavasti põhilised näitajad sõltuvad. Näiteks kui uuritakse kulutusi toidule, on tarvis teada kui palju liikmeid eelmisel nädalal kodus sõi, kas käis külalisi, kas kasutati oma aia tooteid ja milliseid, kust tehti sisseoste, kas turult, poest või hulgilaost jne. Kui küsitakse hinnangut teatrietendusele, tuleb küsida, kas vastaja on sagedane teatriskäija, kas ta on sama lavastaja etendusi varem vaadanud, kas ta seda lavatükki on teistel lavadel näinud jne.Peale selle on tarvis fikseerida teatavad vastajat iseloomustavad tunnused (sugu, vanus, haridus, tegevusala need on tavalisemad ), samuti teatavad taustatunnused (küsitluse aeg nädalapäev, kuu, aasta; küsitluse koht linn, asutus, kodu ). Kui kasutatakse mitut küsitlejat, on kindlasti tarvis
annaabi.ee 
