teistest staaridest veelgi peajagu kõrgemal seisis aga Pinna. Olles ameti poolest teatri eesotsas, valis Pinna enesele osad, mis võimaldasid hiilata (Napoleon, Ivan Julm, Kean, kuningas Lear). Eriti innustus ta operetist, kus sai täielikumalt rakendada oma ülekeevat temperamenti ja mängulusti ning nautida publiku ovatsioone. Otsese lavatöö kõrval jõudis Pinna teha muudki: 1907 tutvus Saksa teatrieluga, 1908 külastas Berliinis Emanuel Reicheri teatrikursusi, 1910-11 andis koos Theodor Altermanniga välja Eesti esimest teatriajakirja "Näitelava", 1912 suvel mängis Kieli Väikeses Teatris. Ta katsetas ka näitekirjanikuna - teatud menu pälvis draama "Tasujad". 24. august 1913 "Estonia" uue teatrimaja avamisega paljutõotavalt alanud hooaeg muutus Pinna jaoks vägikaikaveoks seltsi juhtkonnaga. Korrarikkumised ja kõrgendatud enesehinnang viisid selleni, et
võimaldasid tal hiilata, osad nagu näiteks kuningas Lear, Napoleon, Ivan Julm jne. Eriti meeldis talle operett, kus ta sai täielikult rakendada oma ülekeevat tem- peramenti ja mängulusti. 11.mail 1908 abiellus Paul Netty Adleriga. Ta oli Nettyt juba ammu teadnud. Pärast mõneaastast tutvust viis Paul Netty ,,Estonia" asjaarmastajate-näitlejate ringkonda. Alguses mängis Netty väikeseid osi, hiljem oli juba tunnustatud näitleja. Aastatel 1907-1912 tutvus Pinna veel Saksa teatrieluga, lüües oma suurepärase osaga laineid; külastas Berliinis Emanuel Reicheri teatrikursusi; andis koos Theodor Altermanniga välja näiteajakirja ,,Näitelava"; mängis Kieli Väikeses Teatris ning üritas ka näitekirjanikuna üht-teist korda saata. Menu saatis näiteks tema draamat ,,Tasujad". 1912. aastal otsustasid Paul Pinna, Eduard Kurnim, Wilhelm Maddy, Gustav Avesson ja August Michelson kutsuda kokku Tallinna
puutuvat. Päeval saabunud kaastöö redigeerimine ja sõnumite koostamine, õhtul koosolekute, teatrietenduste ja iga liiki seltside peo- ja perekonnaõhtute külastamine jättis noorele kirjanikule vähe mahti loominguliseks tööks. Seetõttu ei kiindunudki Tammsaare ajakirjanikukutsesse kuigi sügavalt, vaid võttis seda kui ajutist tegevusala. A. H. Tammsaare esteetiliste vaadete arengule mõjus soodsalt tema kontakt Tallinna teatrieluga. Teatrietenduste süstemaatiline jälgimine kujundas A. H. Tammsaarest kiiresti teravapilgulise teatrikriitiku, kes eelkõige nõudis lavastuselt tegelaste psüühika tõepärast läbitunnetamist. Teatrikriitilistes artiklites hakkas ilmnema kirjaniku huvi suundumine psühholoogilise realismi poole. Sõjaseaduse kehtestamine 1905. a detsembris pillas Teataja toimetuse laiali. 1906.-1907. aastal töötas Tammsaare ajalehtede Vaatleja ja Sõnumed toimetuses. Mõlema lehe toimetuses
puutuvat. Päeval saabunud kaastöö redigeerimine ja sõnumite koostamine, õhtul koosolekute, teatrietenduste ja iga liiki seltside peo- ja perekonnaõhtute külastamine jättis noorele kirjanikule vähe mahti loominguliseks tööks. Seetõttu ei kiindunudki A. H. Tammsaare ajakirjanikukutsesse kuigi sügavalt, vaid võttis seda kui ajutist tegevusala. 12 A. H. Tammsaare esteetiliste vaadete arengule mõjus soodsalt tema kontakt Tallinna teatrieluga. Teatrietenduste süstemaatiline jälgimine kujundas A. H. Tammsaarest kiiresti teravapilgulise teatrikriitiku, kes eelkõige nõudis lavastuselt tegelaste psüühika tõepärast läbitunnetamist. Teatrikriitilistes artiklites hakkas ilmnema kirjaniku huvi suundumine psühholoogilise realismi poole. Sõjaseaduse kehtestamine 1905. a detsembris pillas Teataja toimetuse laiali. 1906.-1907. aastal töötas A. H. Tammsaare ajalehtede Vaatleja ja Sõnumed toimetuses. Mõlema lehe
kõik ajalehe tegemisse puutuvat. Päeval saabunud kaastöö redigeerimine ja sõnumite koostamine, õhtul koosolekute, teatrietenduste ja iga liiki seltside peo-ja perekonnaõhtute külastamine jättis noorele kirjanikule vähe mahti loominguliseks tööks. Seetõttu ei kiindunud Anton Hansen Tammsaare ajakirjanikukutsesse kuigi sügavalt, vaid võttis seda kui ajutist tegevusala. Anton Hansen Tammsaare esteetiliste vaadete arengule mõjus soodsalt tema kontakt Tallinna teatrieluga. Teatrietenduste süstemaatiline jälgimine kujundas Tammsaarest kiirsti teravapilgulise teatrikriitiku,kes eelkõige nõudis lavastuselt tegelaste psüühika tõepärast läbitunnetamist. Teatrikriitiliste artiklites hakkas ilmnema kirjaniku huvi suundumine psühholoogilise realismi poole. Sõjaseaduse kehtestamine 1905. aasta detsembris pillas ,,Teataja" toimetuse laiali. 1906.-1907. aastal töötas Tammsaare ajalehtede Vaatleja ja Sõnumed toimetuses
· ,,Teatrimärkmeid" 1961/62 alates hooajast 1962/63 ,,Teatrimärkmik" (hiljem ,,Teatrielu") · Sari ,,Eesti teatriajaloo vihikud" 1963 · Sari ,,Teatriteed" (teatriinimeste lühimonograafiad", alates 1965) · Üksikkäsitlused ja monograafiad jm Teatriühingu kaudu oli võimalik käia vaatamas NL teatrite ja külalisetendusi andvate välisteatrite etendusi Moskvas ja Leningradis. Käia õppereisidel ja koolitustel, tutvumas teiste liiduvabariikide teatrieluga, puhata perega mere ääres. Teatriuurimine: · TA Ajaloo Instituudi teatriajaloo sektor · TMM ja Kirjandusmuuseum · Uurijad Karin Kask, Lea Tormis, Lilian Vellerand, hiljem veel Reet Neimar · Akadeemilise teatriloo kirjutamine · Konkreetsed teemad üksikuurimuste ja sarjadena · Publiku-uuringud, statistilised meetodid Näitekirjandus sel perioodil: · Pöördumine poliitika ja ühiskondlike teemade juurest üldinimlike teemade juurde
Seal õpetasid ka ülikooli õppejõud. Seal muutub tema läbinisti religioosne ilmavaade. Loeb hoolikalt vene klassikat (Gogol, Tsehhov, Dostojevski) ja saksa oma. Aga tal ponud õppimiseks eriti raha. 1900 ilmusid ,,Postimehes" esimesed jutustused, neid märkas Gustav Suits. Gümnaasiumis ei saanud sooritatud küpsuseksamit, Tammsaare sooritas need Narva Gümnaasiumi juures, sai edasi ülikooli. Et saada õppimiseks raha alustab tööd ajakirjanduses. Ajakirjanik Tallinnas, kontaktis teatrieluga. 1907 Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, kõrvalt psühholoogias, filosoofias, ajaloos ja matemaatika loenguid kuulab vabatahtlikult. Õpib ka prantsuse ja inglise keelt, Kuulus surmani üliõpilas selts-ühendusse. Võtab osa ka ,,Noor Eesti" tegevusest, kirjutab üliõpilasnovelle (,,Pikad sammud", ,,Noored hinged"). Pingutab, aga tervis nõrk. 1911 peab õpingud pooleli jätma, sest saab tuberkuloosi. Läheb Aegviidu lähedale Koitjärvele metsavahist venna juurde
annaabi.ee 
