Aastal 1980 võitis ansambel Thbilisis toimunud üleliidulisel ansamblite festivalil "Kevadrütmid 1980" esikoha Aastal 1985 ansambli koosseis uuenes ja tegevust jätkati nime all Gunnar Grapsi Grupp. https://www.youtube.com/wa tch?v=CCv9BqPPl7w PROPELLER Propeller on eesti punkbänd. Koloriitne punkansambel (1978 -1980). Selles esinesid muusikud, kes rohkem nagu oma lõbuks harrastasid primitiivset, kuid vürtsikat muusikat, teatraalset show'd. Nendegi punk oli mõeldud pilana, mis siiski leidis liialt tõsimeelset tõlgendust. (A.Erm "Polkast Rokini"). https://www.youtube.com/ watch?v=VOjk8nUlYRI VENNASKOND Vennaskond on eesti furi eristlik uusromantiline p unk-bänd. Vennaskonna koosseis on muutunud pidevalt, sageli pole sama koosseis mänginud järjest isegi kaht kontserti. Ainult Tõnu Trubetsky on olnud ansambli koosseisus alates esimesest kontserdist 1984
,,Maa õnnistus'' 1. Iisak oli loogilise mõtlemisega. Ta oli mees, kes tahtis oma tehtud tööga rikkaks saada ja saigi. Oli ka kõva käega, kui oli vaja. Tegi palju tööd, sealt tuli ka rikkus. Ta oli kergesti valmis andestama kaaslase eksimust, kiiresti unustama kõike halba enda ümber. Olemuses ei olnud tal midagi võltsi, teeseldut ega teatraalset; ta oli veendunud, et maailm sisaldab õiglust ja valet, head ja halba. Ta tahtis kõike halba unustada ja kasvatada kõike head endas. 2. Ingeri välimust mõjutas jänesemokk, kuid sellest hoolimata oli ta töökas ja heasüdamlik. Ta tappis ka oma tütre, kellel oli juba sündides jänesemokk. 3.Talle tehti operatsioon, jänesemokka enam ei olnud, ta õppis ja sai targemaks. Hiljem maale tagasi minnes, oli temast saanud peen daam. Ta
mängelda või õrritada. Üdi luule on ainulaadne ega sõltu eeskujudest, aga Juhan ise sai eeskujuks teistele. Ainulaadne on Juhani luuletehnika, mida võib kirjeldada kui pinget range vormi ja liikuva sisu vahel. Selles tuleb ette ootamatuid pause, katkestusi, lühikesi lauseid ja järske mõttepöördeid, nihkeid lause- ja värsiehituses. Ta muudab oma hõlmava Irooniaga kahtlaseks peaaegu kõik nähtused, millest räägib. Üdi luule ilmutab modernistlikku huvi keele vastu, kuid säärast teatraalset esinemisviisi ja vormi pole just sageli kasutatud Luulekogud ,,Ma olin Jüri Üdi" (1978) ,,Armastuskirjad" (1975) ,,Käekäik" (1973) ,,Detsember" (1971) ,,Selges eesti keeles" ,,Tänan ja palun" (1983) (1974) Näidisluuletused " Hetk'' ''Väljas lõõmab juuli'' Teadsin, et sina, surmale kalduv, Väljas lõõmab juuli mõistmise sisse püsima jääd. õhus lendab vikat
pahaaimamatut inglise turisti teemal, et miks nad peale sõda meile appi ei tulnud ("Te ju LUBASITE!"). Meelde jäi ka "võimukoridori" stseen, kus anti peaaegu skisofreenilise ootusärevusega viimane lihv Eesti 1992. aasta põhiseadusele. Nagu minu vanuselt seitsmekümnele lähenev vanaisa, kellega koos seda etendust vaatamas käisin, kinnitas, oli kujundus, nagu Ruja puhulgi, semperlikult autentne. Seal ei olnud midagi teatraalset. Tegu oli hüperrealistliku päris-eluga. Ei saa ka öelda, et oli imitatsiooniga, kuna need sektsioonkapid, lauanõud ja õlipritsmeid täis gaasipliit olid ju päris! Kuna kogu etendus kanti otse üle teise teatrisaali, oli selles võimalik kasutada uudseid tehnilisi lahendusi. Järele mõeldes viidi publik ligi kahekümnesse erinevasse aega, ruumi ja taustüsteemi. Nende hulgas Moskvich, mitu varianti stalinovkast, abstraktsena mõjunud kriitvalge trepikoda, mida mööda
Knut Hamsun ,,Maa õnnistus" Iisak inimesena: Iisak oli kergesti valmis andestama kaaslase eksimust, kiiresti unustama kõike halba enda ümber. Tema olemuses polnud midagi võltsi, teeseldut ega teatraalset; ta oli lihtsalt veendunud selles, et maailm sisaldab õiglust ja valet, head ja halba. Põhiline oli tema jaoks unustada kõik halb ning kasvatada kõike head endas, iga päevaga ühe enam. Ta oli heasüdamlik ja alandlik. Samuti oli ta ideaalne töömees, kes suutis oma mõtted jõu ja tahtega muuta tegelikkuseks. Iisaku suhtumine töösse; rõõm tööst: Iisak teadis, et miski ei tule kergelt. Seda teades, et loobunud ta, vaid pühendas kogu oma jõu ja tahte maa harimisele,
ka esimesed enesetapule viitavad motiivid. 1983. aastal ilmus ,,Tänan ja palun", mida peetakse luuletaja sisurikkaimaks teoseks, millest paljud luuletused on saanud omale taha ka viisi. 1991. aastal ilmus ,,Osa", kus Viiding on muutnud melanhoolsemaks kui varem, üks luuletus selles on pühendatud tema tütrele Elole. Selles mõtiskleb ta, milline võiks olla tütre lein isa surma järel. Üdi luule ilmutab ka modernistlikku huvi keele vastu, kuid säärast teatraalset esinemisviisi vormi pole just sageli kasutatud. Tema luules on ka teadlikku enesepiiramist ja liikumist kindlas suunas, teenäitajaks eetiline ning alandlik toon. Varem kadus eetilisus iroonia sisse ära, ühtäkki tuli seda võtta päris tõsiselt. 1980. aastatel kirjutas ta ka lühemat ja vabama vormiga luulet, igavikulisi tundeid väljendavaid mõtteteri ja välkpildistusi. Tekstides on ka midagi, mis võiks meenutada religioosset ilmutust. 1980. aastate Juhan Viidingu
korraldada?), siis antud juhul see simulatsioon just kutsub esile osalejaid revolutsiooni päriselt ellu viima. Selline teatri vorm kutsub osalejaid üles mässama, reaalsuses asju muutma/ellu viima. o The theatre as discourse Newspaper theater Kuidas formuleerida päevaseid uudiseid või mis tahes mitte-teatraalset materjali teatraalseks. - Loetakse uudiseartikkel ette (eraldatakse kontekstist – ajalehest). - Kahte artiklit vastandatakse, loetakse vastandatult - Complementary Reading: information generally omitted by the ruling class are added to the news. - Artikltit loetakse rütmiliselt/muusika, mis avaldab artikli tõelise tähenduse - Näitlejad visualiseerivad uudise - Uudist improviseeritakse laval (avastades kõiki selle variante ja võimalusi)
Tekstis on inspiratsiooni allikaks vaid Dante. Rodini kujutab oma kompositsioonis ''Calais kodanikud'' 6 meest, kelle Edward III saatis vabasurma, tänu millele säästetakse linn ja selle elanikud. Rodini tegi grupi '' Calais kodanikud'' käed ja jalad ebaloomulikult suuremaks. Weizenbergi looming klassitsistlik, millest puudub Rodinile omane kirg ja hingestatus. Adamson viljeles teatraalset uusbarokki ja realismi. August Weizenberg ja Amandus Adamson andsid panuse meie kultuuri ajalukku. Jaan Koorti teostest tean ´´Metskits'' Neoimpressionism uurib teaduslikult seda, kuidas inimese silm näeb värve. Värvid asetati lõuendile puhtalt, kindla suurusega punktikestega. Värvide valik pole vaba. Neoimpressiniste nimetati ka puäntillistideks, sest sõna koosneb pr. k. sõnast
kirg, hingestatus. 2. Dante poeem ,,Jumalik komöödia" inspireeris Balzaci pealkirja valikul: ,,Inimlik komöödia". 3. ,,Calais kodanikud"-kaupmees Eustache de Saint-Pierre ja tema viis sõpra,kes ohverdasid end kaaskodanike eest. 4. Rodin suurendas inimkehade proportsioone, nt käe- ja jalalabasid. 5. Weizenbergi looming on klassitsistlik, Adamsonile meeldisid prantsuse kujurid, kes viljelesid teatraalset uusbarokki. 6. August Weizenberg- meie rahvusliku skulptuuri rajaja, Amandus Adamson-panus kultuuri ajalukku, nt ,,Russalka". 7. Jaan Koort-,,Metskits". 8. Neoimpressionism-uuriti teaduslikult, kuidas inimeste silm näeb värve ja sellele vastavalt loodi teosed. Värvid asetati lõuendile puhtana, kindlas suuruses punktikestena.Ka värvide valik ei olnud vaba, jäi eredavärvilise mosaiigi mulje. 9. Puäntillistid pr.k. point, divisionistideks pr.k. diviser-jaotama. 10
· Tantsuteater o Ballett varvastants, loo jutustamine on seotud tantsu, muusika ja kostüümidega. Sai alguse 16.saj Itaalias. (N: Tsaikovski, Tubin) o Moderntants 20. saj, balletile vastu, Isadora Duncan ja Martha Graham o Kaasaegne- e nüüdis- e postmodernetants liigub tantsu ja argikäitumise piiril. Mart Kangro, Teet Kask, Katrin Essenson Teatraalset käitumist analüüsinud V. Halizev eristab kaht käitumistüüpi · Teatraalne eneseavamine seisneb kõne, miimika, zestide paisutamises, millega püütakse juuresolijaid mõjutada · Teatraalne enesemuutmine - inimene mängib justnagu mingit rolli, näidates end sellisena, nagu ta tegelikult ei ole. Teatraalsus argielus on seotud · isiku tasandil inimesele omase mängutarbega · sotsiaalsel tasandil rituaalse käitumisega Teatri vastuvõtt on:
Marionetteaterni kunstilise juhi kohal, on edasi arendanud teatritegemist kõige väiksematele oma selliste lavastustega nagu "Miina ja Kåge" (Anna Höglundi raamatu järgi) ning "Konn ja Võõras"/Grodan och Främlingen (hollandlase Max Velthujisi loomingu ainetel).Pakkuda nukuteatrit kahe-kolmeaastastele pole just kõige tavalisem, kuid sedagi võib lugeda Rootsi spetsialiteediks. Nukuteater Tittut, mille asutas Ing-Mari Tirén on paljude aastate jooksul süvendanud oma teatraalset väikelastele suunatud esteetikat. Nukkude, muusika, dramaturgia ja totaalse lavakujunduse mis sageli ümbritseb kogu publikut vahendusel pakutakse etendusi, milles on usku, et ka väikesed lapsed saavad teatri keelest aru. Tittut annab sageli külalisetendusi nii kogu Rootsis kui ka mujal maailmas. Sageli kasutatakse algmaterjalina populaarseid pildiraamatuid. Barbro Lindgreni "Metsiku beebi" lood ning ja "Janosch, Väike Karu ja Väike Tiiger" on püsinud mängukavas juba aastaid.
annaabi.ee 
