7. Kas stardihüpet võib sooritada ka puki kõrvalt? Ei, võistluste ajal ei ole puki kõrvalt hüppamine lubatud. 8. Kui kaugele võib ujuda võistleja vee all peale stardihüpet (meetrites)? Ujumine vee all peale pööret ei tohi olla pikem kui 15 meetrit. 9. Miks on basseini kohal mõlemas otsas lipukesed? Lipukesed annavad ujujale teada, kui pikk maa veel raja lõpuni on, et ujuja teaks arvestada, millal alustada pööret. 10. Kuidas toimub teateujumises teatevahetuse üleandmine? Järgmine ujuja võib vette hüpata siis, kui eelnev ujuja on puudutanud seina (olenevalt ujumisstiilist kas ühe või kahe käega). 11. Mitu võistlejat osaleb klassikalistel teateujumise võistlustel? Klassikalistel teateujumise võistlustel osaleb neli võistlejat. 12. Nimeta ujumisvõistluste kohtunikud. Ajavõtja, distantsikohtunik, pöördekohtunik ja finišikohtunik. 13. Mis ülesanne on 1) distantsikohtunikul 2) pöördekohtunikul 3) finishikohtunikul?
servani. 4. Teatepulk valmistatakse puust, metallist või muust sobivast materjalist, jäiga, ühest osast koosneva tervikuna. Teatepulk on ringikujulise ristlõikega 28 kuni 30 cm pikkune, 4cm +/- 2mm läbimõõduga, vähemalt 50 g. kaaluv silinder. Jälgimise hõlbustamiseks peab teatepulk olema erksat värvi. 5. Sammumärgid. Eraldi radadel toimuvates teatevahetustes tohib iga võistleja teatevahetuse hõlbustamiseks asetada oma rajale ühe sammumärgi. Selleks tohib kasutada ainult isekleepuvat teipi, maksimaalmõõtmetega 5x40 cm. Teibi värv peab olema erinev statsionaarse rajamärgistuse värvidest. Mingeid teisi sammumärke kasutada ei tohi. 6. 4x100 m teatejooks joostakse algusest lõpuni eraldi radadel. 7. 4x200 m teatejooks joostakse ühel järgnevast kolmest võimalusest: (a) võimalusel algusest lõpuni
või jalaga tahtlikult maha. Teatejooksud Teatepulka kantakse käes kogu võistluse ajal. Kui teatepulk kukub maha, peab sportlane selle ise üles võtma. Andes vahetuses teatepulga järgmisele sportlasele tuleb püsida omal rajal. Teatepulk on 28-30 cm pikk õõnes ümmargune toru, mille ümbermööt on 12-13 cm ja mis kaalub vähemalt 50 grammi. Teatevahetusala on 20 m pikk Eraldi radadel toimuvates teatevahetustes tohib võistleja teatevahetuse hõlbustamiseks asetada oma rajale sammumärke. Selleks tohib kasutada ainult isekleepuvat teipi, Mitmeringilise võistluse käigus tohib üks võistkond kasutada kuni kaht varuvõistlejat Hüpped Kõrgushüpped Kõrgushüppe postid asuvad teineteisest 4-4,04 m kaugusel. Nende vahel on ümmargune 30 mm läbimööduga latt kaaluga mitte üle 2 kg. Latt peab olema täiesti sirge
Õlad on kätest veidi eespool. Vaade endiselt alla. Pöid (kand) on tugevalt pakkudele surutud. Eesoleva jala põlveliiges on kõverdatud täisnurga all. Tagumise jala põlveliiges on kõverdatud 120– 140kraadise nurga all. Keharaskus kätel ja esimesel jalal. 8. Madallähe jaotatakse nelja faasi: asend “kohtadele!”, asend “valmis!”, äratõuge (start) ja kiirendus (lähtekiirendus). 2. Teatejooks: 1. Ringteatejooksul kasutatavad erinevad teatevahetuse tehnikad: 1) alt-kaarega: Vastuvõttev jooksja sirutub käe taha reie kõrgusele. Neli sõrme on sirutatult koos suunaga alla, pöial nendest eemal. Teatepulga üleandja paneb teatepulga alt kaarega võtja pihku. Jooksjate vaheline kaugus peab olema 1 m või rohkem. 2) ülalt-kaarega: Vastuvõtja sirutab käe puusavööst kõrgemale nii, et peopesa on randmest üles pööratud. Üleandja asetab pulga ülalt kaarega vastuvõtja ülespööratud peopessa.
4*100 m jooksus tuleb teatepulk üle anda täiel kiirusel joostes. Harjutamise tulemusena teab vastuvõtja täpselt, kus vahetus toimub, ja sirutab käe teatepulga järele sellel kohal. Teatepulga korralik üleandmine sõltub üleandjast. Korralik käesirutus vahetuse ajal kindlustab lühima jooksumaa. Pole haruldane, et sportlased, kelle vahetused on suurepärased, võidavad palju parematest sprinteritest koostatud võistkonda. Teatevahetuse viise on erinevaid ja kõigil neil on oma plussid ja miinused. Õpilastel tuleb teha harjutusi lihtsate ja keerukate vahetuste õppimiseks. Teatepulka kantakse käes kogu võistluse ajal. Kui teatepulk kukub maha, peab sportlane selle ise üles võtma. Andes vahetuses teatepulga järgmisele sportlasele tuleb püsida omal rajal. Teatepulk on 28-30 cm pikk õõnes ümmargune toru, mille ümbermööt on 12-13 cm ja mis kaalub vähemalt 50 grammi. Maantee teatejooks on maratoni pikkune (42 195 km)
8.Kui kaugele võib ujuda võistleja vee all peale stardihüpet (meetrites)? Sinu vastus oli: Tavaliselt on 25 m basseini keskel lipukesed, mille järgi saab aru, et sellest üle ei tohi enam vee all olla. Eeldan, et siis kuskil 12,5 m. 9.Miks on basseini kohal mõlemas otsas lipukesed? Sinu vastus oli: Et ujuja saaks arvestada, mitu käte tõmmet või hingamist peab veel enne pööret tegema ehk annab märku saabuvast raja lõpust. 10. Kuidas toimub teateujumises teatevahetuse üleandmine? Sinu vastus oli: Ujuja peab puudutama siis vastavalt kas ühe või kahe käega seina, et järgmine võistleja saaks vette hüpata. 11.Mitu võistlejat osaleb klassikalistel teateujumise võistlustel? Sinu vastus oli: Neli võistlejat. 12. Nimeta ujumisvõistluste kohtunikud (7). Sinu vastus oli: distantsikohtunik, pöördekohtunikul, finishikohtunikul, ajavõtja 13. Mis ülesanne on 1) distantsikohtunikul 2) pöördekohtunikul 3) finishikohtunikul Sinu vastus oli:
4*100 m jooksus tuleb teatepulk üle anda täiel kiirusel joostes.(1) Harjutamise tulemusena teab vastuvõtja täpselt, kus vahetus toimub, ja sirutab käe teatepulga järele sellel kohal. Teatepulga korralik üleandmine sõltub üleandjast. Korralik käesirutus vahetuse ajal kindlustab lühima jooksumaa. Pole haruldane, et sportlased, kelle vahetused on suurepärased, võidavad palju parematest sprinteritest koostatud võistkonda.(1) Teatevahetuse viise on erinevaid ja kõigil neil on oma plussid ja miinused. (1) Õpilastel tuleb teha harjutusi lihtsate ja keerukate vahetuste õppimiseks.(1) Teatejooksu soovitavad normid (vt lisa 2) Teatepulka kantakse käes kogu võistluse ajal. Kui teatepulk kukub maha, peab sportlane selle ise üles võtma. Andes vahetuses teatepulga järgmisele sportlasele tuleb püsida omal rajal. Teatepulk on 28-30 cm pikk õõnes ümmargune toru, mille ümbermööt on 12-13 cm ja mis
esimese takistuse, roomab matil takistuse alt läbi, jookseb pingi taha võtab kastikesest pallid ja viskab need ühekaupa rõngast läbi, mida hoiab võistleja I, kes omakorda püüab rõngaga palle. Kui teine pall on läbinud rõnga, toetab ta rõnga topispallile, II võistleja jookseb ja poeb rõngast läbi visatud palle kokku korjama ning asetab nad kastikesse. Samal ajal I võistleja asetab rõnga maha ümber topispalli ja jookseb starti ning annab teatevahetuse käepuutega edasi järgmisele võistlejale. Rõngast asub hoidma II võistleja. III TEATEVÕISTLUS Vahendid: tennispall, ämber, võimlemismatt, kastike, minikorvpall, võimlemisrõngas, 2 pöördetähist Võistleja on stardis käes tennispall, temast 3m kaugusel ämber, keskjoonel matt, võrkpalli teisel ründejoonel kastike korvpalliga, kastikese ja pöördeposti vahel rõngas. Võistleja jookseb teeb
annaabi.ee 
