Tarbija ostuotsustusprotsess: Probleemi teadvustamine-> Informatsiooni otsimine-> Alternatiivide Tarbija ostuotsustusprotsess: Probleemi teadvustamine-> Informatsiooni otsimine-> Alternatiivide hindamine-> Ostuotsuse vastuvõtmine-> Ostujärgne hindamine. hindamine-> Ostuotsuse vastuvõtmine-> Ostujärgne hindamine. Turunduskommunikatsioon: Teadvustumine (Vajaduse ilmnemine või selgumine)-> Tarkus Turunduskommunikatsioon: Teadvustumine (Vajaduse ilmnemine või selgumine)-> Tarkus (Informatsiooni otsimine)-> Meeldimine (Sümpaatia kujunemine)-> Eelistus (Sümpaatia muutumine (Informatsiooni otsimine)-> Meeldimine (Sümpaatia kujunemine)-> Eelistus (Sümpaatia muutumine eelistuseks)-> Veendumus-> (Valiku tegemine)-> Ostmine (Ostu sooritamine)
13. Millised on ostuotsuse üldised skeemid erineva sidususega toodete puhul? Ostuotsuse hierarhiad olenevalt tarbija sidususest tootega. · Madala sidususega toote puhul piiratud otsustusprotsess: Probleemi teadvustamine limiteeritud info otsing mõne alternatiivi hindamine lihtsustatud otsus ostujärgse arvamuse, hinnangu kujunemine (teatud pinnapealne teadmine tegevus hoiak); · Üldine: probleemi teadvustumine informatsiooni otsing ,,infotöötlus", eri alternatiivide hindamine ostuotsus ostujärgse arvamuse, hinnangu kujunemine; · Kõrge sidususega toote puhul laiendatud otsustusprotsess: probleemi teadvustamine laialdane info otsing paljude alternatiivide hindamine kompleksne otsus ostujärgse arvamuse, hinnangu kujunemine. (teatud pinnapealne teadmine/uskumus hoiak tegevus) 14. Milliseid tarbijate ostuotsustusprotsesside lühendusi e
3. Riski- ohutusõpetuse tähtsus. Riski- ohuõpetus on väga tähtis iga inimese elus. Eelkõige erinevate tööõnnetuste ja riskide vältimiseks peab teadma, kuidas teha tööd ohutult. Samas kui peaks midagi juhtuma, siis milline on esmane tegutsemisviis. 4. Riski- ohutusõpetuse seos teiste teaduslike distsipliinidega. 5. Riski termin. Tänapäevasele lähedases tähenduses võeti riski mõiste kasutusele 16-17 sajandi kaubalaevanduses. Riski mõiste tekkimine ja teadvustumine on oluliselt mõjutanud tänapäeva ärimaailma kahe kandva põhimõtte kujunemist. Need on: · kindlustuse põhimõte; · osaluse põhimõte (osaühing, aktsiaselts jm). Praegusel ajal on riski mõistel mitmeid erinevaid tähendusi. Neist enamus on üldistatavad kaheks põhiliseks määratluseks. · risk on mingi ebasoodsa sündmuse esinemise võimalus (tõenäosus); · risk on mingi ebasoodsa sündmuse tõenäosuse ja tagajärgede kombinatsioon.
Keskkonnariski mõiste: Riski mõisted: Risk – võimalus, et õnnetus juhtub mingi aja jooksul koos tagajärgedega, mis tabavad elu ja tervist, elutähtsaid valdkondi, keskkonda või vara. Risk - ohtliku sündmuse sageduse või tõenäosuse ja tagajärgede vaheline seos. Riskile on iseloomulik, et kahjustuse teoks saamine on alati ebakindel. Riski mõiste kasutuselevõtt: 16. – 17. sajandi kaubalaevanduses. Riski mõiste tekkimine ja teadvustumine on mõjutanud oluliselt tänapäeva ärimaailma kahe kandva mõiste kujunemist; Kindlustus/ Aktsiaselts. RISK = TÕENÄOSUS+TAGAJÄRJED Keskkonnakahju: Sündmus, mis on tekkinud keskkonnale kahjuliku muutuse (näiteks saastumise) tagajärjel. Kahju (kahjustus) või tekkida ühe või mitme kahjuliku mõjutuse tagajärjel, kusjuures need võivad mõjutada nii inimesi, loomi, taimi kui ka tehiskeskkonda. Riskianalüüs:
Motoorne ja kognitiivne areng esimesel eluaastal - Õpib kasutama oma keha Kooskõlastada lihaste tööd (roomamine, käimine), õpib käega esemeid haarama, suhtelisi mõõtmeid, kaugust-lähedust mõõtma. Peenmotoorne tegevus kirjeldab seda, kuidas areneb lapse oskus kasutada oma kätt ja sõrmi. Toimub järkjärgult- alguses hoiab käes suuri esemeid, hiljem väiksemad. Tasapidi toimub refleksi esilekutsuv haistingu ja sellega kaasneva motoorse reaktsiooni vahelise seose teadvustumine, ja umbes teisel elukuul hakkab laps järkjärgult omandama oskust tahtlikult oma liigutusi juhtima. Siis peab ta hakkama liigutusi koordineerima õppima. Meeleelundite, keha ja liigutuste omavahelise kooskõlastamise etapp kestab umbes neljanda-viienda elukuuni. Õppimisele on eelduseks küpsemine. Kognitiivse arengu puhul kirjeldatakse kõne arengut, mälu, mõtlemisvõimet, oskust kohaneda erinevate situatsioonidega ning võimet lahendada probleemsituatsioone (leida ese rätiku alt)
keha, kooskõlastama lihaste tööd (roomamine, käimine), õpib käega esemeid haarama, suhtelisi mõõtmeid, kaugust-lähedust mõõtma. Motoorne areng toimub etappidena ning see sõltub stimulatsioonist. Peenmotoorne tegevus kirjeldab seda, kuidas areneb lapse oskus kasutada oma kätt ja sõrmi. Toimub järkjärgult- alguses hoiab käes suuri esemeid, hiljem väiksemad. Tasapidi toimub refleksi esilekutsuv aistingu ja sellega kaasneva motoorse reaktsiooni vahelise seose teadvustumine, ja umbes teisel elukuul hakkab laps järkjärgult omandama oskust tahtlikult oma liigutusi juhtima. Siis peab ta hakkama liigutusi koordineerima õppima. Meeleelundite, keha ja liigutuste omavahelise kooskõlastamise etapp kestab umbes neljanda-viienda elukuuni. Õppimisele on eelduseks küpsemine. Kognitiivse arengu puhul kirjeldatakse kõne arengut, mälu, mõtlemisvõimet, oskust kohaneda erinevate situatsioonidega ning võimet lahendada probleemsituatsioone (nt leida ese rätiku alt)
laenglemissageduste sünkroonsust, vaid seda, et erinevad ajupiirkonnad peavad lihtsalt olema üheaegselt aktiivsuses, et miski saaks teadvustuda. Näiteks objekti kuju, värvust ja suurust töötlevad erinevate ajupiirkondade aktiivsused. Ei saa olla nii, et objekti teadvustumise korral ei ole mõni 19 nendest ajupiirkondadest aktiivsuses ja teised on samal ajal aktiveerunud. Et tekiks objekti normaalne teadvustumine teadvuselamuses on vaja objekti kõikide tunnustega töötlevate ajupiirkondade üheaegset aktiivsust. Erinevate ajupiirkondade laenglemissagedused võivad seejuures olla ka erinevad, sest nagu sai juba varem mainitud seda, et neuronite mitteaktiivsus- perioode ei teadvustata ( sellest ka teadvuselamuse pidevus ajas ) ja seetõttu ei ole oluline ka erinevate ajupiirkondade aktiivsusperioodide sageduste sünkroonsus. Paljud uurimused ongi
annaabi.ee 
