seisundid - äratuskella helin, hakkad midagi kuulma, kuid päris hästi ei taju, mis toimub, protsesside kulgemise tagajärjel tekkiv mingi olek omadused - raskesti muutuvad ja muudetavad, millist laadi on protsessid ja seisundid, püsiv valmidus reageerida ühel või teisel moel. teadvus ja psüühika pole sünonüümid - teadvus on küll psüühika nähtus, kuid kõik psüühika nähtused ei ole teadvus. need mis ei ole jagunevad nendeks, mis põhimõttleiselt kunagi ei teadvustu, kuid pole võimatu. Igal psüühilisel nähtusel on oma väljendumise kvaliteet ja väljendamismäär, mistõttu need psüühikanähtused ja nendele tuginev käitumine on mõõdetavad. subjektiivsed isiku hinnangute ja kirjeldustele tuginevad mõõdud, vahetult kogetud, kas oled õnnelik või ei jne objektiivsed vaadeldavale, fikseeritavale ja salvestatavale käitumisele tuginevad mõõdud. kui kiiresti käsi käis, kuhu poole inimene keeras jne
halvenemise, ebakriitilisuse. Inimene arvab ekslikult, et võimed on head, objektiivselt nii ei ole. Huvi tagab inimesele tegevuseks vajaliku informatsiooniga kindlustatuse. Soov on arusaamine, millega ja kuidas antud tingimustes vajadust rahuldada. Püüdlus on teadvustatud sihipärane suundus millegi saavutamisele. Ajukoor katab suht kõik ära. The dark side of the moon :D Ajul on kaks poolt, poolkerad. All väikeaju, mille pearoll on sellises protsessid, mis ei teadvustu, vaid vajalik tasakaaluks jne, füsioloogiline organ. Pole rolli emotsioonidel, mõtlemisel jne. 5 Beezikas hallikas käsn- AJU!!!!! (Vaata lk 42 juurde) rikkalikult täidetud neoronitega, närvirakkudega, biokeemilised ained, veresoonkond arenenud. Ajul endal valutundlikkus puudub- võimaldab ravi ja uuringuid.
tekkinud seoseid on raske ümber kujundada mälutegevuse rigiidsus (paindumatus) konservatiivsus: uusi asju on õppida väga raske (60 aastadelt alates) (Alzheimeri tõbi mälu kaob taastamatult nt isegi ei tunta lähedasi ära ) Ajus võivad tekkida ka seosed subsensoorsetest ärritajatest, mille intensiivsus vastuvõtu ajal on nii väike, et nad ei teadvustu; info omandamine sõltub ka päevaajast (Folkard) hommikul on parem vahetusse mällu asju õppida, õhtul püsimällu. 2) säilitamine säilib see, mis asetub lahedasti olemasolevasse konteksti kui mälu ei kahjustu, võib säilimine olla väga kestev; (Tulving taastamine mälus); säilitamine on uue lisamine ja vana taandamise protsess; sest üheselt kõike mäletada teeks elu võimatuks, sest me ei oskaks
Mõhnkeha ühendab suuraju kaht poolkera. Ei eristu omaette aju osana! Hõlmab kesk- ja vaheaju ning jõuab ajukoorde. Nimetatakse emotsioonide ajuks, naudingukeskuseks. Seotud emotsioonide, mälu, õppimise ja motivatsiooniga. limbiline süsteem Ajukoor katab suht kõik ära. The dark side of the moon :D Ajul on kaks poolt, poolkerad. All väikeaju, mille pearoll on sellises protsessid, mis ei teadvustu, vaid vajalik tasakaaluks jne, füsioloogiline organ. Pole rolli emotsioonidel, mõtlemisel jne. Beezikas hallikas käsn- AJU!!!!! (Vaata lk 42 juurde) rikkalikult täidetud neoronitega, närvirakkudega, biokeemilised ained, veresoonkond arenenud. Ajul endal valutundlikkus puudub- võimaldab ravi ja uuringuid. Intelligentsuse tagab see kuda närvivõrgustik on välja kujunenud, mitte see kui raske aju on. AJUKOORE TÖÖ SÜSTEEMSUS JA TÜPOLOOGILISED ERINEVUSED.
Nii on see üldnarkoosi ja teadvuseta sügava une ajal. Inimeste ajus esinev väga tugev või väga nõrk gamma-sageduslik faasisünkroonsus viib aju samuti teadvuseta seisundile. Uuringud on näidanud ka seda, et ärkveloleku aju seisundis võib ilmneda sellised neuroneid, mis parajasti magavad. Kuid see on nii ainult väga lokaliseeritud. See tähendab seda, et sügava une ajal ( unenägudeta une ehk NREM-une ajal ) on mõned ajupiirkonnad ärkvel seisundis ( need aga ei teadvustu, sest ülejäänud ajupiirkonnad magavad ) ja samas ärkveloleku seisundi ajal on mõned ajupiirkonnad une olekus. 22 KASUTATUD KIRJANDUS Allik, Jüri; Kreegipuu, Kairi; Pullmann, Helle; Realo, Anu; Vadi, Maaja; Schmidt, Monika. 2002. Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Aru, Jaan. 2009. Jaan Aru: Teadvus on ajus. Skeptiline Eesti. 03 Juuni. Bachmann, Talis ja Maruste, Rait. 2011. Psühholoogia alused. 3. tr
sügava une ajal. Kuid on täheldatud ka seda, et inimeste ajus esinev väga tugev või väga nõrk gamma-sageduslik faasisünkroonsus viib aju samuti teadvuseta seisundile. Uuringud on näidanud ka seda, et ärkveloleku aju seisundis võib ilmneda sellised neuroneid, mis parajasti magavad. Kuid see on nii ainult väga lokaliseeritud. See tähendab seda, et sügava une ajal ( unenägudeta une ehk NREM-une ajal ) on mõned ajupiirkonnad ärkvel seisundis ( need aga ei teadvustu, sest ülejäänud ajupiirkonnad magavad ) ja samas ärkveloleku seisundi ajal on mõned ajupiirkonnad une olekus. 2 Teadvuse mentaalne olemus 2.1 Sissejuhatuseks Praegune olukord teadvuseteaduses on selline, et alguses sooritatakse mingisugune eksperiment ja siis pärast seda luuakse mingisugune teooria või ilmneb lihtsalt üks järeldus. Antud juhul on siin vastupidine olukord. Siin lähenetakse teemale teoreetiliselt ehk see tähendab seda, et alguses
Nii on see üldnarkoosi ja teadvuseta sügava une ajal. Inimeste ajus esinev väga tugev või väga nõrk gamma-sageduslik faasisünkroonsus viib aju samuti teadvuseta seisundile. Uuringud on näidanud ka seda, et ärkveloleku aju seisundis võib ilmneda sellised neuroneid, mis parajasti magavad. Kuid see on nii ainult väga lokaliseeritud. See tähendab seda, et sügava une ajal ( unenägudeta une ehk NREM-une ajal ) on mõned ajupiirkonnad ärkvel seisundis ( need aga ei teadvustu, sest ülejäänud ajupiirkonnad magavad ) ja samas ärkveloleku seisundi ajal on mõned ajupiirkonnad une olekus. 22 KASUTATUD KIRJANDUS Allik, Jüri; Kreegipuu, Kairi; Pullmann, Helle; Realo, Anu; Vadi, Maaja; Schmidt, Monika. 2002. Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Aru, Jaan. 2009. Jaan Aru: Teadvus on ajus. Skeptiline Eesti. 03 Juuni. Bachmann, Talis ja Maruste, Rait. 2011. Psühholoogia alused. 3. tr
annaabi.ee 
