Mis on vabadus? Hannah Arendt Akadeemia 1991 a. Nr 3 ja 4 Tõlkinud Ene Reet Soovik Hannah Arendt üritas oma artiklis leida vastust küsimusele "Mis on vabadus?". Tema vaatenurgast ja arvates näis see olevat lootusetult võimatu. Ta üritab vastust otsida meie teadvustest ja südametunnistustes, mis ütlevad meile, et me oleme vabad. Arendti arvates oleme ka kõige suurema selgitustöö eest tänu võlgu Kantile. Kuna Kant väidab, et vabadust ei saa omistada sisemeelele ja sisekogemuse valdkonnale sugugi rohkem kui meeltele, mille abil tunnetame ja mõistame maailma (lk 476 Akadeemai 1991a. nr.3). Ta tahab sellega õelda, et tegelikult ei saa me sundida teadvust ja südame- tunnetust , et me mõistaksime et oleme vaba. Vaid me peame tunnetama tunnetame ja
Inimesest sõltumatud, üks inimene ei saa sotsiaalset fakti muuta Suruvad end inimesele peale, püüavad teda Sotsiaalsed faktid Sotsiaalne morfoloogia – elanike arv, tihedus, paiknemine, teed, ehitised Institutsioonid – majandus, poliitika, seadused, kunst, religioon, teadus Kollektiivsed kujutelmad – keel, kunst, religioon, teadus, müüdid Kollektiivne teadvus Moodustub individuaalsete teadvuste baasil On individuaalsetest teadvustest sõltumatu Individuaalne teadvus peegeldab kollektiivse teadvuse sisu Religioon Inimelu jaguneb Profaanne, igapäevane sfäär Sakraalne, püha sfäär Religioossete ideede allikaks on ühiskond. Kõrgem jõud mida inimesed tunnetavad on tegelikult ühiskond. Religioon on ühiskonna esetunnetus Jumala-religioon asendub inimese-religiooniga Emile Durkheim (1897) „Suitsiid“ Enesetapud
Emile Durkheim Sotsiaalsed faktid: Inimestest sõltumatud ja suruvad end inimesele peale, piiravad teda. Sotsiaalsed faktid · Sotsiaalne morfoloogia-elanike arv,tihedus,paiknemine: teed ja ehitised · Institutsioonid- majandus,poliitika,seadused,kunst,religioon,teadus · Kollektiivsed kujutelmad-keel,kunst, religioon,teadus,müüdid Kollektiivne teadvus · Moodustub individuaalsete teadvuste baasil · On individuaalsetest teadvustest sõltumatu · Individuaalne teadvus peegeldab kollektiivse teadvuse sisu Religioon · Religioossete ideede allikaks on ühiskond. Kõrgem jõud, mida inimesed tunnetavad on tegelikult ühiskond. · Religioon on ühiskonna enesetunnetus · Jumala religioon asendub inimese-religiooniga Enesetapud · Enesetappude arv on riigis pika aja jooksul stabiilne · Ei sõltu majanduslike tingimjuste kõikumisest ega rahva tervisest
sotsioloogia peamiseks uurimisobjektiks.Need faktid on inimesest sõltumatud. a) sotsiaalne morfoloogia elanike arv, tihedus, paiknemine, teed, ehitised b) Institutsioonid majandus, poliitika, seadused, kunst, religioon, teadus c) Kollektiivsed kujutlemad keel, kunst, religioon, teadus, müüdid jne · Kollektiivne teadvus moodustub individuaalsete teadvuste baasil kuid on individuaalsetest teadvustest sõltumatu. Individuaalne teadvus peegeldab kollektiivse teadvuse sisu. · Mehaaniline solidaarsus inimesed on sarnased ja tänu sellele solidaarsed, üksikisik allub kollektiivsele teadvusele. Orgaaniline solidaardsus inimesed on erinevad ning üksikisik on suhteliselt sõltumatu. · Religioon ideede allikaks on ühiskond, kõrgem jõud mida inimesed tunnetavad on tegelikult ühiskond. Religioon on ühiskonna enesetunnetus.
Emile Durkheim (1858 1917) Sotsiaalsed faktid · Inimesest sõltumatud · Suruvad end inimesele peale, piiravad teda · Sotsiaalne morgoloogia elanike arv, tihedus, paiknemine, teed, ehitised · Institutsioonid majandus, poliitikad, seadused, kunst, religioon, teadus · Kollektiivsed kujutelmad keel, kunst, religioon, teadus, müüdid. · Kollektiivne teadvus moodustub individuaalsete teadvuste baasil. On individiduaalsetest teadvustest sõltumatu. Individuaalne teadvus peegeldab kollektiivse teadvuse sisu. · Tööjaootse teke primitiivses ühiskonna tegelevad kõik inimesed samade asjadega. Rahvaarv ja asutustihedus kasvavad. Inimesed ei saa kõik tegeleda samade asjadega. Tekib spetsialiseerumine ja tööjaotus. Kritiseerib Adam Smithi · Religioon religioossete ideede allikaks on ühiskond. Kõrgem jõud, mida inimeset tunnetavad on tegelikult ühiskond
Inim psüühika sai tekkida ja saab areneda ainult sotsiaalses keskkonnas. Inimese eraldumine loomariigist ja psüühika arenemine on seotud kahe olulise teguriga: 1) töövahendite ja ühiskondliku töö väljaarenemine; 2) sellega seotud keelelise suhtlemise tekkimine. Töös ka keelelise suhtlemises täiustus psüühika. Inimpsüühika oluliseks tunnusjooneks on selle tingitus ühiskondlikust teadvusest. Ühiskondliku teadvuse moodustavad individuaalsetest teadvustest antud ja nendest kantud vaated, ideed, väärtused jne. Inimteadvuse keskseks komponendiks on eneseteadvus. See on teadlikkus enese olemasolust, enesest kui isiksusest ja ühiskonnaliikmest. Teadusvälise psüühika hulka kuuluvaiks loetakse järgmisi nähtusi. - tähelepanu keskmest välja jäänud, kuid töödeldud signaalid - vastureaktsioonid nõrkadele tajudele - kordamise mõjul automatiseerinud liigutused - unenäod (hallutsinatsioonid)
Institutsioonid majandus, poliitika, seadused, kunst, religioon, teadus...Reeglite ja rollide süsteem, mis on ühiskonnas laialt tuntud. Kollektiivsed kujutelmad keel, kunst, religioon, teadus, müüdid. Laialt jagatud arvamused. Kollektiivne teadvus moodustub individuaalsete teadvuste baasil. Mingi vaimne seisund, mitte ainult inimese peas, vaid ka inimesest väljaspool. On individuaalsetest teadvustest sõltumatu. Individuaalne teadvus peegeldab kollektiivse teadvuse sisu. Inimesed, kes elavad ühiskonnas, nende vahel moodustub kollektiivne teadvus ühiskonna kui terviku mõtted. Tegeles palju religiooni uurimisega. Need on kõik pühad asjad, millega inimene kokku puutub. Inimelu jaguneb: Profaanne, igapäevane sfäär Sakraalne, püha sfäär. Religioossete ideede allikaks on ühiskond. Kõrgem jõud, mida inimesed tunnetavad on tegelikult ühiskond
annaabi.ee 
