Kodanike ja riigi kasulikkus on vastastikune. Riik eksisteerib töötavate inimeste maksude toel, kuid hiljem peab neile pensioni maksma. Riik ja kodanikud tegutsevad käsikäes. Igapäevaelus inimesed ei mõtle sellele, et milline on nende roll ühiskonnas. Tihti ei mõisteta, kui palju just meie otsused ja valikud määravad meie kõigi tulevikku. Ka mina ei mõtle alati, milline on minu roll ühiskonnas. Küll aga teadvustan endale igal sammul, et olen Eesti kodanik ja käitun vastavalt sellele. Järgin kõiki seadusi ja ei pane toime midagi kriminaalset. Kui kõik sedasi käituksid, oleks elu meie väikeses riigis tunduvalt turvalisem. Kodanikualgatused kujundavad riigi ja kodukandi nägu, kuid tugeva kodanikuühiskonna tekkimiseks peavad riik ja kodanikud koostööd tegema. Ma arvan, et kodanikena ei pea me osalema kõigil võimalikel üritustel ja rahvaalgatustel, kuid valimistel oma hääle andmine
jätkamisel. 4. Sisekaitselise eelkoolituse kaudu luua lisaväärtust Orissaare Gümnaasiumi õppekavasse, õppeprotsessi. Neist eesmärkidest on minu jaoks kõige olulisem, et kursus annab õpilasele põhjaliku ülevaate sisejulgoleku ja üldise turvalisuse valdkondades, mis omakorda võib abiks olla ka elukutsevalikul, kuid samas laiendab õpilase silmaringi ja aitab olla parem riigikodanik. Samas on tegemist siiski valikainena ja selle kursuse õpetajana teadvustan ma endale, et paljuski võtavad õpilased seda kursust kui peale surutud kohustust. Vastavalt õppekavale peab Orissaare Gümnaasiumi õpilane valikkursuste seast valima igal õppeaastal kursusi selliselt, et kohustuslike kursustega kokku oleks igal õppeaastal 32 kursust. Kogu kursuse vältel püüan ma lähtudagi põhimõttest, et see esialgu huviavana tunduv aine, ei muutuks pelgalt kohustuseks see valikaine läbi teha, vaid oleks siiski ka huvitav ja paneks kaasa mõtlema
Kuna olen üksjagu meditsiini-, pedagoogika- ja ka sotsiaaltööalast kirjandust iseseisvalt läbi töötanud ning mu elukaaslane (tulevane psühhiaater) õpib Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas, puutun pidevalt kokku erinevate meditsiinialal töötavate ning seda eriala õppivate isikutega, kelle kogemustest olen palju õppinud. Tulles tagasi selle juurde, et mul ei ole illusioone maailma parandamise suhtes, tahan öelda lihtsalt seda, et teadvustan endale tänapäeva teaduse ja meditsiini piire, mille tõttu ei julgeks ma väita, et kõiki erivajadusega isikuid saaks aidata. Kindlasti saab siiski paljut ära teha logopeedide ja eripedagoogide klientide jaoks, olgu see kasvõi mõne sõna tähenduse selgeks saamine või oskuse omandamine, mis võimaldab isikul olla kasvõi kümme protsenti iseseisvam. Olen kahjuks puutunud kokku logopeedide ja ka arstidega, kes ei võta oma patsiente ja tööd
eest. Vabanemise tunne minu vaimu järjekordne abi minule, et ma teaksin, et olen selle asja korda teinud. Palun andeks oma kehalt, et ma talle oma oskamatusega mõelda nii palju haiget olen teinud. Kui tuli kahtlus, siis ütles vaim, et kahtlus on hirm uskuda iseennast ja see stress ootab samuti vabanemist. Iga mõte, mis tuleb, on minu vaimu poolt saadetud, et õpetada minu mõistust. Iga negatiivne mõte tuleb mind õpetama risti vastupidise saamist. Kui ma ta teadvustan ja vabastan, siis samasugust kannatust mulle ei tule. Ma olen ilma kannatuseta, aruka inimese kombel, targemaks saanud. Iga mõte on mõtlemist ja järelduse tegemist väärt. Iga mõte on korduvat mõtlemist ja korduvat järelduse tegemist väärt. Ütlete, et see on vaid hetkenägemus, millest on vähe käsu? Kes oma mõtteid kuulama ja nende järgi oma elu parandama hakkab, sellele annab vaim võimaluse üha edasi minna. Pisiasjade parandamine läheb märkamatult üle suurte asjade
7 WITTGENSTEIN JA ANALÜÜTILINE FILOSOOFIA..............................................9 1 SOKRATES 1. Väide "Ma tean, et ma midagi ei tea" ei tähenda, et Sokrates end rumalaks pidas. Selle väitega on ta sõnastanud hoopis teadmise arenemiseks ühe vajaliku tingimuse kriitilise suhte iseendasse. Kui mina tunnistan, et ma tean, et ma midagi ei tea, siis ma teadvustan endale oma esialgse teadmise piiratust ning püüdlen uute teadmiste poole, arendan end edasi, et saada korrigeeritum ja täielikum teadmine, et siis end sellest täielikumast teadmisest taaskord edasi arendada ja nii edasi (inimene õpib kogu elu). Teadmine1 .. teadmine2.... teadmine3 .... 2. Dialektiline meetod teha kindlaks olemise määratluse piiratus küsitluse teel. Sokrates õpetas küsimuste-vastuste varal - ta kaevas küsimuste abil välja
enamgi Meid mõjutab kõige enam potentsiaal enam mitte olla siin 3. Voluntaristlik mõtteviis JeanPaul Sartre ,,olemine ja eimiski" (1943) ,,teadvus on olemine, mille loomus on olla teadlik oma olemise olematusest" Teadvus maailma eitus Sartre järgi Teadvusel on võima maailma eitada, mitte vastu võtta I aste teadvustan II aste reflektsioon, võime eitada ,,teadvus on alati see, mis ta ei ole ja teadvus pole kunagi see, mis ta on" ,,inimene on faktilisus ja selle ületamine" (Aufhebung) ,,ma olen nii see, millest ma mõtlen, kui ka.?.?." 4. Klassikaline strateegia Inimene on hinge ja keha ühendus/liitsubstants (hingestatud keha) Hing keha elustav printsiip
oluline just seetõttu, et see loob eeldused olemasoleva teadmise täiendamiseks , korrigeerimiseks, arendamiseks. Kes arvab ennast juba kõike teadvat, ei saagi ju seada eesmärki püüelda parema teadmise poole. Teadvustades endale sellise arvamuse ekslikkust luuakse eeldus teadmise arengule. Seega, “ma tean, et ma ei tea” märgib üht olulist faasi teadmise arengus. Teadmise areng näeks skeematiliselt välja järgmine: esialgne teadmine --> ma tean, et ma ei tea, s. t. teadvustan endale oma esialgse teadmise piiratust --> korrigeeritud, täiendatud teadmine. Sokratese seisukoht, mille kohaselt tõeliselt tark on üksnes jumal, on aga interpreteeritav selliselt, et inimese kui piiratud tunnetusvõimetega olevuse jaoks on tunnetusprotsess lõppematu. Ka teadmine, mida on korrigeeritud ja täiendatud tänu oma mitteteadmise endale teadvustamisele, jääb piiratud teadmiseks. Järelikult jääb inimtunnetuse üha jätkuvaks ülesandeks
Uurija võib ühest küljest olla väga kindel oma arusaamades, teisalt väga tagasihoidlik. 70ndatel pakkus Kuhni töö sotsiaalteadlastele õigsuse tähenduse või teisisõnu objektiivsuse. a 3. interaktiivne või dialektiline tähendus – objekti ja subjekti vahel on erinevus, seega objektile jääb teatud vabadus subjektiivsusele. Uurida, miks võõras kultuuris olevad inimesed teevad nii või teisiti. Dialekt – vastandite kaudu, subjekt, objekt. Teadvustan ennast vaatlejana või uurijana. Mida mina teen uurijana. Kuidas uuritavad suhtuvad uurijasse. Kontekst on oluline, et tõlgendada asju. 17. saj dokumendil on Peter Dear täheldanud järk-järgulist objektiivsuse kontseptsiooni kadumist, viidates mentaalsele objektile, subjektiivsusega seotud tunnustele.“ View from nowhere“ - objektiivsuse negatiivsed ilmingud. Dialektiline objektiivsus sisaldab endas aga positiivset suhtumist subjektiivsusesse. Peamine tunnus: subjektiivsus on
annaabi.ee 
