selliselt, nagu oleks ta eksistents ohus. On olemise primaat tahte, valiku ja moraalse teadvuse ees. Tegelastel saab sellest kokku mingi irratsionaalne paratamatus, kuhu alla nad mahutavad ka sotsiaalse determineerituse. Nii on autor jälile jõudnud inimkäitumise nendelegi tõukejõududele, mis teadvusliku tahte, omandatud moraalipõhimõtetega on vastuolus või kuuluvad alateadvuse valdkonda. Aga hämmingusse satub ka tegelane ise, kes täheldab, et ta ei suuda oma käitumist teadvuslikult fikseerida, vaid taipab oma võimalusi alles pärast teo sooritamist. Ta ei käitu ootuspäraselt, valmistades pettumuse eelkõige iseendale, sest ta teod ei vasta tema ettekujutusele enda kõlbelisest minast. Seega on Vetemaa tegelane oludes kujunev, iseend oma tegudes tundmaõppiv ning oma piiridest väljaastuv, nn. transtsendentne karakter. (Vetemaal on telenäidendis «Illuminatsioonides üheksale näitlejale (pauguga lõpus)» tegelane Eneseotsija, kes otsib puhast, tõelist mina
põhjendatus, intensiivsus (objekti eraldumine foonist- määrav on suhteline tugevus võrreldes fooniga), liikumine (liikub objekt eraldub foonist), eesmärk (kindel eesmärk millegi tunnetamiseks, objektina eraldub eelkõige eesmärgiks seatu). Konstantsus (esemete ja tajutavate sündmuste omaduste (suurus, kuju jne) tajumine püsivatena ka tajumistingimuste Muutumise korral)- konstantsusmehhanismid on automaatsed, kiired, teadvuslikult raskesti jälgitavad. Väärtaju ehk illusioon- ebaõige taju, mis kujutab objekte vaimusilmas teisiti, kui need on tegelikkuses. Välisärrituseta väärtaju ehk hallutsinatsioon- subjektiivne haiguslik tajuelamus, meelepette raske vorm. Pseudohallutsinatsioon on nõrgem. Sagedaseimad nägemis- ja kuulmishallutsinatsioonid. Meditsiiniline kategooria on hallutsinoos. Alkohoolikutel- tekivad ähvardava, halvustava jne sisuga kuulmispetted, hirm, püüe põgeneda
juhuslik vm) ellu viia; Tahtevabadus subjekti võime teha välistest asjaoludest sõltumatuid tahtelisi otsustusi. Kosmoloogiline ehk universaalne determinism jäik põhjuslikkus kehtib kõikjal, tahe pole erand, tahtevabadus on illusioon. Psüühiline determinism subjekti tahe on üheselt määratud kõigist neist teguritest, mis kujundasid isiksuse (geenid, kasvatus, eeskujud, kogemus jne). Iga toiming on tingitud karakterist ja meile mõjuvatest motiividest, nii teadvuslikult kui alateadvuslikult. Psüühilis-sotsioloogiline determinism eelmine + ühiskonna täiendavad mõjutused. Enamus filosoofe pooldab determinismi vorme, äärmuslikeim on vo D. Dennet. Indeterminism subjekti tahe on vähemalt mõnikord vaba, ta võib teha tahtelisi otsustusi sisemise äratundmise järgi, millestki või kellestki sõltumatult. Indeterminism võib pooldada deterministlikku maailma koos indeterministlike fenomenidega, milleks võivad olla nt inimese hinged
ökoloogiline põhjendatus, intensiivsus (objekti eraldumine foonist- määrav on suhteline tugevus võrreldes fooniga), liikumine (liikub objekt eraldub foonist), eesmärk (kindel eesmärk millegi tunnetamiseks, objektina eraldub eelkõige eesmärgiks seatu). Konstantsus (esemete ja tajutavate sündmuste omaduste (suurus, kuju jne) tajumine püsivatena ka tajumistingimuste Muutumise korral)- konstantsusmehhanismid on automaatsed, kiired, teadvuslikult raskesti jälgitavad. Väärtaju ehk illusioon- ebaõige taju, mis kujutab objekte vaimusilmas teisiti, kui need on tegelikkuses. Välisärrituseta väärtaju ehk hallutsinatsioon- subjektiivne haiguslik tajuelamus, meelepette raske vorm. Pseudohallutsinatsioon on nõrgem. Sagedaseimad nägemis- ja kuulmishallutsinatsioonid. Meditsiiniline kategooria on hallutsinoos. Alkohoolikutel- tekivad ähvardava, halvustava jne sisuga kuulmispetted, hirm, püüe põgeneda. Taktiilsed h-
Ja enamasti need juhtumid sisaldavad antud iseloomujoont. Nagu juba eespool välja öeldud, seletavad mõned teadlased surmalähedasi elamusi aga süsinikdioksiidi taseme tõusuga veres. See tähendab seda, et leiti tugev seos surmalähedaste kogemuste tajumise ning vere kõrgenenud süsinikdioksiidi ning vähemal määral ka kaaliumi taseme vahel. Paljud teadlased on pidanud võimalikuks ka seda, et patsient võis tulla lühikeseks ajaks teadvusele või võis ta poolenisti teadvuslikult midagi tunda. Võimalikuks on peetud sedagi, et patsiendile võisid hiljem õed või arstid midagi rääkida. Mõned teadlased on arvamusel, et patsientide kirjeldused võivad olla nii üldised, et sobivad ükskõik millise situatsiooniga. Kuid see ei seleta asjaolu, et kui inimene on kliiniliselt surnud, näeb ja kuuleb samal ajal seda, mis elustamisruumis toimub. Nii et süsihappegaas võib küll muuta aju keemilist tasakaalu, kuid
Mõned teadlased seletavad surmalähedasi elamusi aga süsinikdioksiidi taseme tõusuga veres. On leitud tugev seos surmalähedaste kogemuste tajumise ning vere kõrgenenud süsinikdioksiidi ning vähemal määral ka 71 kaaliumi taseme vahel. Paljud teadlased on pidanud võimalikuks ka seda, et patsient võis tulla lühikeseks ajaks teadvusele või võis ta poolenisti teadvuslikult midagi tunda. Võimalikuks on peetud sedagi, et patsiendile võisid hiljem õed või arstid midagi rääkida. Mõned teadlased on arvamusel, et patsientide kirjeldused võivad olla nii üldised, et sobivad ükskõik millise situatsiooniga. Kuid see ei seleta asjaolu, et kui inimene on kliiniliselt surnud, näeb ja kuuleb samal ajal seda, mis elustamisruumis toimub. Nii et süsihappegaas võib küll muuta aju keemilist
oma elujooksul kunagi kogenud? Nagu juba eespool välja öeldud, seletavad mõned teadlased surmalähedasi elamusi aga süsinikdioksiidi taseme tõusuga veres. See tähendab seda, et leiti tugev seos surmalähedaste kogemuste tajumise ning vere kõrgenenud süsinikdioksiidi ning vähemal määral ka kaaliumi taseme vahel. Paljud teadlased on pidanud võimalikuks ka seda, et patsient võis tulla lühikeseks ajaks teadvusele või võis ta poolenisti teadvuslikult midagi tunda. Võimalikuks on peetud sedagi, et patsiendile võisid hiljem õed või arstid midagi rääkida. Mõned teadlased on arvamusel, et patsientide kirjeldused võivad olla nii üldised, et sobivad ükskõik millise situatsiooniga. Kuid see ei seleta asjaolu, et kui inimene on kliiniliselt surnud, näeb ja kuuleb samal ajal seda, mis elustamisruumis toimub. Nii et süsihappegaas võib küll muuta aju keemilist
annaabi.ee 
