9. Infoteaduse intellektuaalne struktuur Vastus: Tefco Saracevic toob esile infoteaduse 2 peamist orientatsiooni: -suund, mis on seotud üksiksiku ja ühiskonna infovajaduse ja -kasutamisega -suund, mis on seotud spetsiifilise informatsioonitehnika, -süsteemide ja -tehnoloogiatega, et infovajadust rahuldada ja tagada informatsiooni tõhus organiseerimine ja otsing. Seda suunda nimetatakse information retrieval. 10. Infoteaduse seos teiste teadusvaldkondadega: loodusteadused, tehnikateadused, sotsiaalteadused Vastus: Infoteadus on interdistsiplinaarne teadus ja on seotud paljude teadusvaldkondade ja distsipliinidega. Loodusteadus- Loodusteadused on infoteadusele paradigmade ja meetodite allikaks. Pasley väidab, et raamatukogu ja infoteaduse uuringute praktika on konstrueeritud lähtuvalt loodusteadlikust mudelist. Teisalt leitakse, et infoteadus on seotud loodusteadustega eelkõige infotehnoloogia,
hierarhiat ja paiknemist, 2. Õpilane tunneb Euroopa Liidu, rahvusvahelise õiguse, Mandri-Euroopa ja Anglo-Ameerika õigussüsteemide eripärasid ja omavahelist suhestumist, 3. Õpilane teab, kuidas luuakse õigusnorme Eesti, Euroopa Liidu ja rahvusvahelises õiguses, 4. Õpilane mõistab õiguse tekkelugu ja kujunemist ning lõimumist üleilmastumise kontekstis, 5. Õpilane oskab ära tunda õiguse seoseid teiste teadusvaldkondadega (eriti sotsiaalteadused) 6. Õpilane on omandanud otsustuse, argumentatsiooni, analüüsi ja loogilise mõtlemise võime, oskab omandatud teadmisi kasutada õiguslike probleemide püstitamisel ja analüüsimisel ning mõningate lihtsamate õigusalaste probleemide lahendamisel, 7. Õpilane võtab oma tegevuses arvesse ühiskonnas esinevate väärtuste mitmekesisust ja lähtub
....................................................................................................5 3.Infoteaduse määrang ja peamised uurimisvaldkonnad.........................................................7 4.Infoteaduse kujunemist mõjutanud tegurid, uurijad ja sündmused......................................9 5.Infoteaduse arenguetapid....................................................................................................10 6.Infoteaduse seosed teiste teadusvaldkondadega, infoteaduse ja raamatukoguteaduse seosed.....................................................................................................................................11 7.Raamatu defineerimine ja raamatu vormide areng läbi ajaloo...........................................13 8.Raamatuteaduse kujunemine iseseisvaks uurimissuunaks välismaal ja Eestis..................15 INFOALLIKAD JA INFOOTSING........................................................................................
akadeemilisuse suunas. Selle perioodi valitsev akadeemiliste distsipliinide filosoofilistel suundumustel põhinev ideoloogia suunas õendusteadmiste rõhuasetuse kahte erinevasse suunda. Esiteks pidid õed arendama mittte ainult oma teadmisi, aga ka ”teadust”. Teadust on aegade jooksul peetud kõrgeimaks, kõige toekamaks/kindlamaks teadmiste vormiks. Et võistelda teiste teadustega, eriti meditsiiniteadustega ja teiste tunnustatud teadusvaldkondadega, oli õendusel vaja tõestada oma teadmiste usutavat ja kindlat põhja. Selleks pöördusid õendusteadlased teadusfilosoofia poole, et panna alus eriala teaduslikele meetoditele ja metodoloogiatele. Siit tuleb siis teine suund õenduse arendamiseks Tollel perioodil oli kõige olulisem omada teaduse jaoks hästidefineeritud teooriat. Juhindudes 20 saj juhtivate filosoofide töödest selgus, et kõigi erinevate teaduste jaoks oli teooria teaduse kõige olulisem väljund, hoolimata erinevatest
Pideva valveloleku printsiip ( Ühegi liigi või piirkonna kaitsealuseks kuulutamisest ei garanteeri selle säilimist ) Inimese juuresoleku printsiip ( See printsiip nendib, et inimmõju on tänapäeval looduses paratamatult igal pool olemas) 8. Miks peetakse LK Biol •multidistiplinaarseks teaduseks? •sünteetiliseks teaduseks? •Kriisiteaduseks? •„Ebatäpseks“ teaduseks? Multidistsiplinaarne, kuna tihe seos teiste bioloogiliste teadusvaldkondadega. Ulatub väljapoole bioloogiat : ökonoomika, psühholoogia, sotsio-ökoloogia, kultuuri ajalugu, ajalugu, inimgeograafia jne) Sünteetiline, kuna on süntees paljudest alusteadustest ( nt. ökoloogia ja ökonoomika, õigusteadus, geneetika, sotsioloogia jne.), mille printsiipe ja uudseid lähenemisviise rakendatakse ressursside kaitse ja kasutamise praktikas (nt. põllumajandus, kalandus, metsandus jne ) Praktilised kogemused mõjutavad omakorda alusteadusi.
on teistsugused kui algupärases kultuurikontekstis. Uus ringlemine ei tähenda peaaegu kungi sulandumist algupärasesse pärimusprotsessi, kuigi see võib veel mingis vormis jätkuda. Muutunud on Esituse mehhanism, esituskoht, kuulajad ja eesmärgid. Pärimuses sisalduv sõnum võib jõuda kohale tema teise ellu kuuluvates esitustes. Piisavalt pole väärtustatud pärimuse teise elu ilminguid ei uurimisobjektina ega pärimuse spontaansete vormidena. Rahvaluule seotus teiste teadusvaldkondadega (seotus võib põhineda allikatel või/ja uurimismetoodikas): o Kirjandus (nt eeposed) o Keel (sõnavarauuringud, rahvalaulu keel ja selle ajalugu) o Etnoloogia, sotsioloogia, antropoloogia (esemed, mälestused, elulood, migratsioon) o Ajalugu (rahvaluule on ajalugu inimeste vaatepunktist) 7 o Meedia o Psühholoogia · Klassikaline pärimus - arhiivi kogutud tekstid ilma esmase (nn loomuliku)
kultuurikontekstis. Uus ringlemine ei tähenda peaaegu kungi sulandumist algupärasesse pärimusprotsessi, kuigi see võib veel mingis vormis jätkuda. Muutunud on Esituse mehhanism, esituskoht, kuulajad ja eesmärgid. Pärimuses sisalduv sõnum võib jõuda kohale tema teise ellu kuuluvates esitustes. Piisavalt pole väärtustatud pärimuse teise elu ilminguid ei uurimisobjektina ega pärimuse spontaansete vormidena. Rahvaluule seotus teiste teadusvaldkondadega (seotus võib põhineda allikatel või/ja uurimismetoodikas): · kirjandus(zanrid) 1) eeposed loodud rahvaluule baasil, aga on kirjanduszanr, kroonikad ajaloolise dokumendina. Varasemates kroonikates pannakse kirja suulisi mälestusi, need tihti luulevormis (mis läheb eeposte alla). Homerose eepos = protsess, iseloomustab suulist keelt. Mait Kõiv kirjeldab erinevaid ajaloolisi perioode, näitab erinevaid ajaloolisi kihte ühe loo puhul vms
annaabi.ee 
