Nord Streami keskkonnamõjude Karl Räis Artikkel Ø Erik Puura blogi ,,Keskonnaabi" Ø 12. aprill 2009 Ø Nord Stream AG poolt tellitud KMA Ø Uurimismetoodika esinduslikkus Ø Kaasaegsete teadustulemuste kasutamine Ø Võimalikest riskidest üle libisemine, nimetades neid vähese põhjendusega ebaolulisteks või väheolulisteks(Espoo konventsioon). Uuring Ø AS Ramboll Ø 2006-... (1997 projekt) Ø 4000 (1633) Jäätmete matmiskohad ja Nord Stream AG poolt kavandatud marsruut Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Üks viimaste sajandite jooksul enim kasvanud teadusi on näiteks sotsioloogia. Uute teadmiste genereerimiseks kasutab teadus aina rohkem juba olemasolevaid teadmisi ning vähem teaduslikku meetodit. Teaduse ja tehnoloogia vahel on positiivne side. Teadus kasutab edukalt uusi tehnoloogiaid ning uute tehnoloogiate loomisel saadakse teaduselt abi. Uute teadmisteni võib jõuda teaduses ka juhuste abil. Teaduslike teadmiste esitamine Teaduslik teadmiste esitamine peaks järgima teadustulemuste endi struktuuri ja olema süstemaatiline. Näiteks matemaatikas on teadmiste süstemaatilise esitamise nõue viidud juba äärmuseni, kuid seda põhimõtet jälgitakse ka empiirilistes teadustes eristades üldisemat erilisemast, kirjeldavat teoreetilisest jne. Teadmiste korrastatud esitus on oluline, sest see aitab välja tuua ebakõlasid, mida muidu ei pruugiks märgata.
toitumise ja hea elu seost. Koolides põhinetakse teadlaste uuringutel. 2) Jüri Uljas „Eestlase keha kõneleb“: raamat põhineb tudengite vaatluste ja uuringute põhjal, mille pärast arvan, et see raamat kuulub teadusliku psühholoogia alla. 3) Daniel J. Levitin „Korrastatud mõistus“: raamatu autor Daniel Levitin kes on McGilli ülikooli psühholoogia ja neuroteaduse professor näitab rohkete eluliste näidetega vürtsitatult uusimate teadustulemuste varal, kuidas saada tänapäevases infomaailmas taas oma koduse elu, töö ja aja korraldamise peremeheks. Rahvapsühholoogia raamatud 1) Kerttu Vesik „Vikerkaarte taga vangis“: arvan, et see raamat kuulub rahvapsühholoogia raamatute alla, sest raamatus jutustavad 12 Eesti ema oma loo, kuidas elada üle sünnituse järgne depressioon. 2) Marie Kondo „Jaapani korrastuskunst“: raamat põhineb Marie Kondo meetodil
valmis neid süstemaatilislt kontrollima. 4. Teaduslike teadmiste rohkenemine Teadus on läbi aastate dünaamilislt kasvanud. Teadus, on üle teiste teadmissüsteemide, saavutanud ületamatu täiustumise ja laienemise. Muidugi on see kõik saavutatud tänu teadlaste suurele kirele, teada saada süstemaatiliselt kõike antud teema kohta. Ida uus teadmine pakub süstemaatiliselt lisaallikaid teadmiste edasiseks kogumiseks. 20. sajandi tehnoloogia põhineb suurel osal teadustulemuste innovatsiooni. Teadust kasutatakse uue tehnoloogia tootmiseks ja uusi tehnoloogiaid kasutatakse teadusliku teadmise laiendamiseks. Üheks süstemaatiliseks uurimiseks on toore jõu kasutamine, milles uuritakse suurt hulka juhtumeid, kuni jõutakse huvitavale juhtumile. Kui uurijatel on ootused, et eksperimentide kõrvalsaadusste hüpotees on akspteeritav, siis võidakse teha juhuslikke avastusi. 5. Teaduslike teadmiste esitamine
Hiina arengutaseme analüüs 1. Inimarengu üldandmed. Hiina inimarenguindeks on 0,762. See on üldise arvestusega keskmine. Väga kõrgeks inimarenguindeksiks loetakse 0,968 ja madalaks loetakse 0,329 Maailma arvestuses on Hiina inimarenguindeks 94 kohal (Indeksid on arvutatud 2006. aasta andmete järgi). Hiina kuulub keskmiste arengutasemega riikide hulka Hiina kuulub Ida Aasia ja Okeaania regiooni. Hiina on enda regioonis 6. kohal ning maailma arvestuses 94 kohal .Väikseima arengutasemega Hiina IAI 1980. aastal oli 0,404. 1980 aastast peale on see sujuvalt tõusnud. 2000 aastal oli juba inimarengu indeks 0,588. Hiina asub oma regioonis keskmisest kõrgemal tasemel ning on võrreldes kõrgeima ja madalaima IAI riigiga selles regioonis olnud pidevas kasvujärgus ilma madalseisude ja allakäikudeta. Alates 2005. aastast on kõikides riikides olnud aeglustuv kasv, mis viitab näi...
kohaselt räägitakse sotsiaalsest ehk suhete kapitalist, kultuurilisest ehk väärtuste ja tavade kapitalist, poliitilist ehk tuntuse kapitalist. Võrgustikupõhine majandus- kapital liigub kiiresti ühest riigist teise, võib kaasneda riigi majandusliku tasakaalu nõrgenemine. Kõrgtehnoloogiline tootmine- Teaduspark- ülikoolilinnas või selle läheduses asuvate kõrgtehnoloogia sektori ettevõtete, uurimisasutuste ja katsetootmisettevõtete kooslus, et edendada teadustulemuste ettevõtlusesse rakendamist. Rahvusvaheline firma- ehk hargmaine ettevõte on firma, mis tegutseb paljudes riikides ning mille firmasisesed majandussidemed ületavad riigipiire ja majandustegevuse maht on mõnikord suuremgi, kui väikestel rahusriikidel. Geograafiline tööjaotus- ettevõtluse spetsialiseerumine tulenevalt asukoha graafilistest, sh ka inimtekkelistes eelistes. Fordism- tootmissüsteem, mis põhineb konveiermeetodil standardsete suhteliselt madala hinnaga kaupade tootmisel.
)
arengule.
Primaarne sektor- majandussektor, mis tegeleb hüvede loodusest saamisega
Sekundaarne sektor- majandussektor, mis tegeleb tooraine töötlemise,
valmistoodete tootmise ja tarbijatele edastamisega.
Tertsiaarne sektor- on majandussektor, kus osutatakse teenuseid.
Teaduspark- ülikoolilinnas või selle läheduses asuvate kõrgtehnoloogia sektori
ettevõtete, uurimisasutuste ja katse tootmisettevõtete kooslus, et edendada
teadustulemuste ettevõtlusesse rakendamist.
Positiivne kaubandusbilanss- eksport>import
Negatiivne kaubandusbilanss- eksport
hindamisel Perekond, sõbrad, töö, ümbruskond, ühiskond, tervis, haridus, vaimsus 13. Mis on risk ja riskikriteeriumid, too näiteid Risk on sündmuse, tõenäosuse ja tagajärje kombinatsioon. Riskikriteerumid on võrdlustingimused , mille järgi kaalutletakse riski olulisust. 14. Nimeta riskijuhtimise lähteprintsiibid Teaduslikkuse printsiip – riskide hindamine ja juhtimine peab lähtuma tänapäeva tehn.ja teadustulemuste rakendamise praktikast. Kokkuhoiu printsiip – vähemate kulutuste võimalused Säästva arengu printsiip – riskide arukas juhtimine võimaldab ära hoida katastroofide tekkevõimalusi Tervisekesksus – riskide juhtimise peamiseks eesmärgiks on luua võimalikult tervist säästvaid töötingimusi 15. Riskijuhtimise lähteprintsiipide arvestamise vajalikkus Riskide juhtimise struktuur baseerub kolmel – riskijuhtimise printsiipidel.
· Kriitiline realism (Bhaskar) vastuväide: et peamine eksperiment oleks võimalik, peame eeldama, et o Tegelikkust ei loo mitte üksnes konkreetne kogemus ja sündmuste aktuaalne käik; o Vaid ka struktuuride, jõud, mehhanismide arengu tendentside ehk siis sellised tegelikkuse aspektid, mis tekitavad neid aktuaalseid fenomene. ainult diskursus ei loo tegelikkust. Sotsiaal- ja loodusteaduse vahekord Teadustulemuste ennustamise/korratavuse probleem. Miks on sotsiaalteadustes eksperimendid ja ennustatavused tunduvalt väiksemad kui loodusteadustes? Positivistlik lähenemine rakendatuna sotsiaalteadustele otsib seaduspäraseid (tõenäolisi) seletusi põhjus-tagajärje mõistetes ja eeldab, et igale probleemile on ka ,,lahendus". lahendus peab olema üks ja õige ja seda lahendust on võimalik tuvastada. eksisteerib kindlate sotsiaalsete faktide vahel.
a) ÕPIK on teadusüldistus, kusjuures üldistuse tase sõltub eesmärgist ja materjali esitus didaktilistest vajadustest. b) KÄSIRAAMAT on ühe teadusharu või selle haru piirides tehtud teadustöö üldistus, tähelepanu pööratakse faktilise materjali esitamisele. c) MONOGRAAFIA on raamat, mis üldistab teadusfakte ühe probleemi vallas või esitab ja põhjendab ühte teadusteooriat. d) KOGUMIK on teadusartiklite kogu. e) POPULAARTEADUSLIKE RAAMATUTE JA BROSÜÜRIDE siht pole teadustulemuste üldistamine, vaid populariseerimine. f) BIBLIOGRAAFIA ühes ainevaldkonnas ilmunud kirjanduse loetelu. II TEADUSARTIKLID, mis jagunevad: a) LÜHIPUBLIKATSIOON b) TEADUSARTIKKEL selle kaudu avaldatakse tehtud uurimustöö ja tehakse kättesaadavaks selle tulemused. c) ÜLEVAATEARTIKKEL on monograafia minivorm. Kasutatakse järgmistel eesmärkidel: 1) esitada ja põhjendada mingi hüpotees või teooria 2) teha kokkuvõte mingi probleemi uurimiskäigust ja püstitada ülesanded ning
annaabi.ee 
