Kuidas mõjutasid maadeavastused hilisemat ajalugu? Mitmeid tuhandeid aastaid enne Kristust olid juba meresõitjad avastanud uusi maid ning mereteid, kuid mõju avaldasid need vaid kohalikul tasemel. 15.-16. sajandi maadeavastused seevastu mõjutasid tervet maailma ning tõid endaga kaasa palju muutusi nii riikide kui ka tavainimese jaoks. 15. sajandi lõpuks olid kiriku- ja teadusmehed jõudnud üksmeelele: maa on kerakujuline. Kompassi täiustati meresõiduks, navigatsiooniriistana võeti kasutusele atrolaab ning laevanduses hakati kasutama karavalle. Võrreldes varasema ajaga, kui meremehed orienteerusid taevatähtede või päikesevarju abil, muutus navigeerimine hõlpsamaks ja usalduväärsemaks. Tugevamad laevad võimaldasid julgemalt pikke reise ette võtta. Enam kui 500 aasta tagused tehnoloogilised saavutused on olnud vunamendiks tänapäeva
ülesandeks. Tema ka kuulsaim maal Mona Lisa. Raffael. Tuntud kui maalija, ta on kolmest, da vinci, mich. Kõige noorem. Ja siis ta pidas end nende kahe õpilaseks. Michelangelo oli erak, raffael aga väga koostööaldis ja sõbralik. Nad töötasid ühel ajal Vatikanis. Aga kordagi kokku ei puutunud. Üks kõige kuulsamaid maale on Ateena kool. Sinna on pandud antiikaja kõige kuulsamad, matemaatikud, luuletajad, teadusmehed. Keskkohal on Platon ja Aristoteles. (kaks antiikaja kõvemat meest). Ta kasutas suurel hulgal oma õpilaste abi. Tootlikus oli teistega võrreldes suur ja ta elas rikkuses. Ta lõi oma töödes ideaalkuju. Kui vaadata naist, siis saab rääkida klassikalisest ilust. Tema töödes on rahu ja harmonia, tasakaal värvi ja vormi vahel. Lemmikmotiiv on madonna (jumalaema). Oma tööde juures mõtleb läbi ülesehituse, komposiotsioon on paigas, keskminsed figuurid on tähtsad
suur linna liikumine ja tuhathääleline kisa ja kära. Lõpuks jõudis ta ka kohale sihtmärki pikka kahekordsesse lampkatusega puumajja. Seal majas elas professorihärra, kes oli vana, hallihabemega, peenikese näoga venelane. Esimene päev mööduski üksteisega tutvumisega. 3 Teisel päeval võttis Ain uue teenistuse käsile. Tal oli vaja ainult kirjutada kirju, mis teadusmehed väljauurimise varal otsustasid ja välja rehkendasid. Tal jäi samuti palju aega võõra linnaga tundma õppimiseks. Pea leidis ta ka sealt sõpru, kelle keskel tal ei olnud võimalik halba seltskonda sattuda. Koju ta sõnakestki ei kirjutanud ega ka ei uurinud mis seal toimub. Hoolega tarvitas ta oma rohket aega õppimiseks. Vana lahke professor, kelle teenistuses ta seisis, andis aega ja ka rahalist abi ülikooli ettelugemisest osa võtta. Ain sai hea tunnistuse
töödeldud. Sellised kujutised on oma olemuselt paelunud nii arheolooge ja kunstiajaloolasi. Naistel oli erilin tähendus mitte ainult seepärast, et nad tegelesid ka teatud toiduainete kogumise eest, vaid selle pärast,et nad on elu edasi kandjad. Koopamaale on leitud mitmekümnest kohast. Koopamaalid said laiemalt tuntuks 19ndal sajandil (Altamira). Aga siis selle avastaja üritas tõestada, et need maalid on väga vanad, aga tolleaegsed teadusmehed ei uskunud seda. Koopamaalid paiknevad tavaliselt kõige kaugemal ja tagumises sopis ja enamasti pole sinna ka korralikku sissepääsu. Kasutatud on musta, punast ja valget värvi. Lascaux koobast hakati kohe turiste sinna laskma ja raha teenima. Inimeste hingeõhk + bakterid hakkasid tekitama seintele vetikaid, mis õgisid maalinguid. Kümmekond aastat tagasi pandi uus ventilatsioon ja pärast seda hakkasid seened ja bakterid väga võimsalt vohama.
Valdar Parve. Lähtudes K. Jaspersist, kirjutab ta, et konstitutsiooni mõiste hõlmab morfoloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised seosed. Parve toob esile ka konstitutsiooniõpetuse laiema käsitluse, mille kohaselt mõistetaks "konstitutsioonina inimeste eripärasust, nagu see ilmneb nende pärilikkuses, mis keskkonnast pärit mõjude ahelana "lahti rullub"". Uurides rasse ja rahvaid, olid naised teadlastele oluline uurimismaterjal. Omaaegsed teadusmehed armastasid rõhutada naise fertiilset rolli ühiskonnas, vastandina meeste rollile kultuuri hoidjatena. Naisi peeti loodusele lähemal seisvaks, järelduvalt olid nad ahelas meestest allpool. Rassimi valdkonnad (lisaks nn mainstream rassimile veel seksism ja antisemitism) Nii nagu antiikajal, nägi ka 18.-19. sajandi (Euroopa) teadus naisi kui vahevormi meeste ja laste Naine oli täiskasvamata inimene (Man). Naise lähedust lastele tunnistasid habeme puudumine,
lümfinäärmetega), selge aga sai, et pankreases esineb kahte tüüpi kudesid, teada oli sel organil esialgu aga vaid üks funktsioon, seedimisega seotu. 1889. aastal tehtud katsetes, milles Oscar Minkowski (1858-1931) ja Joseph v. Mering (1849-1908) uurisid pankrease seedefunktsioone, eemaldasid nad koeralt pankrease. Paari päeva pärast pani katseloomade hooldaja tähele, et kärbsed on eriti huvitatud kõnealuse koera uurinist. Uriini uurides avastasid teadusmehed, et selles on suhkrut. Oli loodud seos pankrease ja suhkrutõve vahel ning selge, et pankreasel on organismis kaks rolli. 10 Kui koeralt eemaldada pankreas, haigestub ta diabeeti kui aga kinni siduda pankrease juhad, ei haigestu (seega sai kinnitust, et organil on 2 rolli). Samuti võis nüüd eeldada, et mingi oluline komponent pankrease eritistest levib organimis nt vereringe kaudu. 1901. aastal näitas järjekordne teadlane (Eugene Opie), et Langerhansi saarekesete hävitamine
on tähtsad ka geneetilistes uuringutes. Võib väita, et konstitutsiooniõpetuse näol oli tegemist mõnes mõttes eel-mikrobioloogilise geneetikaga, kus haiguste levikut püüti analüüsida kaudsete tunnuste (anatoomilis-morfoloogilised iseärasused, statistilised trendid jne) abil, lootuses saada pihta tunnuste koospärandumise seaduspärasustele. Naised (rassi)teaduse uurimisvallas Uurides rasse ja rahvaid, olid naised teadlastele oluline uurimismaterjal. Omaaegsed teadusmehed armastasid rõhutada naise fertiilset rolli ühiskonnas, vastandina meeste rollile kultuuri hoidjatena. Naisi peeti loodusele lähemal seisvaks, järelduvalt olid nad ahelas meestest allpool. Soolist ebavõrdsust näisid kinnitavat nii mitmedki meetrilised (mõõdetavad) tunnused, nt naiste keskmiselt väiksem aju. Leidus aga ka hulgaliselt mittemeetrilisi (kirjeldavaid) tunnuseid naiste ja meeste vastandamiseks. Naistel ei kasva nt habe, see inimese au ja uhkus
annaabi.ee 
