nidatakse ra riigi tulud ja kulud, ning parlament kinnitab selle. eelarve on seega plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. valdkonniti kulub raha jrgmiselt: 1)sotsiaalsfr (pensionid, toetused jms). 2)kultuur(palgad, investeeringud). 3)tervishoid(palgad, investeeringud jms). 4)sport 5)teadus. 6)riigikaitse 7)laenude tagastamine. 8)omavalitsuste toetused. kige suuremad kulud on sotsiaalkulud, teisel kohal on tervishoiukulud, ja jrgnevad neile haridus- ja teaduskulud ning sisekorra- ja iguskulud. eelarvega jagatakse raha asutustele: ministeeriumidele, riigikogule, riigikontrollile, riigikohtule, maavalitsustele jne, kusjuures on tpselt ra nidatud, mille jaoks ja kui palju raha on ette nhtud. hishve- teenus, rajatis, igus vms, mille olemasolu on kasulik kigile hiskonna liikmetele. sotsiaalmaks- maks, mida tandja peab maksma riiklikku pensionifondi ja haigekassasse igalt vljamakstud palgalt. tulumaks- maks, mida vetakse ksikisiku vi ettevtte
maks). Riigieelarve on riigi ühe aasta finantsplaan, mis võtab kokku riigi eeldatavad tulud ja kulud, paneb paika plaani, kuidas valitsus raha kasutab. Riigieelarve koostab Valitsus ja võtab vastu Riigikogu. Kõige enam laekub tulusid sotsiaalmaksust, käibekast ja tulumaksust ja aktsiisidest. Kõige enam kulub raha sotisaalkuludeks (suurima osa moodustavad pensionid, teisel kohal tervishoid, millele järgnevad haridus- ja teaduskulud). Filosoofia Teema: Sokrates kui filosoof Näidisküsimus: Milliste asjaolude tõttu võib pidada Sokrates filosoofi musternäidiseks? Kas Sokrates käitus mürki võttes õigesti? Materjal: http://prezi.com/fqevgzp5nodi/sokrates/, Filosoofia ajalugu tipult tipule (E. Saarinen) Sokratest võib pidada musternäidiseks, sest ta oli väga tagasihoidlik, ei kirjutanud ise ühtegi teost, temast on kirjutanud tema õpilased ja nende õpilased
üdist kaitsevõimet 12. Kes moodustab ja võtab vastu riigi eelarvet valitsus koostab iga järgmise aasta, parlament kinnitab selle. Eelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha 13. Eelarve peamised tuluallikad sotsiaalsfäär (pension, toetused), tervishoid (palgad, investeeringud), sport, teadus, riigikaitse,, laenude tagastamine, omavalitsuste toetused jms. 14. Eelarve kolm suurimat kululiiki kõige suuremas kulud: sotsiaalkulud, tervishoiukulud, haridus- ja teaduskulud, sisekorra- ja õiguskulud 15. Kaks peamist maksusüsteemi sotsiaalmaks, tulumaks 16. Viis tähtsamat maksu proportsionaalne tulumaks, astmelist ehk progresseeruv maks, käibemaks, kaudne maks, aktsiidimaks 17. Mis on aktiisimaks ja käibemaks ning nende erinevused aktsiisimaks- kaudne maks, millega võidakse maksustada teatud kaubagruppe, et piirata ülemäärast tarbimist käibemaks- iga kauba või teenuse lisanduv 18% maks
1)täistööhõive 2) tööjõu pakkumine on suurem kui tööjõu nõudlus 3) madal haridustase 20. Tööpuuduse mõju riigile ja leibkondadele KIRJELDA 1)maj kahju 2)sots kahju 3)kuritegevuse areng 4)kulutuste kasv 21. Mis on hõivepoliitika? Valitsuse püüe vähendada tööpuudust ja suurendata tööhõivet ( nt töötu abiraha) 22. NIMETA RIIGIEELARVE SUURIMAD TULUD JA KULUD Kulud: sotsiaalkulud, tervishoiukulud, haridus- ning teaduskulud ja sisekorra- ja õiguskulud, keskkonnakaitse, julgeolek, riigikaitse, vaba aeg, kultuur ja religioon Tulud: Otsesed tulumaks, maamaks, sotsiaalmaks,töötuskindlustusmaks, raskeveomaks Kaudsed käibemaks, aktsiisimaksud, hasartmängumaks, tollimaks. 23. NIMETA majanduspoliitika üldised eesmärgid - Kõrge tööhõive e võitlus tööpuudusega - Hindade stabiilsus e võitlus inflatsiooniga - Kõrge ja püsiv maj kasv
2. Riigieelarve 3 p 1. Mis on riigieelarve? 1 p Riigi eeldatav tulude ja kulude plaan eelarveaasta kohta; plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha; õigusakt, mis sätestab, kuidas riik raha kogub ja seda kulutab vms. Iga sisult õige vastus annab punkti. 2. Nimeta üks oluline kuluvaldkond Eesti riigieelarves. 1 p Sotsiaalkulud (sotsiaalkuludest suure osa moodustavad pensionid), tervishoiukulud, haridus- ja teaduskulud jne. Iga sisult õige vastus annab punkti. 3. Nimeta üks maksudest, millest moodustuvad Eesti riigieelarve tulud. 1 p Sotsiaalmaks, käibemaks, tulumaks. Lisaks laekub raha erinevatest aktsiisimaksudest (nt kütuseaktsiis, alkoholiaktsiis, tubakaaktsiis jne) jm. Punkti annab mõne konkreetse maksu nimetamine. 3. Maksud 5 p 1. Mille poolest erineb brutopalk netopalgast? 1 p Brutopalk on väljateenitud palk enne tulumaksu ja maksete mahaarvamist. Netopalk on
(alkoholiaktsiis, tubakaaktsiis, kütuseaktsiis, elektriaktsiis, pakendiaktsiis; aktsiisimaksuga tahetakse piirata üleliigset tarbimist), hasartmängumaks, tollimaks. Mittemaksulised tulud on igasugused toetused (välistoetused) ja kaupade ning teenuste müük. Kulud Kõige suuremad kulud on sotsiaalkulud (pensionid, toetused jm), teisel kohal tervishoiukulud (palgad, investeeringud), sellele järgnevad haridus- ning teaduskulud ja sisekorra- ja õiguskulud. Kulud on veel ka keskkonnakaitse, julgeoleku, riigikaitse, vaba aja, kultuuri ja religiooni valdkondades. 8. Mida tähendab ja millal toimus Eestis rahareform? 1992. aasta rahareformiga võttis Eesti Vabariik rahaühikuna taaskasutusele Eesti krooni. Seni kasutusel olnud rublad vahetati kolme päeva (20. juuni kuni 22. juuni) jooksul kroonideks ning sellest peale oli Eestis ainus seaduslik maksevahend eesti kroon. 9
Riigieelarve koostamine: 20 valitsus koostab eelarveprojekti 21 Riigikogu arutab eelarveprojekti, teeb parandusi ja täiendusi (ägedaimad arutelud parlamendis üldse!) 22 Riigikogu kinnitab parandatud ja täiendatud eelarve. Sellest hetkest saab eelarve seaduseks (avaldatakse Riigi Teatajas) Riigieelarve tulud tulevad: tulumaks, käibemaks, aktsiisimaks. Riigieelarve kulud lähevad: sotsiaalkulud (1/3 kogumahust), tervishoiukulud, haridus- ja teaduskulud, sisekorra- ja õiguskulud Kordamiseks: riigivõim jaguneb kolmeks: 23 seadusandlik teostab Riigikogu 24 täidesaatev teostab valitsus 25 kohtuvõim teostab kohus Kohtuvõim tegeleb õigusemõistmisega. Õigust mõistab ainult kohus. Õigus on normide kogum, mis korrastab inimeste endi ning inimese ja riigi vahelisi suhteid. Avalik õigus reguleerib inimese suhteid riigiga Eraõigus reguleerib inimese suhteid teise inimesega Kohtumõistmise üldised põhimõtted:
elluviimine ning selleks seaduste ja muude dokumentide ettevalmistamine. Maksuamet ning Tolliamet peavad kindlustama, et maksud laekuksid. Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus planeerib oma tulusid ja kulusid. Riigieelarve kulud. Kõige rohkem kulutab valitsus sotsiaalkuludeks - üle üheksa miljardi krooni. Sotsiaalkuludest suure osa moodustavad pensionid. Teisel kohal on tervisehoiukulud, sellele järgnevad haridus- ja teaduskulud ning sisekorra- ja õiguskulud. Kui kulud on sama suured kui tulud, on riigieelarve tasakaalus. Kui riik kulutab rohkem raha kui teenib, on eelarve defitsiidis. Eelarve defitsiit võib põhjustada investeeringute vähenemist, inflatsiooni ja majanduslangust. Puudujäägi katteks on valitsus sunnitud raha laenama või elama reservide arvelt. Sedamööda, kuidas laenusummad kasvavad, läheb laenuvõtmine kallimaks. Kuna mõne aja möödudes tuleb
Eesti riigieelarvesse laekub kõige enam tulusid sotsiaalmaksust, käibemaksust, ja üksikisiku tulumaksust. Lisaks laekub raha ka erinevatest aktsiisimaksudest nagu näiteks mootorikütuseaktsiisist, alkoholiaktsiisist ja tubakaaktsiisist. Kõige rohkem kulutab valitsus sotsiaalkuludeks. Sotsiaalkuludest suure osa moodustavad pensionid. Teisel kohal on tervishoiukulud, sellele järgnevad haridus- ja teaduskulud. Valimised Eestis. 1. RIIGIKOGU korralised valimised toimuvad valimisaasta märtsikuu esimesel pühapäeval. Riigikogu valitakse 4 aastaks. Vabariigi President võib Vabariigi Valitsuse ettepanekul kuulutada välja Riigikogu erakorralised valimised 3 päeva jooksul, arvates Vabariigi Valitsusele või peaministrile umbusalduse avaldamise päevast. (Viimased valimised: 4. märts 2007). 2
Kust tulevad tulud ja kuhu kulub kõige enam riigi raha? Eesti riigieelarvesse laekub kõige enam tulusid sotsiaalmaksust, käibemaksust, ja üksikisiku tulumaksust. Lisaks laekub raha ka erinevatest aktsiisimaksudest nagu näiteks mootorikütuseaktsiisist, alkoholiaktsiisist ja tubakaaktsiisist. Kõige rohkem kulutab valitsus sotsiaalkuludeks. Sotsiaalkuludest suure osa moodustavad pensionid. Teisel kohal on tervishoiukulud, sellele järgnevad haridus- ja teaduskulud. Rahvusvahelised suhted Rahvusvahelised suhted on uurimisvaldkond, mis uurib poliitilisi, majanduslikke ja kultuurilisi suhteid peamiste maailmaareenil osalejate vahel, nagu riigid, rahvusvahelised organisatsioonid, rahvusvahelised suurettevõtted ja korporatsioonid ning mitmesugused valitsusvälised organisatsioonid. Põhiküsimused, millega rahvusvahelised suhted tegelevad, on järgmised:
annaabi.ee 
