Stephen William Hawking - Stephen William Hawking sündis 8.Jaanuaril 1942 aastal Suurbritannias Oxfordis - Briti teoreetiline füüsik ja matemaatik - Lapsepõlves pere kolis tihti, et vältida II Maailmasõda - Tuntuima ja enim tähelepanu pälvinud teadusemees. - Ta sai 1979. aastal Cambridge ülikooli matemaatikaprofessoriks- samal kohal oli kunagi olnudIsaac Newton - Hawking peamised uurimisvaldkonnad on teoreetiline kosmoloogia ja Kvantgravitatsioon. -Hawkingi isa oli õppinud Oxfordi ülikoolis, ning tahtis , et ka Stephen õpiks seal.Teda hakkas huvitama füüsika, eriti termodünaamika, relatiivsusteooria ja kvant mehaanika - Pärast Oxfordist saadud Bakalaureuse kraadi (1962) jäi ta sinnaõppima astronoomiat.Ta
Stephen William Hawking - Stephen William Hawking sündis 8.Jaanuaril 1942 aastal Suurbritannias Oxfordis - Briti teoreetiline füüsik ja matemaatik - Lapsepõlves pere kolis tihti, et vältida II Maailmasõda - Tuntuima ja enim tähelepanu pälvinud teadusemees. - Ta sai 1979. aastal Cambridge ülikooli matemaatikaprofessoriks- samal kohal oli kunagi olnudIsaac Newton - Hawking peamised uurimisvaldkonnad on teoreetiline kosmoloogia ja Kvantgravitatsioon. -1950-1953. aastal õppis ta St. Albani tütarlaste koolis (tol ajal võisid kuni 10 aastased poisid käia tütarlaste koolides) -Hawkingi isa oli õppinud Oxfordi ülikoolis, ning tahtis , et ka Stephen õpiks seal.Teda hakkas huvitama füüsika, eriti termodünaamika,
saamislugu, mis üldiselt tuntud niinimetatud Homerose küsimuse nime all. Kreeklased ise uskusid, et mõlemad eeposed on täielikilt koostatud ja koguni kirja pandud Homerose nimelise isiku poolt, keda nad kujutlesid endile pimeda laulik- raugana, kelle sünni- ja surmapaiga ega aja kohta, millal ta elas, neil polnud aga mingeid teateid. See vaade, mis kannab unitaarlaste teooria nimetust, püsis kõige uuema ajani, kuni XVIII saj. lõpul saksa teadusemees Fr. A. Wolf püüdis seda kummutada, väites, et mõlemad eeposed on paljude mitmesugustest ajajärkudest päritolevate autorite ühisloomingu produkt, mis lõplikul kujul pandi kirja võrdlemisi hilja, alles VI sajandil e. Kr., kusjuures Homeros võis plla vaid üks silmapaistvamaid nende poeetide hulgast, kes koostas suurema osa lugudest, mis pärastpoole ühendati kaheks eeposeks. Wolf'i õpetus, mida nimetatakse ekspansiooniteooriaks, on leidnud palju pooldajaid kui ka
Tundub isegi, et mida rohkem me maailma tundma õpime, seda enam saab meile selgeks tema keerulisus. Maailm on kummaline. Aga ka inimene on kummaline - ta ei lepi maailma keerulisusega. Ikka püüab ta maailmast kuidagi aru saada, maailma kuidagi seletada. Uudishimu ongi üheks olulisemaks kiviks inimeksistentsi vundamendis. Uudishimu on paratamatu, kui me maailmast üldse aru ei saaks, oleks me häving paratamatu. Seega käitub iga inimene kui teadusemees. Teaduse eesmärgiks ongi vähendada inimese teadmatust, püüda seletada olevat ning ennustada tulevat. Teadus seletab maailma teooria abil. Paraku on väga raske koostada täielikku, kogu maailma keerulisust seletavat teooriat. Selle asemel on meie käsutuses nö. osalised teooriad, mis seletavad teatud piiratud hulka nähtusi. Keemia, näiteks, võimaldab arvutada aatomite vahelisi mõjusid ilma aatomituuma ehitusse tungimata. Selliseid osalisi teooriaid on palju.
Faraday vastas talle luuletusega, mis oli armastuseavaldus. Suurte silmade ja pehme loomuga noor tüdruk oli paelunud noore naistevihkaja teadusemehe nii, et ta kärsitu rõõmuga ootas ainult veel suuremat endasidumist. Faraday laulatus Sarah Barnardiga toimus 12. juunil 1821. Nende abielu oli lastetu. Kuid kõigi kaaslaste ja Faraday enese väljenduste järgi oli see pikk haruldaselt õnnelik ja kooskõlaline: Sarah Barnardis oli tõusev teadusemees leidnud enesele tõelise eluseltsilise. Meheikka jõudes pühendus Faraday üha suurema innuga teadusele. Temast sai eksperimentaalse teaduse vürst, ta leiutised hakkasid tooma kuulsust, mida Faraday aga sugugi ei tahtnud. Päevad läbi katsetas ta laboratooriumis ja tulemusi oli palju. Oma abiellumise aastal tegi Faraday esimese tähtsama leiutise, mis tõi talle ka rahvusvahelise kuulsuse. See oli nimelt elektromagnetilise rotatsiooni ehk pöörlemise leiutamine. Selle
Need tööd lõppesid sümmeetria printsiibi formuleerimisega, mis sai moodsa teaduse üheks lähtepunktiks. [1] Asudes uuesti oma eksperimentaalsete uuringute juurde leiutas ning konstrueeris Pierre ülitundliku kaalu, „Curie kaalu“. Veidi hiljem hakkas mees uurima magnetismi ning avastas, et antud aine magneetilised omadused muutuvad kindla temperatuuri juures – seda temperatuuri tuntakse nüüd kui Curie punkt. Lord Kelvin, tolle aja kuulsaim inglise teadusemees, oli vaimustuses härra Curie’st ja tema tegemistest ning nad hakkasid sõpradeks, pidades kirjavahetust. 1894. aastal tutvus Pierre oma tulevase abikaasa Marie´ga, kellega koos avastas radioaktiivsed ained polooniumi ja raadiumi. 1895. aastal omandas ta doktorikraadi ning määrati koheselt füüsikaprofessori kohale. 1903. aastal omistati Curie’le Londoni Kuningliku Seltsi Pronksmedal (ühiselt oma naisega) ning 1905. aastal valiti ta Teaduste Akadeemiasse. 1906
Teda võis pidada elavaks spordientsüklopeediaks. Ta andis välja 1964. aastal Järvamaa esimese Paide spordialmanahhi. Kahjuks lahkus Viktor Kapp meie hulgast 2003. aasta lõpul, kuid tema väärikas panus Järvamaa spordiajalukku jääb. Tuntud on ka paljud meie maakonnast väljakasvanud treenerid-teadlased. Pikka aega oli NSV Liidu naisjooksjate edu taga praegu Audentese Erakoolis töötav Uno Källe, kes on pärit Koeru lähedalt Kuusnast. Järva-Jaanist on pärit teadusemees ja õppejõud Ants Nurmekivi ja Harry Lemberg, kelle osa vabariigi vastupidavusalades on märkimisväärne. Vabariigi kiir- ja tõkkejooksu vanemtreener on mitmed aastad olnud türilane Leonhard Soom. Sportlastest on peale II maailmasõda vabariigi koondvõistkonda või kõrgemale jõudnud Totti Kasekamp, Andres ja Helen Püümann Lehtsest, Aleksander Tammeert, Aadu Krevald ja Aksel Laul Tapalt, Maie Tiigi, Kalev Martsepp, Gudrun Kaukver, Marika
kõigi püüdmiste peale, ei ole tänini suudetud idiootlikke lapsi õpetuse abil kuigi kaugele viia. Nad on asutiste invaliidid, kuid kodus vanemaile suureks hädaks ja takistuseks. Eestis oli Hoolekande- ministeeriumi andmete järele 1920. a. 1367 idiooti. 1922. a. rahvalugemise andmeil oli sündinud idioote 842. Ulakuse ja kurikalduvusega lapsed Mõned lapsed avaldavad juba 6-7 a. vanuselt ebaharilikke kalduvusi. Ungari teadusemees Szana jaotas lapsed 7 gruppi: 1. Laps on vaimselt ja kõlbeliselt täiesti terve, kuid tema ümbrus rikub teda. 2. Laps on samuti vaimselt ja kõlbeliselt terve, kuid tema kasvatuse eest ei ole hoolt kantud. 3. Laps on vaimselt ja kõlbeliselt terve, kuid halva ja õigluseta ümberkäimisega lükatakse ta ebaõigele teele. 4. Laps kuulub mahajäänute ehk debiilsete hulka. Tema arvutusvõime ja tahtejõud on redutseerunud, kuid mälu hea ja tunde-elu liiga elav
Jackson). Morton eraldas patseindi kaelalt ja lõualuust kasvaja. Mortonil tuleb pikalt võidelda oma (kaheldava) õiguse eest olla esmaavastaja. Tal on ka paras annus ärivaistu näiteks salgab kaua informatsiooni sellest, et peamine toimeaine tema ,,rohus" on eeter. (Autori- ja patendiõiguste üle võitlemise käigus kasutati ka alatuid võtteid, ehk siis lihtsalt mustamist. Levima hakkavad kuulujutud, mis teinekord saavad ka kinnitust, et nii mõnigi toonane teadusemees või kirurg, enda peal katseid sooritades, muutus narkomaaniks... Mortoniga seoses veel selline lugu, et kuigi ta ise väitis ja mõnes allikas seda ka tunnistatakse , et on lõpetanud Baltimore'i hambakirurgia kolledzi, pole leitud mingeid tõendeid, et ta üldse kuskil midagi meditsiiniga seotut õppinud oleks. Siiski andis Washingtoni Ülikool Baltimore'is talle 1852. a au- meditsiinidoktori kraadi.) Omaette peatükk anesteesia ajaloos on sünnitusabisse puutuv. Soti arst James
Uue puurtorni rajamise osas Sazaklõsse jaguneb kollektiiv kaheks. Optimistid on peainsener Andrei Safronov (venelane), peageoloog Suleimanov (aser), pessimist aga kontoriülem Annatuvak Tsovdurov (turkmeen). Eriti tugev oli Tsovdurovi ja Suleimanovi vastuolu. Optmistid arvasid, et Sazaklõ's asuvad kihid võivad vaatamata proovipuurimiste ebaõnnestumisele naftat sisaldada. Pessimistid aga mõtlesid, et on aeg proovipuurimised lõpetada. Tsovdurovi arvamust jagas ka naftapuurijate teadusemees Tihhomirov, kes oskas hästi põhjendada vaid seda, miks midagi teha ei tasu; tema vastu ei tundnud Safronov, erinevalt Tsovdurovist, mingit austust. Andrei Safronov on veel teose algul optimistide ja pessimistide vahekohtuniku rollis, ent üritab siis koos Suleimenoviga Tsovdurovit ümber kasvatada. Ta arvab, et Tsovdurovil on põhjendamatu usk oma eksimatusesse; et Tsovdurov on kui poisike, kelle elutee on seni olnud täis roosiõisi, mured
Empiiriliselt oli ka juba varem selge, et teatavad hallitused omavad ravivat toimet. Pasteur ja teised olid tähele pannud, et üks bakter võib teist välja tõrjuda ajastu kontekstis oli asjal muidugi veel eriti tugev kõla tänu Darwinile arvati end nägevat, kuidas ka bakterite maailmas tugevam õgib nõrgemat. Selle viimase kohta võeti kasutusele isegi termin antibioos. Alexander Fleming (1888-1955), soti päritolu meedik, oli teadusemees, kellele omistatakse penitsilliini kasutuselevõtu au. Ta töötas erinevate lahustega (lüüsid, lüsosüümid jne), kuni jällegi tuli appi juhus 1928. a, puhkuselt naastes, avastas, et osad petritassitäied oli hallitama läinud ning seal, kus oli hallitus, ei olnud tema Gram-positiivseid bakterikultuure (stafülokokke) elus. Avaldas oma tähelepaneku 1929. aastal. Aga kuivõrd penicillinum ei tapnud Gram-negatiivseid baktereid (mida ta antud hetkel uuris), ei pidanud ta asja väga
kasu, sest nõnda on nad täpsemad kui toorelt. Samuti: mis saaks teadusest, kui poleks surnud inimesi. Kui inimene elaks igavesti! Te teate ju seda muinaslugu piiblist, muinaslugu surmast ja patulangemisest? Et see on muinaslugu, selles meie, teadlased, ei kahtle." Nende sõnade juures pöördus Timusk Indreku poole ja vaatas talle tungivalt silma, nagu tahaks ta teada, kas see ehk selles kahtleb. Aga vististi ei näinud ta midagi pahaendelist, sest ta jätkas rahulikult, nagu tõsine teadusemees kunagi, näppides ise oma vuntsi: ,,Nojah kui oletada, et inimene poleks patu sisse langenud, s. t. et Eeva poleks edevuses seda punast õuna võtnud ega Aadamale andnud. Seda võime ometi oletada, eks? Ja tõenäolik on ka, et Eeva tegi seda tingimata edevuses, sest see oligi tema madu ja kõik kuradid kokku. Nägi päikese paistel punast õuna ja tuli himu punaste palete järele. Nõnda lõigi hambad otse loomusunniliselt punasesse õuna
annaabi.ee 
