jäävad meelde ning mõne aja möödudes loetakse raamatuid mitu korda uuesti läbi.Raamatuid uuesti lugedes avastatakse jällegi teostes midagi uut ja huvitavat. Kõige enam meelde jäänud Johann Wolfgang von Goethe värsstragöödia "Faust", raamatut oli päris raske lugeda, sest esimesel lugemisel ei saanud hästi aru, mida kirjanik on "Fausti" kirjutamisel öelda tahtnud. "Faust" ei pruugi kõikidele meeldida, lugu on taltsutamatust uudishimust ja teadmisjanust kangelasest, kelle süül hukkuvad paljud süütud tegelased. Fausti võiks võrrelda tavalise juurdleva inimesega, kes peab võitlust kiusatusega. Ta elas tavalist elu, sai proovida armastust, pettumust armastuses. Kangelast tahetakse meieni tuua kui üliinimest, kes on küll tark ja tore mees, kuid tal puudub inimlikkus. Lugedes meie tuntuma kirjaniku A.H. Tammsaare romaani "Kõrboja peremees", mis on kirjutatud eelmise sajandi alguses,märkad,et selles teoses on palju
allutada looduse väed ja kuivendada merepõhi viljakaks põllumaaks. Neid plaane avalikustades ja tulemusi ette nautides tunnistab Faust, et ta võiks ennast õnnelikuks nimetada. Kurat kavatseb ta hinge röövida, kuid sekkub Jumal, kelle inglid päästavad ja viivad taevasse sureva Fausti hinge surematu osa. Tema eest on kostnud armastav ja usklik Margareta, tema kasuks räägib tema visa tõejanu. "Faust" on lugu taltsutamatust uudishimust ja kustumatust teadmisjanust, millest ei tulenenud mitte ühtki ideaalset perspektiivi loomingulisest rahuldamatusest, millele tuuakse ohvriks kõik inimlikud tabud, süüta lapsed, usaldavad neitsid ja abitud vanainimesed. Kirjandusteadlaste arvates on Faust passiivselt ebatraagiline kuju, pigemini vaatleja, kellega asjad juhtuvad, kui tegutsev ja vastutav kangelane. Fausti isikliku süü ja vastutuse küsimus kerkib Margareta loos ning juhtumis Baucise ja Philemoni maalapiga.
FAUST Johann Wolfgang von Goethe Kes viitsib luulet ja värsse lugeda siis on kõik korras. Sest ,,Faust" on värsstragöödia. "Fausti" algvariandi kirjutas Goethe tõenäoliselt aastatel 17731775. on tegemist üsna tuntud teemaga võitlusega hea ja kurja vahel, Jumala ja Saatana vahel, milles tavaliselt väljub võitjna headus ja armastus. "Faust" on lugu taltsutamatust uudishimust ja kustumatust teadmisjanust, millel ei ole positiivset lahendust teadusele tuuakse ohvriks kõik inimlik, süüta lapsed, usaldavad neitsid ja abitud vanainimesed.On arvatud et Goethe kirjutas ,,Faust ,,-i kahes osas vaheaegadega. FAUST. FAUST saksa muistendi tegelane, kes sõlmib lepingu Kuradiga. Faust on teadlane, kes otsib meeleheitlikult oma elule mõtet, kuid on masenduses selle üle et on kõigest inimene. Ta on õppinud mitmeid teadusi ja saanud doktoriks,kuid on ainult inimene
T ja T oli saksa noorte emotionaalne protest isiksuse vaba arengut takistava vastu. Johann Wolfang Goethe(1749-1832)- Saksa kirjanik ja loodusteadlane. Ta sündis heal järjel olevasse peresse. Õppis erinevates ülikoolides ning kohtus Herderiga. Tutvus Schilleriga. Tema teosed: "Noore Wertheri kannatused"(kiriromaan, õnnetu armastus) ja "Faust"(draama). "Faust"- Värsstragöödia. Räägib taltsutamata uudishimust ja kustutamata teadmisjanust. 1808. a ilmus "Faust" I. Ta laiendab ja arendab oma algset motiivi. Teos sisaldab viiteid kristlikule, keskaja, antiigi ja Idamaa kirjandusele ning filosoofiale. Faust, kui peategelane, on rahutu teadlane.Raamatu peamõte: Otsib elu mõtet aga ei leia seda, sest inimeses mõistus on piiratud ning ei suuda mõelda laiemalt.(Vaatamata sellele, et ta on väga tark.) Ta ei ole tegutsev tegelane pigem kõrvaltvaataja. (Faust tegi Kuradiga lepingu. )
vaid allutada looduse väed ja kuivendada merepõhi viljakaks põllumaaks. *Neid plaane avalikustades ja tulemusi ette nautides tunnistab Faust, et ta võiks ennast õnnelikuks nimetada. Kurat kavatseb ta hinge röövida, kuid sekkub Jumal, kelle inglid päästavad ja viivad taevasse sureva Fausti hinge surematu osa. Tema eest on kostnud armastav ja usklik Margareta, tema kasuks räägib tema visa tõejanu. *"Faust" on lugu taltsutamatust uudishimust ja kustumatust teadmisjanust, millest ei tulenenud mitte ühtki ideaalset perspektiivi loomingulisest rahuldamatusest, millele tuuakse ohvriks kõik inimlikud tabud, süüta lapsed, usaldavad neitsid ja abitud vanainimesed. *Kirjandusteadlaste arvates on Faust passiivselt ebatraagiline kuju, pigemini vaatleja, kellega asjad juhtuvad, kui tegutsev ja vastutav kangelane. Fausti isikliku süü ja vastutuse küsimus kerkib Margareta loos ning juhtumis Baucise ja Philemoni maalapiga.
õpetlase surmaga seotud käitumisnorme, samuti karistamise ning muu käitumisega seotut. Eraldi reeglid on aga teoloogidele, kes ei või õpetada enne 35-aastaseks saamist ning kohustuslik on vähemalt kaheksa aastat ülikooliharidust ja viis aastat teoloogialoenguid. Tudengielu Pariisis Jacques de Vitry järgi (13. sajand) püüdsid nii kohalikud kui välistudengid vaid teadmisi ammutada, olgu see siis teadmisjanust, kuulsusejanust või üksikutel juhtudel tõesti hingelise arenemise soovist. Arutelude ja vaidluste ühe aspektina toob Vitry välja erinevuse rahvuste vahel. Näiteks peeti inglasi joodikuteks ja neil usuti saba olevat, Prantsuse aadlike võsukesed on aga naiselikult ehitud ja ka olemuselt naiselikud, sakslased see-eest vihased ja esinevad pidusöökidel rõvedalt. Loetelu jätkus veel pikalt. Vitry mainib ka loogikuid, kelle tarkade sõnade taga puudub tähendus, ja kes olid vastuolus
kehastuse Trooja Helena, kuid armub temasse. Fausti ja Helena armastusest sünnib poeg, kuid ta hukkub ja ka Helena haihtub. Kui Faust tunnistab, et on õnnelik, otsustab Kurat ta hinge röövida ja Jumal sekkub ja viib Fausti hinge taevasse. "Faust" on lugu taltsutamatust uudishimust ja kustumatust teadmisjanust, millest ei tulenenud mitte ühtki ideaalset perspektiivi loomingulisest rahuldamatusest, millele tuuakse ohvriks kõik inimlikud tabud, süüta lapsed, usaldavad neitsid ja abitud vanainimesed. L.Koidula ,,Säärane mulk ehk Sada Rikas mulk ostis ära tartumaalase Peeter Pindi renditalu, Mäeotsa Peeter vihkab nüüd seepärast kõiki mulke.
Väga oluline, on toetuse ja turvalisuse jagamine ka peale uuringu toimumist. Kui laps soovib nutta peab see olema lubatud. (Mansson 2002). 3-7 aastased vajavad lühikest ja lihtsat selgitust. Erguta last küsima, kui ta millestki aru ei saanud ja kiida teda kui ta on tubli. Veena last, et tema ei ole haigeks jäämises süüdi ja et see on mööduv olukord. Pööra tähelepanu lapse oma arvamusele (Mustajoki 2001). 7-13 aastaseid informeeritakse nende teadmisjanust lähtudes. Informatsiooni jagamine on lihtsam kuna koolilapsed suudavad oma tundeid verbaliseerida ja on võimelised aru saama raviprotseduuri põhjustest ja vajadusest. Selles eas on hirm surma ees loomulik. Kui laps küsib midagi, siis vasta ausalt, ära vaheta kõneainet. (Mansson 2002). Teismelised suudavad vastu võtta verbaalset informatsiooni, kuid ka siin võib vaja minna tegelikkusega seostamist. Planeeri informatsiooni jagamine ajale, kus lapsevanemaid ei ole kohal,
annaabi.ee 
