.......................................................................................................4 Psühhosotsiaalsed tegurid.........................................................................................................5 Ravivõimalused.........................................................................................................................6 Suitsiidikatse ja enesevigastamise erinevused............................................................................7 Teadlikustamine ja teadlikkus....................................................................................................7 KOKKUVÕTE.........................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................9 SISSEJUHATUS
Oma hirmule vastu minemine, turvalise territooriumi suurendamine. Keegi on veel samasuguses situatsioonis olnud, sa ei ole üksi. Hea nõustaja on see kes kaasa läheb. 4) Psühhoteraapia – õpetaja võib kasutada neid võtteid, aga ta ei tohi öelda, et ta on psühhoterapeut. KONTAKT Üks võimalus on isikuline (silma vaatamine), füüsiline (käe andmine). Tunne (rõõm, kurbus), aisting (valu, väsimus); Teadlikustamine; Energia mobiliseerimine – aju annab impulsi, käskluse kehale; Energia on mobiliseerunud – erutus: selgelt tunnetatav siis, kui energiat on rohkem. Ärevus: hirm blokeerib energia. Tuleb taastada hingamine kogu kopsu mahu ulatuses. Kui keegi hakkab lämbuma, aidake tal välja hingata (üks kord sisse, 3 korda välja). Tegutsemine; Kontakt; Reflektsioon: reflektseerid kogu protsessi. Kui seda ei tehta, ollakse väga rahulolematu
b) hääliku positsioon sõnas, naaberhälikud (maas vs moos <- m'i hääldame teistmoodi) koartikulatsioon · häälik vs foneem (foneemivariandid ehk allofoonid) · segmentaalfoneemid (häälikud)versus prosoodilised ehk suprasegmentaalsed foneemid ehk psrosoodilised foneemid/psodeemid (rõhk, välde-eristab tähendust, lauseintonatsioon) KALA, KALLA (lill, häälikud samad, mis KALA), KALLA (tegevus, ikka sama palju häälikuid) · Foneemi teadlikustamine: häälikuanalüüsi (vaimne toiming, sõna häälikulise koostise analüüs, häälikute eraldamine ja tuvastamine, häälikute jrk määramine) protsessis. Selleks on vajalik teatud vaimne arengutase. Muideks, vokaale on lihtsam õppida hääldama kui teisi, seega eesti keel on hea keel. · Koartkulatsioon, naaberhäälikute (ees ja/või järel) mõju hääldatava hääliku tunnustele Morfeemid (väikseimad tähenduslikud üksused)
eeldab tähelepanu. Pertseptiivne tegevus tajumine on pertseptiivsete tegevuste süsteem, kompimine, esemeline tegevus ja liikumine Terviklikkus Produktiivsus Nägemistaju Kuulmistaju Kompimistaju Liigutustaju Maitsmistaju Haistmistaju Vaatlus tajumine võib olla eesmärgipärane, ettekavatsetud, tahte osavõtul toimuv ning teadlikult organiseeritud. Taju mõtestatus tajutava teadlikustamine, mis saavutatakse tajus esindatud esemete ja nähtuste tähenduse mõistmisega. Kui tajul puudub mõtestatud, st inimene ei oska paigutada tajutavat talle tuttava kategooria alla ega seda seletada jääb tajutav fooniks ega eraldu objektina. Üldistav taju on tervik, mis saadakse esemete üksikomaduste ja kvaliteetide integreerimise teel. Lihtsaim aste äratundmine. Üldistav äratundmine: see on tool Eristav See on biidermeieri stiilis tool. Eristav äratundmine on äratundmise
kogemustest, emotsioonidest ja mõtlemisest ning eeldab tähelepanu. Pertseptiivne tegevus tajumine on pertseptiivsete tegevuste süsteem, kompimine, esemeline tegevus ja liikumine Terviklikkus Produktiivsus Nägemistaju Kuulmistaju Kompimistaju Liigutustaju Maitsmistaju Haistmistaju Vaatlus tajumine võib olla eesmärgipärane, ettekavatsetud, tahte osavõtul toimuv ning teadlikult organiseeritud. Taju mõtestatus tajutava teadlikustamine, mis saavutatakse tajus esindatud esemete ja nähtuste tähenduse mõistmisega. Kui tajul puudub mõtestatud, st inimene ei oska paigutada tajutavat talle tuttava kategooria alla ega seda seletada jääb tajutav fooniks ega eraldu objektina. Üldistav taju on tervik, mis saadakse esemete üksikomaduste ja kvaliteetide integreerimise teel. Lihtsaim aste äratundmine. Üldistav äratundmine: see on tool Eristav See on biidermeieri stiilis tool
valjus, objektile mõjunud jõud jne. Suhtelise tajupiirikirjeldamise seadus (S.S.Stevens): tajumulje kasv muutub stiimuli intensiivsuse kasvades üha aeglasemaks Taju omadused: piirid - absoluutsed piirid (konkreetse tajumulje aistingu suhtes, mis on kõige ülemine ja alumine lävi mida tajume) ja suhtelised piirid e eristuslävi kujunemise aeg närvirakus erutuse levimise lõplik kiirus mõtestatus - tajutava teadlikustamine, mis saavutatakse tajus esindatud esemete ja nähtuste tähenduse ja/või otstarbe mõistmisega valivus e selektiivsus - teatud esemete või tajuvariantide eraldumist üheageselt mõjuvate esemete/nähtuste mitmekesisusest püsivus e konstantsus - esemete ja tajutavate sündmuste omaduste (suuruse, kuju, vormi, heleduse, suuna jmt) tajumine püsivatena ka tajumistingimuste muutumise korral (nt. erinevatel päevadel) Tajumuljel on teatud kestus, sõltub stiimuli keerukusest ja intensiivsusest
valjus, objektile mõjunud jõud jne. Suhtelise tajupiirikirjeldamise seadus (S.S.Stevens): tajumulje kasv muutub stiimuli intensiivsuse kasvades üha aeglasemaks Taju omadused: piirid - absoluutsed piirid (konkreetse tajumulje aistingu suhtes, mis on kõige ülemine ja alumine lävi mida tajume) ja suhtelised piirid e eristuslävi kujunemise aeg – närvirakus erutuse levimise lõplik kiirus mõtestatus - tajutava teadlikustamine, mis saavutatakse tajus esindatud esemete ja nähtuste tähenduse ja/või otstarbe mõistmisega valivus e selektiivsus - teatud esemete või tajuvariantide eraldumist üheageselt mõjuvate esemete/nähtuste mitmekesisusest püsivus e konstantsus - esemete ja tajutavate sündmuste omaduste (suuruse, kuju, vormi, heleduse, suuna jmt) tajumine püsivatena ka tajumistingimuste muutumise korral (nt. erinevatel päevadel) Tajumuljel on teatud kestus, sõltub stiimuli keerukusest ja intensiivsusest
tajumisvorm (oluline teaduses, kriminalistikas, meteoroloogias). Sellise liigituse puhul on teiseks pooleks ettekavatsematu, ilma erilise sihita toimuv tajumine. TAJU ÜLDISED SEADUSPÄRASUSED Taju omadused Taju olulisemad omadused - terviklikkus, struktuursus, produktiivsus, mõtestatus, valivus, konstantsus, apertseptiivsus ja ökoloogiline põhjendatus. Taju mõtestatus tajutava teadlikustamine, see saavutatakse tajus esitatud esemete ja nähtuste tähenduse ja/või otstarbe mõistmisega. Inimene tajub reeglina objekte, millel on tema jaoks mõte/tähendus/sisu. Mõtestatuse puudumisel ei osata tajutavat paigutada tuttavate kategooriate alla, ei osta nähtavat seletada ega tegevuses ära kasutada. Taju on alati teatud määral üldistus. Taju on tervik, mis saadakse esemete/nähtuste üksikomaduste ja kvaliteetide integreerimise teel
annaabi.ee 
