Seksuaalkasvatus Uurimistöö esitlus Helis Solman Juhendaja: Tiia Pern 2012 Sissejuhatus Miks? Meeldis teema, vorm, aine Tulevikus kasulik Keegi pole varem selle teema kohta uurimustööd teinud. Eesmärk Teada saada Seksuaalkasvatuse teadlikusest õpilaste hulgas Mida selle asine kohta teataks? Kuidas aine tunnid meeldivad/ei meeldi? Seksuaalkasvatuse vajadus, õpilaste arvates Uurimistööst endast 10 aasta jooksul on palju seksuaalkasvatuses kui inimeseõpetuse ühes osas, palju muutunud. (Seksuaalkasvatus õppekavas inimeseõpetuse üks osa, uued materjalid,nõustamiskeskuste võrgustik) Seksuaalkasvatus keskendub noore arengule Seksuaalkasvatuse esmärgid: Isiksuse seksuaalse arengu toetamine
noores eas pole aega teadvustada oma sisemist maailma. Meeltega aistitavast on raske ennast lahti rebida, sest ideede tekkimiseks on maailmas nii palju materjali, millel ei näi lõppu tulevat ning sageli tahetakse aga muudkui täiendada oma teadmisi, et maailmaga kursis olla ning oma arvamust avaldada. Inimene saab aga küpseks, kui ta on võimeline iseennast teadvustama. Locke kirjutab oma essees ideede tekkimisest ja päritolust, mõtlemisest ning selle teadlikusest ning inimarust. Esse põhiideed on,et ideed ei ole kaasasündinud, mõtlemine on paratamatu ja inimene ei saa vältida teadmiste omandamist. Tänu kehale on hing võimeline tajuma ning saatma aistinguid oma vaimu, et neist saaksid tekkida ideed ning et hing saaks reflekteerida vaimu tegevust. Mõtetest ei saa rääkida ilma mõtlemiseta, aga mõtelda saab ilma mõteteta. Välis- ja sisemaailma on meie ainsad teadmiste allikad.
Mac ja selle eelised__________________________________4 1. Küsimus............................................................................6 2. Küsimus.............................................................................7 Kokkuvõte_______________________________________13 Kasutatud materjalid______________________________14 Lisa1____________________________________________15 2 Sissejuhatus Tegin uurimistöö Apple´i kasutajate teadlikusest seetõttu, et esiteks olen ise Apple´i austaja ja mind huvitab, kui palju inimesed tegelikult Apple´ist teavad. Mis on Apple? Miks teda nii palju kiidetud on? Kas ta on tõepoolest nii hea kui räägitakse? Informatsiooni leidsin põhiliselt Apple´i Internetiportaalidelt. Apple´i toodete populaarsus on eriti viimasel paaril aastal kasvanud, aga kas sellega ka inimeste teadlikkus Apple´ist endast? Leian, et paljud võivad Mac-i küll kasutada, kuid
E621 E451 E262 E415 E327 E250 E452 E412 E300 E325 E450 E414 E330 E407 E316 KOKKUVÕTE Uurimistöös " E-ained" olen püüdnud anda põhjaliku ülevaate e-ainetes, nende positiivsetest ja negatiivsetest külgedest, kõrvalmõjudest, ning inimeste teadlikusest mida nad teavad säilitusainestest ehk e-ainetest. Põhjalikult võtsin uurimuse alla just loomses toidus olevad e-ained. Uurisin ka oma koolis kui hästi teavad meie 7-9 klassi õpilased e-ainetest moodustades neile interneti põhilise ankeetküsimustiku. Minu uurimistöö lõpp eesmärgiks oli teada saad mis on e-ained ning miks neid kasutatakse. Tööle püstitatud hüpotees leidis kinnitust: E-aineid on need ained, mida kasutatakse loomses toidus
seal osaleb palju tuntuid muusikud, keda tullakse igast Eesti otsast vaatama. Lisati, et vahel esitatakse ka Kappide endi loomingut ning üritus on väga mitmekesine ja muusikat leidub igale maitsele. Mainitud oli veel ka ERSO, päikesetõusukontserdid Soomaal ja lõunatunnid tuntud muusikategelastega. 21 Kokkuvõte Uurimistöös ,,Muusikute Kappide seotus Suure-Jaaniga" on antud ülevaade Kappide elust ja loomingust ning inimeste teadlikusest nende kohta. Teema on aktuaalne Suure-Jaanis tänu igal aastal korraldatavale muusikafestivaliga seotud sündmustele. Minu uurimistöö eesmärgiks oli uurida muusikute Kappide eluloo kohta ning anda ülevaade sellest, kui palju teatakse õpilaste ning täiskasvanute seas nende kohta. Sain kinnitust hüpoteesile, et õpilased teavad Kappide kohta vähe. Töö koostamisel töötasin läbi mitmeid raamatuid ja ajaleheväljalõikeid.
Käesoleva uurimistöö hüpoteesiks on see, et koolistressi küüsis vaevlevleb vähemalt 50% gümnaasiumiõpilastest. Uurimistöö teoreetiline osa annab ülevaate stressist üldiselt koolistressist sealhulgas selle avaldumisest, põhjustest ning sellega toimetulekust. Teoreetilise materjali põhjal on koostatud küsimustik, millele vastasid Loo Keskkooli gümnaasiumiõpilased. Uurimistöö valmimisel on autoril soov jõuda tööga kaasõpilaste ette, et rääkida nende teadlikusest koolistressi põhjuste, avaldumise ning toimetuleku vallas. Uurimistöö koosneb viiest peatükist. Esimeses peatükis räägitakse stressist üldiselt meie elus. Teises peatükis räägitakse koolistressist, selle põhjustest, avaldumisest ning toimetulekust. Kolmandas peatükis esitatakse uurimistöö metoodika ja valimi kirjeldus. Neljandas peatükis esitatakse küsitulse tulemused ja analüüs. Viiendas peatükis esitatakse uurimistöö järeldused ning kokkuvõte.
Töö autorina soovitan teistelgi uurida legende, see on väga huvitav. Esimeses peatükis keskendub töö autor Pühtitsa kloostrile – kui palju on seal tänapäeval nunnasid, miks ta just sinna ehitati, et klooster on isemajandav ning millised vaatamisväärsused jäävad kõrge kivimüüri taha ja et tegemist on Ida- Virumaa suurima turismimagnetiga. Teises peatükkis selgitas töö autor välja, kuidas sai klooster nimeks Pühtitsa. Kolmandas on ülevaade küsitletute teadlikusest legendist,mis räägib Jumalaema ikoonist Neljandas peatükis huvitutakse Pühtitsa ikoonist, sellest kuidas seda suudeti kaitsta rahututel aegadel ja kuidas toimub igal aastal (15) 28.augustil ristikäik imettekitava ikooniga. Viiendas peatükis antakse ülevaade pühast tammest ja seosest imettegeva ikooniga. Kuuendas aga räägitakse allikast, mis asub orus, kus kohalik karjus näinud omal ajal Jumalaema ilmutust.
Inimesed ei soovi tegeleda spordiga sotsiaalses ja kultuurilises vaakumis; nad arvestavad alternatiividega ja spordiga tegelemisel nad võtavad vastu otsuseid ja vormivad oma identiteeti. See toimub seoses teiste sotsiaalsete protsessidega, mis on seotud vanusega, sotsiaalse klassiga, sooga, võimekusega/võimetusega ja rassiga. See, et sport kujundab isiksust on pärit suurel määral puudulikust isiksuse teadlikusest, mida kasutatud peamiselt rikastes ja postindustriaalsetes ühiskondades. Me teame seda, et kui inimesed on väga tihedalt seotud oma elus spordiga, siis nende isiksused ja käitumine (nii positiivne kui ka negatiivne) on seotud spordis osalemisega. Aga uuringud näitavad, et saame teha väheseid üldistusi sportliku tegevusega seotud iseloomu arengust või kätumisest. Spordiga tegelemine on seotud positiivse efektiga:
annaabi.ee 
