sootuks? Mulla sülle heita (1:80)? Sa tunned, see on silmapilk, mis kogetakse harva (1:61). Kõik, mis väljaspool mind, on kui minus (1:39). Olen kui pime, kes alevist nurmele koband (1:40). Pimesi suurem veel janu-lust (1:40): ning janu jääb. Ja kasvab (1:40). Ta võtab ihult vargsi viimse särgi sel, kellel vastupanuks kadund ramm, ja õmbleb särgi sisse salamärgi, et tunneks surm: siin õige monogramm (1:42). Kas ongi sihti olemas, mis ära tasub (1:51)? Kas ta mind rahustab, mind teadjaks muudab? Kas ütleb, milleks surm ja milleks sigi (1:51)? Kes juhatab meid tõelises tões (1:51)? Ning mõtted jällegi rüsivad ringi (1:86). Hing vastust, jah, vastust vajab, kuid mõistatus endiselt püsib (1:87). Mul vaja rutata om laulda ommi laule: võip olla lähäne ma toole aole, kon mino liha lähäp kõige liha tiid. Vast ka mo laulu´ läävä kõige papre tiid (2:42). Mu värsi´ omma säänest vanna muudu, ei ole sõnnu rikkalt tagavarass, ka riimgi egäkõrd ei ole paras
Nõiad ja targad *Hilisemal aja hakkasid eestlased nõia ja nõia vahel vahet tegema. Kurja tegevat nõida nimetati nõiaks edasi. Algupärast ülesannet täitvat ehk head tegevat nõida hakati kutsuma targaks, teadjaks. *Ülepea valitses vanal ajal igal pool kange nõiduseusk. Tartumaal räägitakse praegugi veel nõidade hulgakaupa ärapõletamisest. Paides põletati 1615. a. 9 nõida ära. Saarte nõiad olid kuulsamad kui mandri omad. Kõige rohkem kardeti Sõrve ja Hiiu-Kõpu nõidu. *Eesti nõidadest kangemaid usuti olevat Soomes. Lapis pidi olema päris nõidade kodumaa, vägevamad pidid asuma Põhjala tundratel. *Iga rahvas usub, et nendest põhja pool on vägevamad ja targemad nõiad.
Sokraatiline meetod- õpetusviis, kus õpetaja püüab juhatada õpilasi teadmiste juurde esitatud küsimuste abil, paljastamata enda seisukohta käsitletava teema suhtes. Anda sünnitusabi, mitte ise sünnitada (nagu ta ema amet- ämmaemand). Selle jaoks olid mõningad võtted: 1) Iroonia- püüdis leida vastaspartneri jutus vasturääkivusi ja ebakindlust, kuid varjas seda püüdlust mängides rumalat inimest. Nt: kohtab inimest, kes peab end mingil alal teadjaks ja targaks > S mängib rumalat ja küsib lihtlabaseid küsimusi > isik hakkab teda õpetama > S asub järjest kavalamaid küsimusi küsima ja teda oma jutuga nurka ajama > isik on sunnitud tunnistama oma teadmatust. S leiab et kõigepealt tuleb inimene vabastada veendumusest, et ta teab palju, sest kõrge enesehinnangu tõttu ei ole võimalik loominguliselt vestelda. (laps on ju kõige loomingulisem, sest ta ei tea midagi ja vaat milliseid küsimusi ta suudab küsida
Realistid: Me teame üsna palju endast ja meid ümbritsevast maailmast. Me teame läbi meelelise tunnetuse milline maailm tegelikult on. Maailm ongi nii nagu ta tegelikult ja sõltumatult meie kogemisest on. 3. Mida heidab feminism ette traditsioonilisele epistemoloogiale? Mõnede feministide arvates traditsiooniline epistemoloogia jätab teadmise subjekti (tema sugu, rass või staatus) tahaplaanile. Õigustamatult peetakse teadjaks valgenahalist keskealist meest. Miranda Fricker räägib oma töödes ,,episteemilisest ebaõiglusest": igapäevas elus võetakse naiste juttu vähem-tõsiselt. 4. Iseloomustage empirismi ja ratsionalismi erimeelsust teadmise allika küsimuses. Empistide arvates (Francis Bacon, John Locke) kogemus on ainus teadmise allikas. Laias mõttes st sisaldab ka mälu ja sisekaemust. Idealistlik ratsionalism (Platon): kogemus ei saa anda tõelist teadmist, sest kogemuse objektid on
Ilma enesetaputa pole ka lunastust. Miks Cioran võitleb elu vastu? Ciaroni arvates kannavad kõik inimesed laubal autuse häbimärki. Tema arvates on elu väärtusetu ning tühine. Üksnses surm saab keha nuhtlusest vabastada. Sellepärast võitlebki ta elu vastu. Mida tähendab "kõigi väärtuste ümbervääristamine"? See tähendab, et kõik eelnevalt tõeks peetu on tegelikult vale, kehtetu. Nietzche puhul võin öelda, et tema pidas ennast selleks esimeseks tõe teadjaks. See siis tähendab, et just tema olevat see, kes nö teiste seni väärtustatud väärtused õiglaselt ümber väärtustab. Tema välja toodud tõde aitab kõiki väärtusi ümber väärtustada. Millisena kirjeldab Nietzsche enda rolli "kõigi väärtuste ümbervääristamises" ja "katte eemaldamises" kristlikult moraalilt ? Nietzsche kirjeldab enda rolli kui ainutähtsat, ainsa korraliku inimesena tõe avastajat. Tema oli esimene kes tajus valet kui tõelist valet. Tema oli
Täpselt nagu kultuuri, tuleb lugemust ja tekste edasi anda. Selleks peame need kirja panema ja raamatutena avaldama. 26 U. Eslas, Teada saad seda, mida küsid. - Postimees, 09.09.2006. 27 R. Veidemann, Eesti kultuuri sisemine dünaamika. - Õhtuleht, 06.10.2006. 22 Lugemine teeb teadjaks, arutelu leidlikuks ja kirjutamine täpseks (Sir Francis Bacon) 3. ANKEETKÜSITLUSE ANALÜÜS Uurimistöö ,,Tekstid, mida loevad minu ekaaslased" ankeetküsitlus on läbi viidud 10.-12. klasside õpilaste seas. Kokku viis klassi. Ankeedi täitis 106 õpilast.
Jumala poeg on surnud sellepärast vääribki uskumist, et on absurd. Maetu tõusis üles see on tõsi, sest see on võimatu." Tertullianusele omistatakse aforism Credo, quia absurdum (ld 'usun, sest see on absurd') ning Kierkegaard sisuliselt nõustus sellega aforismiga. Inimene ei pea otsima teadmisi vaid usku, sest teadmine on patt. Pärispatt ju selles seisneski, et esimesed inimesed (Piibli järgi Aadam ja Eeva) inimene tahtis saada "teadjaks". Inimene ehmus mitte millegagi piiratud Jumala tahte ees, nähes selles omavoli ning hakkas otsima kaitset Jumala eest tunnetuses, mis, nagu talle sisendas madu, teeks nad mingis mõttes võrdseks Jumalaga. Jutt oli hea ja kurja tundmise puu viljadest, mida Jumal keelas süüa, ähvardades surmaga. Madu aga ütles: "Te ei sure kummatigi mitte, vaid Jumal teab, et mil päeval te sellest sööte, lähevad teie silmad lahti ja te saate Jumala sarnaseks, tundes head ja kurja!" (1
annaabi.ee 
