Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"teabekandjast" - 7 õppematerjali

ARHIIVI ARVESTUSTÖÖ VASTUSED
5
docx

ARHIIVI ARVESTUSTÖÖ VASTUSED

teist päritolu dokumentidega; *Algse korra austamise põhimõttest, mille kohaselt säilitatakse kord, mille arhiiv sai asutuse tegevuse käigus. 1. Funktsiooni üleandmisel teisele asutusele liidetakse asjaajamises lõpetamata dokumendid teise asutuse arhiiviga. Dokumentide algne päritolu ja liitmise aeg peavad olema jälgitavad. 2. Asutus käsitleb kõiki oma dokumente, sh andmekogudes olevat teavet olenemata teabekandjast ühe terviku, s.o arhiivi osana. 3. Asutus hoiab ning kasutab dokumente selliselt, et see ei kahjusta nende seisundit ega ohusta nende autentsust, usaldusväärsust, terviklikkust ja kasutatavust. 4. Arhivaali valdaja tagab arhivaali kasutamise selliselt, et see ei kahjusta arhivaali seisundit ega ohusta selle edasist säilimist. Dokumentide liigitusskeem- (1) Asutus töötab oma dokumentide liigitamiseks välja funktsioonide, struktuuri ja tööprotsesside

Infoteadus → Arhiivindus
98 allalaadimist
Arhiivieeskiri
8
docx

Arhiivieeskiri

segada teist päritolu dokumentidega; 2) algse korra austamise põhimõttest, mille kohaselt säilitatakse kord, mille arhiiv sai asutuse tegevuse käigus. (2) Funktsiooni üleandmisel teisele asutusele liidetakse asjaajamises lõpetamata dokumendid teise asutuse arhiiviga. Dokumentide algne päritolu ja liitmise aeg peavad olema jälgitavad. (3) Asutus käsitleb kõiki oma dokumente, sh andmekogudes olevat teavet olenemata teabekandjast ühe terviku, s.o arhiivi osana. (4) Asutus hoiab ning kasutab dokumente selliselt, et see ei kahjusta nende seisundit ega ohusta nende autentsust, usaldusväärsust, terviklikkust ja kasutatavust. (5) Arhivaali valdaja tagab arhivaali kasutamise selliselt, et see ei kahjusta arhivaali seisundit ega ohusta selle edasist säilimist. § 4. Arhiivi hoidmine (1) Dokumente hoitakse alles kuni säilitustähtaja lõpuni või avalikku arhiivi üleandmiseni liigitusskeemist tulenevate sarjade kaupa

Infoteadus → Allika?petus
15 allalaadimist
Arhiivinduse lõpparvestuse kordamisküsimused
12
doc

Arhiivinduse lõpparvestuse kordamisküsimused

3) ettepaneku uueks üleandmise tähtajaks, mis ei ole pikem kui 10 aastat. 11. Nimeta arhiivikorrastamise põhimõtteid? Arhiivikorrastamise põhimõtted (1) Arhiivikorrastamisega võimaldatakse: 1) arhivaalide üleandmine avalikku arhiivi; 2) arhivaalide säilimine avalikus arhiivis; 3) arhivaalide kasutamine avalikus arhiivis. (2) Ühe arhiivimoodustaja arhivaalid korrastatakse üheks arhiiviks, olenemata dokumendi tüübist, liigist või teabekandjast. 12. Millised on arhiivikorrastmise tasandid? Korrastustasandid (1) Arhiivikorrastamisel kasutatakse hierarhilist struktuuri, mille peamised korrastustasandid on: 1) arhiivi tasand; 2) sarja tasand; 3) säiliku tasand. 13. Nimeta paberarhivaalide korrastamise etapid avalikku arhiivi üleandmisel? Arhivaalide püsivaks säilitamiseks ettevalmistamine (1) Paberarhivaalide korrastamisel avalikku arhiivi üleandmiseks:

Muu → Asjaajamiskord
18 allalaadimist
JUURDEPÄÄSUPIIRANGUD ARHIVAALIDELE EUROOPAS JA VENEMAAL
12
rtf

JUURDEPÄÄSUPIIRANGUD ARHIVAALIDELE EUROOPAS JA VENEMAAL

Arhiivinduse riikliku korraldamise tähtsaimaks aktiks oli NSV Liidu Riikliku arhiivifondi põhimäärus vastavalt 1941., 1958. ja 1980. aastast.7 See võeti vastu Nõukogude valitsuse määrusena ja kehtis ülimuslikult ka vabariikides, sh Eesti NSVs. Määruse tuumaks on NSV Liidu Riikliku arhiivifondi kontseptsioon. Selle ulatus on kõikehõlmav, totaalne. Riiklikku arhiivifondi kuuluvad kõik dokumendid, millel on mingi väärtus, olenemata nende tekkimise ajast või teabekandjast. 1941. ja 1958. aasta määrustes öeldakse otsesõnu, et tegemist on NSV Liidu omandi määratlemisega, 1980. aastal väljendutakse mõnevõrra pehmemalt, defineerides arhiivifondi kui nõukogude rahva ühisvara, mis on riikliku kaitse all. (Kibal jt 2005) Nõukogude ajal liigitusid dokumendid salajasteks ja piiratud kasutatavusega materjalideks, seega ei saa pelgalt selgitada juurdepääsu ja selle piiramise analüüsiga tänases tähenduses. Salajaste

Informaatika → Infoteadus- ja...
22 allalaadimist
Rahvusarhiivi juhised
152
pdf

Rahvusarhiivi juhised

 oleks olemas selge ülevaade tegevuste käigus tekkivast ja kasutatavast teabest;  tegevuste dokumenteerimise nõuded oleksid läbi mõeldud ja kehtestatud;  teavet jäädvustatakse ja hallatakse kooskõlas selle väärtuse, kasutusalade ja võimalike kasutajarühmadega. 4.2 Dokumendi elukäik Dokumendihalduse keskne osa on dokumendi elukäigu kontseptsioon. Selle põhi­ idee on, et dokument, sõltumata teabekandjast või koostamise eesmärgist, läbib alates oma loomisest rea etappe. Iga etapp vältab mingi aja ning igas etapis toimivad dokumendiga teatud sündmused 2. SKEEM 2. Dokumendi elukäigu mudel lähtuvalt dokumendiga tehtavatest toimingutest Loomine Saamine Regist­ Hoidmine Eralda­ Hävita­ Üleand­ reerimine ja kasu­ mine mine mine

Muu → Rahvusarhiivi juhised
11 allalaadimist
Arhiivindus
10
docx

Arhiivindus

välistab dokumentides sisalduva teabe taasesitamise. Digitaaldokumentide hävitamisel kustu- tatakse dokumendid neid haldavast tarkvarasüsteemist ja muudest säilituskohtadest ning välista-takse dokumendifailide taastamine varukoopiatelt. Korrastamine. Arhiivikorrastamisega võimaldatakse: arhivaalide üleandmine arhiivi, nende säilimine ja kasutamine. Ühe arhiivimoodustaja arhivaalid korrastatakse üheks arhiiviks olenemata dokumendi tüübist, liigist või teabekandjast. Arhiivikorrastamisel kasutatakse hierarhilist struktuuri, mille peami-sed korrastustasandid on: arhiivi, sarja ja säiliku tasand. *Kollektsioon on arhiivitasandi korrastus-üksus, mis on moodustunud liigi-, tüübi-, teema-, autori- või mitme tunnuse alusel. Kui kollektsiooni moodustaja langeb kokku arhiivimoodustajaga, korrastatakse kollektsioon asutuse või isiku arhiivi osana. *Sari on korrastusüksus, mis ühendab funktsiooni-, liigi-, sisu- või muu tunnuse alusel kokku-

Ajalugu → Ajalugu
31 allalaadimist
Allikaõpetus
26
doc

Allikaõpetus

surmajärgsed ja läbiredigeeritud memuaaridesse tuleb eriti kriitiliselt suhtuda, on vaja arvestada ka toimetaja arvamusega asjast. SUULINE AJALUGU- omaette teemavaldkond; sekundaarne teave ja intervjueeritav võib rääkida juttu, mida arvab kuulajat kuulda tahtvat . Usaldusväärseim on väljatrükitud ja allkirjastatud intervjuu. AJALEHED & TRÜKISED ­ massilised, ka kohaajaloo allikad, probleemiks fragmentaarsus ja toimetamine ning ka pealesurutud maailmavaade. Ei tohi lahutada teavet teabekandjast, sest ajalehe vaadete taust läheb kaduma. BIOGRAAFILISED MATERJALID ­ trükitud teatmikud, nekroloogid, autasude lehed, teenistuslehed, vanglatoimikud. Kuna kõik vähegi aktiivsemad said tsaarilt mõne ordeni, niisama tublid ja aktiivsed olid kirjas muudes nekroloogides ja vangitoimikutes on pätid, kujutavad need materjalid suurt isikuandmete kogu, nendest leitavatesse hinnangutesse tuleb suhtuda see-eest etteaatlikult. Vesimärgid

Ajalugu → Ajalugu
112 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun