, isiku- ja olustikukirjeldustega. Jutustus Jutustus on mahul romaanist lühem. Tavaliselt piirdutakse ühe teema ja süzeeliini ning väiksema arvuga tegelastega. Ainestiku järgi võib teosed jagada seiklus-, arengu-, armastus-, reisi-, kriminaal-, noorsoo-, perekonna-, ajaloolisteks jm romaanideks, jutustusteks ja juttudeks. Seiklusromaanides on ülekaalus seikluslik ainestik. Tegevus toimub enamasti tavatutes tingimustes, sündmused arenevad hoogsalt, rohkesti on erakordseid ja saladustest tulvil olukordi. Tegelased jagunevad vastandeiks heaks ja halbadeks; esimestele saavad osaks kõikvõimalikud ohud ja katsumused, aga ka imepärased pääsemised. Seiklustele on üles ehitatud suurem osa detektiiv-, ulme-, rüütli- ja ajaloolisi romaane.
§ Alexandre Dumas (1802-1870) ,,Kolm musketäri" § Aleksandr Puskin (1799-1837) luule ja romaanid § Edgar Allan Poe (1809-1849) novellid · Eestis § Ärkamisaja luule § Eduard Bornhöhe ajaloolised jutustused · ROMAAN on jutustava proosa suurvorm. Seda iseloomustavad probleemiderohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süzeeliini ja suur tegelaste hulk, sündmuste pikaajaline kulg. · SEIKLUSROMAAN- on ülekaalus seikluslik ainestik. Tegevus toimub enamasti tavatutes tingimustes, sündmused arenevad hoogsalt, rohkesti on erakordseid ja saladustest tulvil olukordi. Tegelased vastanduvad. Detektiiv-, ulme-, rüütli- ja ajaloolised romaanid · ARMASTUSROMAAN on armutunnet ja suhteid kujutav romaanitüüp. Vaadeldakse lembetunnete hingeelulist poolt. Armastust kirjeldavad ka teised romaanitüübid. · ÕUDUSROMAAN on romaanitüüp, mille ülesandeks on inimest vapustada, kohutada või vastumeelsust tekitada
Aleksandr Puskin-"Tuisk" AJALOOLINE ROMAAN:aluseks ajaloolised sündmused ja ajaloolised isikud,ajaloolise ainestikuga käiakse vabalt ringi,aluse pani Walter Scott-"Ivanhoe",seal on tegevustik välja mõeldud,tegelased on aga tõelised .Walter Scott-"Ivanhoe" ÕUDUSJUTT:eesmärgiks on vapustada,kohutada või vastumeelsust tekitada,kujutatakse piinamist, hirmu ja kannatusi. Tunnused:sündmustik,müstika ja nõidus. Edgar Allan Poe-"Keeris" SEIKLUSROMAAN:ülekaalus seiklused,tegevus tavatutes tingimustes,tegelased vastantatud head ja kurjad,on üles ehitatud suurem osa detektiiv,ulm,ajaloolisi romaane.Alexandre Dumas-"Kolm musketäri" REALISM:Tekkis 1830. aastal Prantsusmaal Tegevuskohad:iga päevased mis meid ümbritseb Tegelased:tavalised,elutee ja areng ühiskonnas Juhused:teisejärguline tähendus,see ei ole kõige tähtsam Eesmärk:parandada maailma Keel:tavaline,iga päevane
laskumine kindlustunnet, rebase hiilimine kavalust ning koera lamamine peremehe kõrval usaldust. Romantismis kirjutatud teoseid nimetatakse romaanideks, mis on jutustava proosa suurvorm. Seda iseloomustavad probleemide rohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süzeeliini, suur tegelaste hulk ja samuti sündmuste pikaajaline kulg. Romaanid jagatakse erinevate liikide alla. Nende seas on näiteks seiklusromaanid, milles on ülekaalus just seikluslik ainestik ja milles tegevus toimub enamasti tavatutes tingimustes, sündmused arenevad hoogsalt ja on rohkesti erakordseid ja saladustest tulvil olukordi. Samuti on romaaniliigiks armastusromaanid, mis on armsustunnet ja suhteid kujutav romaanitüüp. Seal vaadeldakse peamiselt lembatunnete hingeelulist poolt. Õudusromaanide põhiliseks ülesandeks on inimest vapustada, kohutada ja temas vastumeelt tekitada. Neis kujutatakse piinamist, hirmu ja kannatusi ning sündmustik on sageli seotud müstika ja nõidusega
peremehe kõrval usaldust. Romantismis kirjutatud teoseid nimetatakse romaanideks, mis on jutustava proosa suurvorm. Seda iseloomustavad probleemide rohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süzeeliini, suur tegelaste hulk ja samuti sündmuste pikaajaline kulg. Romaanid jagatakse erinevate liikide alla. Nende seas on näiteks seiklusromaanid, milles on ülekaalus just seikluslik ainestik ja milles tegevus toimub enamasti tavatutes tingimustes, sündmused arenevad hoogsalt ja on rohkesti erakordseid ja saladustest tulvil olukordi. Samuti on romaaniliigiks armastusromaanid, mis on armsustunnet ja suhteid kujutav romaanitüüp. Seal vaadeldakse peamiselt lembatunnete hingeelulist poolt. Õudusromaanide põhiliseks ülesandeks on inimest vapustada, kohutada ja temas vastumeelt tekitada. Neis kujutatakse piinamist, hirmu ja kannatusi ning sündmustik on sageli seotud müstika ja nõidusega
Töötas koos Duchampiga New Yorgis. Itaalias tekkinud dadaismi nimetatakse metafüüsiliseks kunstiks, selle looja on Giorgio deChirico. Tema maalides on mahajäetud linnad ja interjöörid, kus liiguvad mõnikord viirastuslikud inimesed. Sürrealism Tekkis 1923. aastal Pariisis ja hääbus 2. maailmasõja lõpus, kuid on aktuaalne tänaseni. Dadaismi järjena soovis see kunstivool sokeerida avalikkust eriskummaliste piltidega, milles olid olukorrad tavatutes seostes. Eriti köitis sürrealiste renessansiaegne madalmaade kunstniku H. Boschi looming. Piltides on unenäolisust, seksuaalsust ja seda kõike tihti vägivaldselt või moonutatult. Sakslane Max Ernst kujundas müütilise maailma. Prantslase Yves Tanguy' maalidel leiame kujusid lõpmatusse kaduval maastikul ja osalt tühjuses. Hispaanias: Joan Miró kujutistel olid biomorfsed olendid ja suured kirevad pinnad. Produktiivseim ja kuulsaim sürrealist Salvador Dalí
huvides. Teisena eristatakse antropoloogilist uurimist, mis püüab seletada, kuidas on kunsti läbi ajaloo tajutud ja millised on olnud kriitika- ja kunstikoolkondade esinemistingimused. Kolmanda lähenemisena näeb Santayana psühholoogilist uurimist, mis uurib esteetilisi otsustusi kui vaimseid nähtusi. Kuidas need tundmused tekivad ja milline on nende mõju meie isikule? Ilumeele järgi uuritakse inimloomust, selle ajutisi eelistusi või tavatutes tingimustes kujunenud ideaale. 6. Santayana uurimus vastandab enda tööd kui psühholoogilist uurimust varasematele hämaravõitu üldfilosoofilistele katsetele mõista ilu olemust. Psühholoogiline esteetika uurib esteetiliste otsuste iseloomu ja algosiseid, sellele vastandab Santayana oma eelkäijate, "hulljulgete metafüüsikute ja asjatundmatute kriitikute" kirjutised, mille teooria on enamasti olnud liialt hämar ning reaalsusele mittevastav. 1
meestel. Psühhoanalüütiline seletus – unenäod on salajaste keelatud soovide väljendus. Aktivatsiooni-süsteesi hüpotees – unenäod on ajurakkude juhusliku stimulatsiooni ja aktivatsiooni kõrvalprodukt, püüd ebatäielikust (ajupiirkondade aktiivsus) infost „pilti kokku panna“; PGO – lainete tähtsus. Kliniko-anatoomiline hüpotees – unenäod on mõtlemine, mis toimub tavatutes tingimustes; vähene visuaalne sisend ning prefrontaalkoore pidurdus. Insomnia e unetus Ebaadekvaatne uni-une vilets kvaliteet või kvantiteet. Uinumisraskused; liigvarajane ärkamine; fragmenteeritud uni; une säilitamisraskused. Põhjused: välisärritajad (müra, t), somaatilised (med), füsioloogilised (ajavööndivahetus), psühholoogilised(stress, elumuutus), psühhiaatrilised (ärevud, depressioon), medikamendid.
Kolmas on psühholoogiline. Tegeletakse moraalsete ja esteetiliste otsuste kui vaimsete nähtuste ja vaimse arengu saadustega ning uuritakse, millistel asjaoludel kõlbelised ja esteetilised tundmused tekivad ja milline on nende suhe meie isikusega. Uurimine annaks aru, miks peetake midagi õigeks või ilusaks, valeks või inetuks. Seega tooks nähtavale, kust saava inimloomuses alguse süüme ja maise, ning võimaldaks eristada ajutisi eelistusi ja tavatutes tingimustes kujunennud ideaale neist, mis lähtuvad meile kõigile ühistest vaimsetest osistest ning on suhteliselt püsivad ja üldised. II. Kunsti definitsioon I 1. Selgitage anti-essentsialismi põhiteese! Anti-essentsialism eitab kunsti ja teiste traditsiooniliste esteetikamõistete defineerimise võimalikkust ja mõttekust. Traditsioonilise esteetika kriitika: kõik traditsioonilised
Töötas koos Duchampiga New Yorgis. Itaalias tekkinud dadaismi nimetatakse metafüüsiliseks kunstiks, selle looja on Giorgio deChirico. Tema maalides on mahajäetud linnad ja interjöörid, kus liiguvad mõnikord viirastuslikud inimesed. Sürrealism Tekkis 1923. aastal Pariisis ja hääbus 2. maailmasõja lõpus, kuid on aktuaalne tänaseni. Dadaismi järjena soovis see kunstivool sokeerida avalikkust eriskummaliste piltidega, milles olid olukorrad tavatutes seostes. Eriti köitis sürrealiste renessansiaegne madalmaade kunstniku H. Boschi looming. Piltides on unenäolisust, seksuaalsust ja seda kõike tihti vägivaldselt või moonutatult. Sakslane Max Ernst kujundas müütilise maailma. Prantslase Yves Tanguy' maalidel leiame kujusid lõpmatusse kaduval maastikul ja osalt tühjuses. Hispaanias: Joan Miró kujutistel olid biomorfsed olendid ja suured kirevad pinnad. Produktiivseim ja kuulsaim sürrealist Salvador Dalí
annaabi.ee 
