1) Anonüümsus fakt, et suhteid saab luua ilma füüsilise kohalolekuta 2) Inimene saab valida, millal sisse või välja logida ja korduvalt oma vastuseid üle kirjutada, enne kui ära saadab, mis annab inimesele suurema kontrolli kui päris elus. McKenna ja Bargh'i (Amichai-Hamburger, Wainapel, Fox, 2002, cit McKenna, Bargh, 2002) arust peitub sellise suhtluse taga 2 motiivi: endapõhised ja sotsiaalsusel põhinevad motiivid. Need, kel ei õnnestu neid tavasuhtluses rakendada, kipuvad seda tegema interneti vahendusel. On leitud, et ,,oma mina" väljendamine ja ümbruskonna poolt heakskiitu saada, on inimese heaolu nimel väga tähtsal kohal. Ben-Artzi´i ja Hamburgeri (Amichai-Hamburger, Wainapel, Fox, 2002, cit Hamburger, Ben-Artzi, 2000) poolt on tõestatud, et ekstraverdid, introverdid, neurootikud ja mitteneurootikud kasutavad erinevaid teenuseid internetis. Spekuleeritakse, et
Häälest väljaloetavat infot nimetatakse parakeeleks. Parakeele koostisosad Parakeele moodustavad hääle kõrgus, tempo, toon, kõla, rütm, tugevus. Kõrgus Häälekõrgusel on sõnumi edastamisel oluline osa. Pingulolek põhjustab hääle kõrgenemist, samuti kõrgeneb hääl rääkides millestki meeldivast, lõbusast. Hääl madaldub rääkides olulist, kui oleme masendud, väsinud, rahulik. Tempo Tavasuhtluses on kerge jääda tempos piiri pidavaks, kui olukord läheb keeruliseks on raske jälgida kõne tempot. Tavaliselt kipub tempo tõusma. Ja mida närvilisem on inimene, seda kiiremaks asi läheb. Oluline on, et kõne tempo sobiks olukorra ja sihtgrupiga.. Rahulik tempo mõjub enesekindlalt, rõhutab teema tähtsust. Eriti olulistest asjades rääkides tõmba teadlikult maha toon ja tempo. Vesteldes sobita oma tempo partneri omaga ja tea, et see võib olla keeruline
tõlgendada annab oluliselt tõesemat infot edasi inimese kavatsustest ja sõnumist, mida ta edastab. 11. Loetle suhtlemist mõjutavad ruumivööndid ja selgita nende tähendust. Ruumisuhe käsitleb mugavat vahemaad kahe suhtleja vahel, on nn. oma ruum, mida me privaatselt vajame, et ennast suhtlemisolukorras hästi tunda. Erinevates suhtlussituatsioonides on see erinev. Endale lähedaste ja kallite inimestega suheldes on see vahemaa väike, kuid tavasuhtluses tuttavatega või enese hästi tundmiseks ametkondlikkus suhtluses vajame juba suuremat vahemaad suhtluspartnerist. Erinevust võime tajuda ka kultuurikontekstist sõltuvalt. Tavapäraselt vajab põhjamaine inimene, kelleks ka meie end eestlastena võime lugeda, suuremat distantsi oma suhtluspartnerist kui lõunamaine inimene. Ruumivööndid jaotatakse neljaks - intiimne vöönd - 15-45 cm (kõige lähedasematele) isiklik v
Moslemid moodustavad ligikaudu 11% elanikonnast. Nad elavad eelkõige Kashmiri osariigis; nende suhted hinduistliku enamusega pole alati hõlpsad. Pandzabi osariiki on koondunud sikhid (2% rahvastikust), kellel on olulisi vastuolusid India riigiga. Kristlased moodustavad 2% elanikkonnast. Vähesel määral on budiste, dzainiste ja parse (tulekummardajad). Kireva rahvastikuga Indias kõneldakse kuni 1600 keelt. Neist suurim on hindi keel, mida kasutab tavasuhtluses peaaegu kolmandik indialasi. Selle muutumisele ühiskeeleks avaldatakse aga suurt vastuseisu, eriti Lõuna-Indias. Nii on kogu maal keeleks hoopis inglise keel. Põhiseaduse järgi on Indias 17 regionaalset keelt, mida kasutatakse ainult kindlates piirkondades. Ülitihe asustus ja kõrge sündivus põhjustavad riigile raskeid majandusmuresid. Umbes 70% indialstest elab maal. 6.1. Kastisüsteem India sotsiaalse süsteemi suurimaks eripäraks on rahvastiku jagunemine kastidesse.
Lapsi hirmutati kolli, kodu- ja metshaldja, karu või rebasega. Viieaastased lapsed hakkasid juba tööle. Ema õpetas tütart, isa poega. Oluline oli pidev eeskuju. Talupoja laps kasvas nii looduse tsüklites kui ka vanade tavade, kommete ja rituaalsuse kogumis. Hinnati väärikust suhtlemises. Etiketist kinnipidamine oli väga oluline. Lipitsemist põlati. Eneseväärikus oli ka kõige vaesemal. Inimese omadusi hinnati oskuse järgi ,,Kopikas teenida". Tavasuhtluses hinnati ausust. Lapsi õpetasid kasvatama ja kuulekuses hoidma kirikuisade kirjutised. Eelkõige õpetati- õpiti, kuidas käituda, ja mida teada jumalateenistuse käigus. KRISTLANE RENESSANSS. UUS INIMENE Renessanss tõi inimese sealpoolsusest kahe jalaga maa peale ja olevikku, tegi temast iseenda peremehe. Renessanss hindas ilu koos avalikkuse hinnanguga. Ilu omamine oli väärtus ja selle hind tõusis, kui see oli avalikult näidatav ja äratas teistes kadedust. Pildid,
mittekasutamisega seotud väiteid – hoiatav strateegia. Väite suhtelisusele viitab modaalverb „võima“. Sageli kasutatakse reklaamis enesekindlaid väiteid, mille tõesust pole esitatud, vaid eeldatakse, et lugeja usub, kui piisava kindlusega väita. Väidetes sisaldub palju enam konnotatsioone, mille peale mängitakse, kui lihtsalt väide. Igapäevases suhtluses kasutame väidetest rohkem küsimusi, hüüatusi, käske. Väitlauseid kasutatakse monoloogis. Tavasuhtluses on küsimused-vastused, hüüatused, ettepanekud – need väljendavad palju rohkem interaktiivset suhet inimeste vahel. Reklaamide puhul on tavalisim hüüatus: eesmärk panna inimest midagi tegema. Reklaamijad ei kasuta käsklauseid, et soovitada meil tõeliselt teha, mida nad ütlevad, aga põhieesmärk on see, et need loovad personaalse mulje, nagu räägiks üks inimene teisega – kujuteldav interaktiivne vestlusituatsioon, millel on rääkija ja kuulaja / saatja ja vastuvõtja
väljenduvad kõigis 4-s meediumis meediumis: 1. Selle elemendid on referentsiaalsed 2. Elemendid on esteetilised 3. Elemendid on metalingvistilised 4. Elemendid on faatilised (phatic) 5. Elemendid on injunctive (injun -ausõna!) 6. Elemendid on performatiivsed FAATILINE aspekt kommunikatsioonis on interaktsiooni (suhtlus) loomine, selle hoidmine, arendamine või selle katkestamine (desruptive). Kui tavasuhtluses me suhtleme mitmel moel -pöördudes teineteise poole, vaadates teineteist, tervitades jne. Säilitades silmsidet, hoiame vestluse arengut, noogutades tunnistame teineteise seisukohti ja kasutades näolimeid, hoiame vestlusteemasid arengus. Me mõmiseme, ahhetame, oigame jne. Ning katkestame vestluse arengut ootamatute või kohatute reaksioonide või sünadega. Faatilised elemendid tantsus teenivad sama eesmärki: alguses luues performative /spectator
annaabi.ee 
