Nt ingliskeelne sõna practically tõlgitakse eesti keelde praktiliselt. Tegelikult viitab sõna millelegi otstarbekale või vastandub sõnale teoreetiliselt. Sama probleem on ingliskeelse väljendiga as a rule, mis tõlgitakse eesti keelde sõnaga reeglina. Tegelikult on sellel sõnal olemas omakeelsed ja head vasted olenevalt kontekstist kas tavaliselt, üldjuhul, üldiselt, enamasti vms. Sageli pole selle sõna järele üldse vajadust, sest lause ise väljendab tavasituatsioonis olemist. 1.2 Sõnade liigkasutus viib sõnade tegeliku tähenduse kadumiseni. Üle pingutatakse sõna väljakutse kasutamisega. Tegelikult sobib sõna kasutada siis, kui tegemist on kahevõitlusega. Väljakutse võib esitada kellelegi mõne mängu mängimiseks või võistluse pidamiseks. Väljakutsele sõidavad kiirabibrigaadid, torumehed või IT-töötajad. Eesti keeles on väljakutsele antud ülekantud tähendus, mille
Rahulik, vaba, meeldiv Ei soovi olla keskpunktis Võib peita oma kadeduse ja vihatunde Kuidas sekretär peaks käituma Sekretär peab olema aktiivne, kasutades sõna veenvat mõju Taktitundeline ja heasoovlik, kasutama julgustavat sõna õigel ajal Tuleb suhelda sõbralikult Ei tohi survet avaldada, ega olla liiga järsk Tuua esile, et oled huvitatud kliendist kui inimesest. 3. AGRESSIIVSUSEGA TOIMETULEK Oluline on meeles pidada, et tavasituatsioonis, kui inimesed suhtlevad, on nende mõtted ja tunded tasakaalus ehk inimene kuuleb enda mõtteid ning saab aru, mis tema tunnetega toimub, ja käitub lähtuvalt enda mõtetest. Emotsionaalses situatsioonis on aga inimeste mõtete ja tunnete tasakaal häirutud ehk mõtetele jääb vähe ruumi ning inimesel ei õnnestu saada kontakti enda mõtetega. Samuti ei aita, kui me
reflektsioon – mõtlemistoimingud, mis opereerivad meeleliselt tajutavaga otseselt seotud mõtetega intellektsioon – mõtlemistoimingud, mis opereerivad abstraktsete mõtetega Õiglus selgub eelkõige läbi vastandite Teadlik olek õiglusest ilmneb esimesena just siis, kui intellekt satub vastamisi situatsiooniga, mida ta peab ebaõiglaseks – subjekt kogeb oma püüdlustes väärtuste poole mingeid takistusi tavasituatsioonis toimub õigluse tunnetamine eelkõige intuitiivselt ja empiiriliselt järjepidevuse kriteeriumi abil. Õigluspärasuse hindamisel saab kasutada formaalloogikat. Kõik kes on X, peaksid olema Y jne Õiglus ja väärtusteooria väärtust saab mõista kolmes erinevas tähenduses: väärtus kui omadus – tõene, õiglane – subjektiivne aspekt väärtus kui loomus – tõesus, õigluspärasus väärtus kui vastava loomusega olukord – tõde, õiglus.
sisalduva käitumise nõudega, siis realiseerub õigus kasutamise või kinnipidamise teel. Mida ,,täpsemalt" on õigus formuleeritud, seda kindlamini ta ka inimkäitumises realiseerub, see on tihedalt seotud õiguse efektiivsuse või õiguse tulemlikkusega. Kvantitatiivselt tähendab õiguse tulemuslikkus õigusnormide toime faktilise resultaadi suhet selle sotsiaalse eesmärgiga, mille saavutamiseks õigusnorm välja anti. Tavasituatsioonis ei mõelda õigusakti peale, mida järgitakse. 2. Õiguse realiseerimine ja jurisprudents Jurisprudents õigusteaduse osa, mis käsitleb õigust just normatiivsest aspektist ja tegeleb seepärast normi ,,mõttega". Erialakirjanduses jurisprudentsi meetodiõpetus ongi normatiivsete lausete õigusnormide) keel; see on teadus õigusnormidest; arusaamade süsteem, mis teeb ülestähendusi kehtiva seaduse kohta
kurjategija istub raskelt mõttesse ja hakkab lappama manuaali neutraliseerimise kohta, et millist meetodit saaks rakendada, et kuritegu toime panna. Neutraliseerimine ikkagi toimub päris paljudel juhtudel (võimalik, et alateadlikult) kahju eitamisega. Mõttekäik võib olla mõnikord ka ju teadlikult läbitehtud ning mõteldud, et kas kuskil keegi on kahjukannataja või sellist kahjukannatajat ei ole piirkiiruse ületamisel, aga tavasituatsioonis, kui indiviid kiirust ületab, ta ei hakka põhjalikku kaalumist või neutraliseerimist ette võtma. On arutused selle üle, kas kõigi kurjategijate puhul on tegemist neutraliseerimisega. Võib-olla võiks vaadata esmakordsele kuriteo toimepanemisel, et tal on vaja neutraliseerimist. Mitmekordne kurjategija võib-olla on võtnud omaks juba mingid asjaolud ning tema puhul ei ole vaja neutraliseerimisest rääkida. Neutraliseerimisteooria seda ei väidagi, et iga kuriteo episoodi puhul
Hoolimata sellest, et otsust vastu ei võetud, suuresti ka Eestis käivitus juba protsess- siseministeeriumis toimus täielik kaadrivahetus, ka juhtkonna tasandil, minister vahetas välja sisuliselt kõik osakondade juhatajad ja tähtsamad tegelased- põhimõttel, et alati üksust juhatas Eesti nimega tšekist. Olukord oli selline, et kohati oli nii, et oli osakonna juhatajaks major, aga tema asetäitjaks oli polkovnik. Tavasituatsioonis polnud see absoluutselt võimalik sõjaväelise subordinatsiooni seisukohalt vaadatuna. Eestlastest kõrge aukraadiga tšekiste polnud kuskilt võtta. Ka parteiliinis vaatamata sellele, et otsust vastu ei võetud, hakati välja vahetama Moskvast Eestisse saadetud inimesi. EKP II sekretär pakkis nt asjad kokku jne. Beria maha võtmise juures on oluline rõhutada, et see pole ainult Hruštšovi teene. Talle meeldis
omale sarnasemaks. Tingituse seletuse näiline lihtsus ei seleta jällegi kõike. Vanemad näivad rohkem reageerivat lapse kõne sisu asjakohasusele kui selle vormilisele õigsusele. Ja ka siis, kui vanemad reageerivad lapse keele vormilistele grammatilistele vigadele või selle õigsusele, saab lapse keele ülereguleerituse möödumist seletada, ent selle tekkimist mitte. Ka tingituse idee ei põhjenda uudsuse olemust lapse keeles ehk seda, miks laps kasutab uudseid väljendusi tavasituatsioonis ja tavaväljendusi uudses situatsioonis ilma, et teda oleks selleks tingitud ja hüvitatud. © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 54 Kuidas soodustab pärilikkus või loodus keeleomandamist lapsel? Kui loodus või pärilikkus ei saa keele omandamist põhjendada, siis kas saab ta seda soodustada?