Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"tavanormist" - 7 õppematerjali

Õigusnorm ja tavanorm
2
docx

Õigusnorm ja tavanorm

Õigusnorm ja tavanorm Tavanormid tekkisid juba ammu enne riigi ja õiguse tekkimist, selleks, et reguleerida ühiskondlikke suhteid. Tava- ja moraalinormid on olenevalt kultuurikontekstist ja aegruumist väärtustatud käitumistavad. Õigusnormid aga tekkisid koos riigiga ning on formaalselt määratletud käitumisreeglid, kehtestatud selleks pädeva institutsiooni poolt. Nii tavanormid kui ka õigusnormid on kohustusliku iseloomuga, kuid erinevalt tavanormist, kontrollib õigusnormide täitmist riik. Kui tekkis riik ja õigusnorm, ei tähenda, et tavanormid oleksid kuskile kadunud. Kahjuks üha rohkem tavanormidest lugu ei peeta. Samuti on ka mitmed õigusnormid ühiskonnale kui tervikule vastuvõetamatud. Kahjuks polegi kõik, mis inimeste poolt koostatud täiuslik, ning paraku puudub üks õiglane reguleeritud norm, mida ühiskond austaks, mõistaks ja mille järgi joonduks. Mitmed tavanormid on tekkinud ajastuga, nad tulevad ja kaovad. Nt prof

Õigus → Asjaõigus
14 allalaadimist
Õiguse operatsionaalsed ja formuleeritud allikad
16
docx

Õiguse operatsionaalsed ja formuleeritud allikad

e) norm kehtib formaalselt, kui tingimused (a), (b) ja (c) on legitiimselt vormistatud ja kehtestatud; vorminõuded esinevad ühtlasi kas tavaõiguse normidena või seadusenormidena, f) seadusandja, seaduste vastuvõtmise ja avaldamise kord on üldiselt teada ja äratuntav, g) normi ettekirjutus on reaalselt täidetav ega ole vastuolus teiste normidega h) normi subjektid üldiselt teavad normi ettekirjutust või oskavad sellele vastavalt käituda. Õigusnormi eristab tavanormist: Legaaldefinitsioon (a), konstitutsiooniline üldnorm (b), kompetentset organit volitav sanktsioon (c), formaalse kehtimise tingimus (e) ja normi formaalse kehtivuse üldine episteemiline eeldus (f). Tingimus (g) on normi funktsionaalse kehtivuse eeldus, (h) on õigusnormi funktsioneerimise episteemiline moodus. Tingimused (g) ja (h) kehtivad ka tavanormi puhul, kuid selle erinevusega, et nende lõppemisel lakkab tavanorm eksisteerimast (tavad muutuvad), kuid õigusnormi puhul tekib

Õigus → Õiguse alused
14 allalaadimist
Referaat-Valgud
20
doc

Referaat: Valgud

VALKUDE TARBIMINE Toiduvalgud peavad tagama keha kudede kasvu ja säilimise. Seega mõjutavad iga ja kehaline seisund vajaminevat valguhulka. Imikutele ja lastele, kelle organismis toimub intensiivne valgusüntees, on vaja kõrge toitelise väärtusega valke koguseliselt kehakaalu kg kohta rohkem kui täiskasvanul. Vanemas eas on lõhustumisprotsessid ülekaalus ja kudede uuenemiseks peaks justkui vähem valku kuluma. Hiljutised uuringud on aga näidanud, et selles eas inimesed vajavad tavanormist rohkem toiduvalke - ühelt poolt haigustega toimetulemiseks, teisalt on neil valgu biosaadavus langenud. Valgu biosaadavus tuleneb valkude bioväärtusest ja toiduvalkude seeduvusest. Täisväärtuslike valkude korral nende bioloogiline väärtus ja biosaadavus langevad enam-vähem kokku. Halvemini seeduvate valkude puhul (kõrge kiudainesisaldusega toidud) on nendes leiduvate aminohapete kasutamine väheefektiivne.

Bioloogia → Bioloogia
47 allalaadimist
Põhjalik referaat valkude kohta
18
doc

Põhjalik referaat valkude kohta

säilimise. Seega mõjutavad iga ja kehaline seisund vajaminevat valguhulka. Imikutele ja lastele, kelle organismis toimub intensiivne valgusüntees, on vaja kõrge toitelise väärtusega valke koguseliselt kehakaalu kg kohta rohkem kui täiskasvanul. Vanemas eas on lõhustumisprotsessid ülekaalus ja kudede uuenemiseks peaks justkui vähem valku kuluma. Hiljutised uuringud on aga näidanud, et selles eas inimesed vajavad tavanormist rohkem toiduvalke - ühelt poolt haigustega toimetulemiseks, teisalt on neil valgu biosaadavus langenud. Valgu Joonis 4. Marasmus on haigus, biosaadavus tuleneb valkude bioväärtusest ja mis on põhjustatud valguvähesest toidust. toiduvalkude seeduvusest. Täisväärtuslike valkude korral nende bioloogiline väärtus ja biosaadavus langevad enam-vähem kokku.

Bioloogia → Bioloogia
138 allalaadimist
Referaat valgud
9
docx

Referaat valgud

Toiduvalgud peavad tagama keha kudede kasvu ja säilimise. Seega mõjutavad iga ja kehaline seisund vajaminevat valguhulka. Imikutele ja lastele, kelle organismis toimub intensiivne valgusüntees, on vaja kõrge toitelise väärtusega valke koguseliselt kehakaalu kg kohta rohkem kui täiskasvanul. Vanemas eas on lõhustumisprotsessid ülekaalus ja kudede uuenemiseks peaks justkui vähem valku kuluma. Hiljutised uuringud on aga näidanud, et selles eas inimesed vajavad tavanormist rohkem toiduvalke - ühelt poolt haigustega toimetulemiseks, teisalt on neil valgu biosaadavus langenud. Valgu biosaadavus tuleneb valkude bioväärtusest ja toiduvalkude seeduvusest. Täisväärtuslike valkude korral nende bioloogiline väärtus ja biosaadavus langevad enam-vähem kokku. Halvemini seeduvate valkude puhul (kõrge kiudainesisaldusega toidud) on nendes leiduvate aminohapete kasutamine väheefektiivne.

Toit → Toiduainete õpetus
55 allalaadimist
Toit
44
doc

Toit

Toiduvalgud peavad tagama keha kudede kasvu ja säilimise. Seega mõjutavad iga ja kehaline seisund vajaminevat valguhulka. Imikutele ja lastele, kelle organismis toimub intensiivne valgusüntees, on vaja kõrge toitelise väärtusega valke koguseliselt kehakaalu kg kohta rohkem kui täiskasvanul. Vanemas eas on lõhustumisprotsessid ülekaalus ja kudede uuenemiseks peaks justkui vähem valku kuluma. Hiljutised uuringud on aga näidanud, et selles eas inimesed vajavad tavanormist rohkem toiduvalke - ühelt poolt haigustega toimetulemiseks, teisalt on neil valgu biosaadavus langenud. Valgu biosaadavus tuleneb valkude bioväärtusest ja toiduvalkude seeduvusest. Täisväärtuslike valkude korral nende bioloogiline väärtus ja biosaadavus langevad enam-vähem kokku. Halvemini seeduvate valkude puhul (kõrge kiudainesisaldusega toidud) on nendes leiduvate aminohapete kasutamine väheefektiivne.

Keemia → Keemia
93 allalaadimist
Õiguse alused eksami kordamisküsimused
269
docx

Õiguse alused eksami kordamisküsimused

e) norm kehtib formaalselt, kui tingimused (a), (b) ja (c) on legitiimselt vormistatud ja kehtestatud; vorminõuded esinevad ühtlasi kas tavaõiguse normidena või seadusenormidena, f) seadusandja, seaduste vastuvõtmise ja avaldamise kord on üldiselt teada ja äratuntav, g) normi ettekirjutus on reaalselt täidetav ega ole vastuolus teiste normidega h) normi subjektid üldiselt teavad normi ettekirjutust või oskavad sellele vastavalt käituda. Õigusnormi eristab tavanormist: Legaaldefinitsioon (a), konstitutsiooniline üldnorm (b), kompetentset organit volitav sanktsioon (c), formaalse kehtimise tingimus (e) ja normi formaalse kehtivuse üldine episteemiline eeldus (f). Tingimus (g) on normi funktsionaalse kehtivuse eeldus, (h) on õigusnormi funktsioneerimise episteemiline moodus. Tingimused (g) ja (h) kehtivad ka tavanormi puhul, kuid selle erinevusega, et nende lõppemisel lakkab tavanorm eksisteerimast (tavad muutuvad), kuid õigusnormi puhul tekib

Õigus → Õiguse alused
155 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun